1 / 27

LITOSFÄÄR

LITOSFÄÄR. LAAMTEKTOONIKA. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. . Litosfäär koosneb erineva suurusega plaatidest e. laamadest Laamad triivivad astenosfääris erineva kiirusega

ezekial
Download Presentation

LITOSFÄÄR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LITOSFÄÄR

  2. LAAMTEKTOONIKA Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. • Litosfäär koosneb erineva suurusega plaatidest e. laamadest • Laamad triivivad astenosfääris erineva kiirusega • Magma liikumine Maa sisemuses e. konvektsioonivoolud panevad litosfääri plokid liikuma • Koos plokkidega liiguvad ka mandrid

  3. Ookeanilise laama ja mandrilise laama põrkumine süvikud Kurdmäestike teke Mandiline maakoor Ookeaniline maakoor vahevöö vahevöö

  4. Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) Laamad lahknevad

  5. Kahe ookeanilise laama põrkumine Veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud süvikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam

  6. a) Island on geoloogilises mõttes noor ja õhuke maa. Toetudes laamtektoonika teooriale, selgita selle väite paikapidavust b) Märkige joonisel Euraasia ja P-Ameerika laamade liikumise suund c) Miks on geotermaalenergial märkimisväärselt suur osa Islandi energeetikas d) AL on Islandi ekspordis oluline koht. Selle tarbeks impordib Island boksiiti, sest endal maavarad puuduvad. Miks on Islandil otstarbekas AL toota.

  7. Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal

  8. Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad,kollasega maavärinate piirkonnad,sinisega laamade piirid.

  9. Vulkaanide kasu • Viljakas pinnas- tänu mineraalide kõrgele sisaldusele • Hõbe, kuld, vask ja teised metallide sulfiidid on maavaradena sadestunud vulkaanilistest gaasidest • Kuum vesi energiaallikana • Turistidele atraktiivne

  10. Tardkivimid-tekkivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel • maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Suur osa maakoorest • koosneb tardkivimitest-graniit, basalt (vulkaaniline kivim) • Tardkivimeid nim. kristalseteks kivimiteks, mida aeglasemalt tardub • seda suuremad kristallid. Esineb Soomes, Rootsis On kõva ja vastupidav ilmastikutingimustele

  11. Settekivim-tekkib tardkivimi lagunemisel päikesekiirguse, õhu, • temp. kõikumise ja vee toimel. Kivimiks saab sete alles kivistumisel. • 1.liivast-liivakivi, • 2.vetikate jäänuste settimisel- põlevkivi • 3.surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid- lubjakivi • 4.maapõue sügavusse sattunud organismide jäänused-nafta, maagaas

  12. Moondekivim-tard- või settekivimi sulamisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud kivim (üle 100 º või 200 ) Moondekivimi tekkes vajalik kõrge temperatuur ja rõhk Graniit Gneiss

  13. kvartsiit liivakivi

  14. lubjakivi marmor

  15. Kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse maalihkeks või nõlva libisemiseks 1.Need protsessid toimuvad erineva kiirusega 2.Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest 3.Sademete hulgast 4.Ebaühtlasest lume sulamisest kevadel • Inimtegevus võib maalihke põhjustada • Hoonete ehitamine orupervele • Autoliiklusest tulenev vibratsioon • Metsa maha võtmine nõlvalt

More Related