leminek muinasajast keskaega n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Üleminek muinasajast keskaega PowerPoint Presentation
Download Presentation
Üleminek muinasajast keskaega

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 14

Üleminek muinasajast keskaega - PowerPoint PPT Presentation


  • 217 Views
  • Uploaded on

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine. Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Üleminek muinasajast keskaega' - ena


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
maade jagamine
Maade jagamine
  • Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast.
  • 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik senised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte.
  • Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn.
maade jagamine1
Maade jagamine
  • 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi püsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendiks oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi üheskülgnevate Kesk-Eesti maakondadega.
  • Tartu piiskopkond – Sakala ja Ugandi üheskülgnevad Kesk-Eesti maakonnad.
  • Orduala – Sakala, Kesk-Eesti
  • Saare-Lääne piiskopkond – Läänemaa
  • Taani all – Rävala
l niaadli teke
Lääniaadli teke
  • Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas) oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada.
  • Linnused - rajati maa kindlustamiseks.
  • Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
  • Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele.
  • Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas(lään tuli välja osta).
  • Põhiliselt moodustus vasallide kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid.
  • Läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid ilmselt suhteliselt kiiresti omaks uued väärtushinnangud ning saksa vasallkonda sulandudes(abielusidemete kaudu) ka saksa keele.
  • Vasallide side oma läänivaldustega jäi algul üsna lõdvaks.
  • 13.sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratuid andameid vastu võtta.
  • Vakusepidu – vasall ja talupoegade ühine söömaaeg, kus võeti andameid vastu.
  • Pikka mööda hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Nende järgi võtsid palju vasallid endale uued lisanimed. Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti andameid.
talurahva iguslik seisund
Talurahva õiguslik seisund
  • Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea.
  • Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele.
  • Eestlaste jõukus hakkas kasvama.
  • Leppida tuli paljude koormisega, millest tähtsaim oli viljakümnis (protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam).
  • Enamus raha läks siiski maaisanda ja vasallide kukrusse(algselt oli mõeldud kiriku ülalpidamiseks)
  • Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus.
  • Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndast aastast.
  • Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte sõjakäikudel ja maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud.
  • Osaleti sõjakäikudel venelaste, kurelaste, semgalite, seelida ja leedulaste vastu, teisalt asuti aga vastu venelaste ja eelkõige leedulaste korduvatele röövretkedele.
kirikukihelkondade loomine
Kirikukihelkondade loomine
  • Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid.
  • Isegi rootslased 1220.a kiires lahingus püstitasid kiriku.
  • Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus.
  • Tekkisid kabelid, millest enamik on tänaseks jäljetult hävinud.
  • Kirikutesse : preestird, kelle ül. jumalateenistuste pidamine, sakramentide jagamine, rahvast kiriklikus vaimus õpetada ja juhatada.
  • Enamus kogudusepreestreid pärines enamasti Põhja-Saksamaalt. Samas võis olla ka eestlasi, ja ristisõja ajal pantvangi võetud kohalike ülikute pojad saadeti Saksamaale, ka neist võisid vaimulikud saada.
trapetsikujuline hauakivi fragment muhust
Trapetsikujuline hauakivi fragment Muhust
  • Lääne-Eestis ja saartel säilinud
  • Vanimad kristlikud hauatähised eestis, mis ühendavad nii paganlikke kui ka kristlikke sümboleid.
  • Kohalike ülikute hauamonument
linnade teke
Linnade teke
  • Liivimaa ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed -> loomulik, et tekkisid Liivimaale esimesed linnad.
  • Linnad tehti muistete kauplemiskohtadele, tähtsamate teede sõlmpunktides.
  • Maaisand andis linnaõiguse.
linnad
Linnad
  • Riia oli Vana-Liivimaa suurim ja tähtsaim linn, mille kutsus ellu piiskop Albert juba 1201. aastal. Riia kodanikud osalesid aktiivselt Liivimaa ristisõjas ning said osa ka siinsetest vallutustest.
  • Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, linnaõigs saadi alles 1248.aastal.
  • Rakvere (Tallinna “käepikendusena”), linnaõiguse sai 1302. aastal.
  • Narva, linnaõigus 1345
  • Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaik, muinaslinnus. Linna õiguse sai 1262.
  • Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine 1283
  • Uus-Pärnu linnaõigus 1318
  • Paide 1291
  • Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop, valides selle oma piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal
  • Haapsallu , linnaõigus 1279

Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis küll teisigi väiksemaid asundusi –alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare)-, kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski.

linnade teke1
Linnade teke
  • Linnaelanike koosseisu kohta 13.sajandil allikate puudsel on raske midagi väita.
  • Linna tuumiku moodustusid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed.
  • Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid.
  • Tallinnas jäid vanad, suuremad füüsilist jõudu nõudva käsitöö alad kuni keskaja lõpuni eestlaste kätte
j ri lest us
Jüriöö ülestõus
  • Jüriöö ülestõus oli 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.
j ri lest us 1343 1345
Jüriöö ülestõus 1343-1345
  • Kui Taani riiklik võimsus kahanes Eestimaal, otsustas Valdemas IV Atterdag oma meretaguse valduse Saksaordule maga müüa.
  • Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist ja üritasid seda “maha müümist” igati takistada -> sellises õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada.
  • 1343a. Jüriööl(ööl vastu 23.aprilli) alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid, kirikuid, tapsid kõik kättesaanud sakslased ja valisid enda hulgast 4 kuningat.
  • Edasi läksid mässajad Tallinnat piirama -> Pöörduti Rootsi esindaja, Turu foogti(Taani ja Rootsi olid tollal sõjajalal) ja Pihkva vürsti abi. -> Lubati saata abi.
  • Läänemaalased alustasid piiramist Haapsalust. Kohalikud sakslased pöördusid saksa ordu poole.
  • Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallinna all harjulaste maleva (14.mai.1343) -> läänemaal ordu vägedele suuremat vastupanu ei ostutatud.
j ri lest us1
Jüriöö ülestõus
  • Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal.
  • Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid end kahes muinaslinnuses.
  • Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks alistada.
  • Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344. aasta lõpul ja 1345.aasta algul -> karistuseks : ehitada ordule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega.
peale j ri lest usu
Peale jüriöö ülestõusu
  • Jüriöö ülestõus ebaõnnestus -> kaugele ulatuvad tagajärjed -> ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. -> 1346 sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile.
  • Põlisrahvas säilitas suuremad õigused, suurem poliitiline aktiivsus.
  • Veel kolm aastat kutsuti Harjumaad “tühjaks ja mahajäetud maaks”.
  • Järgnevatel sajanditel ei kuule me enam midagi eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõtmistest.
  • Talurahva võimekam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud
  • Väikevasallid vaesusid(tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita)
  • Talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga.