Austraalia
Download
1 / 21

AUSTRAALIA - PowerPoint PPT Presentation


  • 298 Views
  • Uploaded on

AUSTRAALIA. Geograafia 8. klass Kaia Tamm Põlva Keskkool Põlva Maakond 2001. AUSTRAALIA ASUKOHT JA ÜLDANDMED. Lõunapoolkeral 9 º_ 39°pl. ; 114º - 153ºip. Väiksem manner – 7 613 000 km 2 Rahvaarv- 18 943 000 Pealinn- Can- berra. AVASTUSLUGU. ABEL TASMAN (hollandlane) 1642. a.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'AUSTRAALIA' - fauna


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Austraalia

AUSTRAALIA

Geograafia 8. klass

Kaia Tamm

Põlva Keskkool

Põlva Maakond

2001


Austraalia asukoht ja ldandmed
AUSTRAALIA ASUKOHT JA ÜLDANDMED

  • Lõunapoolkeral 9º_ 39°pl. ; 114º - 153ºip.

  • Väiksem manner – 7 613 000 km2

  • Rahvaarv- 18 943 000

  • Pealinn- Can-berra


Avastuslugu
AVASTUSLUGU

  • ABEL TASMAN (hollandlane)

    • 1642. a.

    • “Hiilgav ebaõnnestumine”- tehti ring ümber mandri mandrit leidmata

    • Leiti ja nimetati Tasmani saar

  • JAMES COOK (inglane)

    • 1768. a.

    • Kaardistati mandri ida- ja põhjarannik

    • Sooritas veel 2 uurimisreisi mandri kaardistamiseks



Kliima
KLIIMA

  • Enamus mandrist asub troopilises vöötmes (kuiv, kuum). Sademeid 100-200 mm.

  • Erand on mandri idarannik-siia toob KAGU-PASSAAT aastaringselt sademeid. Sademete aastane hulk 1000- 2000 mm.


Taime ja loomariigi omap ra p hjused
TAIME- JA LOOMARIIGI OMAPÄRA PÕHJUSED

  • Eraldus kõige varem iidsest Gondvana mandrist

  • Puudus hilisem maismaa ühendus teiste mandritega



Kukkurloomad
KUKKURLOOMAD

  • Umbes 250 liiki

  • Kõhul “nahkne tasku - kukkur

  • Sünnitab eluks väljaarenemata pojad

  • Areng jätkub kukrus 2- 11 kuud

  • Kukrusse avanevad piimanäärmed

  • Ohu korral põgeneb sinna ka hiljem


K nguru
Känguru

  • 55 liiki, liiguvad hüpates

  • Tagajalad on pikad ja väga tugevad

  • Esijalad on lühikesed ja nõrgad, talitlevad käetaoliselt

  • Saba on suur , on toeks ja tüüriks hüppamisel

  • Hiidkängurud – 3m pikad, hüppavad 12m kaugusele ja 2,7 m kõrgusele


Koaala karu
Koaala karu

  • Välimuselt meenutab mängukaru

  • Väga aeglane

  • Toitub ainult euka- lüpti lehtedest

  • Looduslikke vaenlasi ei ole

  • Kütitakse karusnaha tõttu

  • On looduskaitse all




Rgimetajad
ÜRGIMETAJAD

  • Munevad munad

  • Munast koorunud poegi imetavad

  • Munad on suured ja nahkkestalised

  • Piimanäärmed avanevad kõhule, pojad lakuvad sealt piima

  • On hambutud

  • Lõualuud on arenenud nokataoliseks elundiks


Nokkloom
Nokkloom

  • On suurim ürgimetaja- 60 cm pikkune

  • Nokk meenutab pardi oma

  • Varvaste vahel on ujuna-had

  • Ujub ja sukeldub osavasti

  • Pesa rajab jõekaldasse

  • Muneb 3 muna


Sipelgasiil
Sipelgasiil

  • 40 cm pikkused

  • Keha katavad pikad tera-vad okkad

  • Toituvad sipelgatest, keda püüavad pika limase keelega

  • Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega

  • Munevad 1-2 muna, mida hauvad kõhupealses nahataskus


Linnud
LINNUD

  • Kuukabarra ehk naeruhiidka-lur on vapilind

  • Emu Lüürasaba


Kiskja
KISKJA

  • Dingo

    • Ainuke koerlane

    • Kiviajast- metsistunud

    • Punakas- pruun

    • Ei haugu, vaid ulub ja kiljub

    • Raskesti dresseeritav

    • Tõeline nuhtlus lambakasvatajatele


Koduloomad
KODULOOMAD

  • Küülikud ja lambad- sisse toodud Euroopast


Vaatamisv rsused
VAATAMISVÄÄRSUSED

  • AYERS ROCK – The Red Center

  • Asub sise- Austraalias Uluru Rahvuspargis

  • Vanus ~ 500 miljonit aastat

  • Oli kunagi võimas mäeahelik

  • On murenenud ja alles on jäänud liivakivist südamikukaljud

  • Mõõdud: ümbermõõt maapinnal- 8, 8 km

    pikkus- 3, 6 km

    laius- 2, 4 km

    kõrgus- 864 m (NG, Jan, 91)



Palmi org
Palmi org

  • Asub Fink George rahvuspargis

  • Siin kasvab üle 400 Kesk- Austraalia taimeliigi

  • 3000 lehvikpalmi

    • Jäänuktaim, dinosauruste ajast

  • Valgetüvelised paapuaeukalüptid

  • Eukalüptid

    • 90% Austraalia puuliikidest

    • Igihaljad

    • Tugeva puiduga- toodetakse vineeri ja paberit