TTÜ virumaa KOLLED ž ÕIGUSÕPETUS

1. TTÜ virumaa KOLLEDžÕIGUSÕPETUS

2. Tehingud Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. Tehing on kohustustehing, kui see on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele.

3. Tehingud Õiguste ja kohustuste üleandmiseks on vaja teha käsutustehing. Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest. Mitmepoolse tehingu tegemiseks on vaja aga kahe või enama isiku tahteavaldust.

4. Tehingud Tehingute sisu järgi võib jagada tehinguid varalisteks, kui nende esemeks on varalised õigused ja isiklikeks, kui nende esemekson isiklikud õigused. Tehinguid, kus kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine või lõppemine on sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei, nimetatakse tingimuslikeks tehinguteks.

5. Tehingu tõlgendamine. Tehingu tõlgendamine on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest. Kui isiku tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse tehingut objektiivselt e nii, nagu mõistlik inimene seda mõistma pidi.

6. Tehingu vorm Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik dokument ning pooled peavad sellele omakäeliselt alla kirjutama. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

7. Tehingu vorm Tehing on notariaalselt kinnitatud, kui see on koostatud kirjaliku dokumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud notari või teise seaduses sätestatud isiku poolt. Tehingu notariaalsel tõestamisel kontrollib aga notar lepingu sisu ja seletab tehingu õiguslikke tagajärgi poolte jaoks.

8. Tehingu kehtetus Tehingu kehtetus tähendab, et soovitud juriidilisi tagajärgi ei saabu. Teisisõnu ei teki pooltel neid õigusi ja kohustusi, mida tehinguga sooviti saavutada.

9. Tühised tehingud Tehing võib olla tühine algusest peale, st kehtivat tehingut pole sõlmitud. Tehingu tühisus võib olla tagajärjeks juhul, kui tehingu sisu on vastuolus seadusest tuleneva keeluga. Seda siiski vaid juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus.

10. Tühised tehingud Kui seadust pole rikutud, võib tehing olla siiski vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kriteeriumiks peetakse ausate ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustunnet.

11. Tühistavad tehingud Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tühistamise aluseks olev eksimus peab olema niivõrd oluline, et mõistlik isik poleks samas olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud teistsugustel tingimustel.

12. Tühistavad tehingud Pettus on teise lepingupoole tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine ebaõigete asjaolude avaldamise või hea usu vastaselt oluliste asjaolude avaldamata jätmise teel eesmärgiga kalluda isikut tehingut tegema.

13. Tühistavad tehingud Ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingu tühistamiseks peab tehingu tegemisel toimunud ähvardus või vägivald olema õigusvastane ning nii vahetu ja tõsine, et ei jäta tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut.

14. Tühistavad tehingud Raskete asjaolude ärakasutamiseks nimetatakse olukorda, kus tehing on teinud füüsilise isiku erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid ära kasutades talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

15. Esindus Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindaja tegutseb alati esindatava nimel ja huvides, tema tegevuse kaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel.

16. Esindus Esindusõiguseta või esindusõigust ületades tehtud tehingute puhul jäävad esinduse tagajärjed esindatava suhtes saabumata, v.a. kui viimane tehingu heaks kiidab.

17. Esindus Esindatav võib tühistada tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja mis on vastuolus esindatava huvidega; seda siiski vaid juhul, kui lepingu teine pool teadis või pidi teadma kohustuse rikkumisest. Seadusjärgne esindus tekib seaduse alusel ja esindusõiguse ulatus määratakse seadusega.

18. Lepingu sõlmimine Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Kokkulepe on lepinguna siduv, kui on olemas poolte tahe olla õiguslikult kohustatud.

19. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumus e ofert) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (nõustumus e aktsept) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud.

20. Lepingu sõlmimine Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud, mille tõttu ei ole teine lepingupool võimeline mõjutama tingimuse sisu.

21. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmituks lugemine võib sõltuda ka vorminõuete täitmisest. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm.

22. Lepingu sõlmimine Seaduses või lepingus ettenähtud vormis sõlmitud lepingut saab muuta samas vormis. Praktikas kasutatakse oma positsiooni kindlustamiseks sageli eellepinguid. Eelleping on leping, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

23. Kohustuse sisu Õigussuhteid, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, nimetatakse võlasuheteks.

24. Kohustuse sisu Võlasuhted tekivad kõige sagedamini lepingutest. Lepingu eesmärgi järgi võib võlaõiguslikke lepinguid liigitada võõrandamislepinguteks, kasutuslepinguteks, teenuse osutamise lepinguteks.

25. Kohustuse sisu Kohustus käituda heas usus laieneb lepingu sõlmimisele, lepingu täitmisele ja suhetele pärast lepingulise võlasuhte lõppemist. Heas usus käitumise kohustust ei saa lepinguga välistada.

26. Kohustuse sisu Teatamiskohustus võib tuleneda hea usu põhimõttest. On lepinguid, kus teatamiskohustus tuleneb seadusest. Kehtivusvõlasuhteks nimetatakse võlasuhteid, kus võlasuhte tekkimise ja täitmise vahele jääb teatud ajavahemik või kus tehakse pidevaid sooritusi mingi ajavahemiku jooksul.

27. Kohustuse täitmine Kohustuse täitmine tähendab võlasuhte esemeks oleva soorituse tegemist. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule.

28. Kohustuse täitmine Vastastikused kohustused tuleb täita samaaegselt, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Täitmise kohaks nimetatakse kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmiseks oleva teo.

29. Kohustuse täitmine Rahalise kohustuse võib täita sularahas või muul viisil, kui see on nii kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest e kasutusintress või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress e viivis.

30. Kohustuste rikkumise tagajärjed Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine, mis reeglina toob kaasa lepingut rikkunud poole vastutuse ja kannatanud poole õiguse rakendada õiguskaitsevahendeid.

31. Kohustuste rikkumise tagajärjed Eesti kehtiva õiguse kohaselt vastutab kohustust rikkunud pool põhimõtteliselt alati rikkumise eest, v.a. kui rikkumine oli vabandatav. Vabandatavaks asjaoluks ehk vääramatuks jõuks on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkusest lähtudes ei saanud temalt oodata selle asjaoluga arvestamist lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal, samuti selle asjaolu vältimist ning asjaolu enda või selle tagajärgede ületamist.