1 / 11

Planeetide Tekkimine

Planeetide Tekkimine. Rauno Laul 12.a. Üldinfo. 4.6 miljardit aastat tagasi Supernoova plahvatusest Algolek-Päikeseudukogu Kosmogoonia on teadusharu, mis uurib universumi ja selle koostisosade teket ja arengut. Päikesesüsteemi kujunemine(1/3).

eman
Download Presentation

Planeetide Tekkimine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Planeetide Tekkimine Rauno Laul 12.a

  2. Üldinfo 4.6 miljardit aastat tagasi Supernoova plahvatusest Algolek-Päikeseudukogu Kosmogoonia on teadusharu, mis uurib universumi ja selle koostisosade teket ja arengut.

  3. Päikesesüsteemi kujunemine(1/3) Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav alustades momendist, kus tsentraalne täht on juba "valmis". Kui see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks (ingl. Solar nebula). See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks.

  4. Päikesesüsteemi kujunemine(2/3) Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal. Nagu tähtedeski, moodustab põhilise osa sellest vesinik (gaasudukogude punakas värvus on põhjustatud just vesiniku kiirgusest lainepikkusel 656,3 nm). Ka sisaldab udukogude gaas heeliumi, hapnikku, süsinikku ja teisi Maal tuntud elemente. Lisaks on raadioteleskoopidega kindlaks tehtud ka mitmesuguste keemiliste ühendite olemasolu. Millest aga koosneb kosmiline tolm, võime vaid oletada. Ja kõige lihtsam on oletada, et udukogu keemiline koostis oli samasugune, kui me praegu näeme Päikesel.

  5. Päikesesüsteemi kujunemine(1/3) Järgmine oletus, mille peame tegema, on vastus küsimusele, millises olekus oli see aine. Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena. Need oleks: gaas, mis tähistab väikese molaarmassiga ning selle tõttu halvasti kondenseeruvaid aineid (põhiliselt vesinik ja heelium); jää, millega tähistatakse raskemaid molekule (hapnik, lämmastik, vesi ja teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks raskeid aatomeid ja molekule, nagu raua, mangaani ja räni ühendid. Aine kogunemine klompideks ja sealt edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele koondub kõigepealt "kivi", siis "jää" ja lõpuks "gaas" -- kui see viimane üldse koondub. Ja nüüd jääb vaid üle planeedisüsteemi tekkimine füüsika valemite ning arvutusmasina abiga "maha mängida".

  6. Algolek Päikest ümbritsev tolmu-gaasirõngas peab pöörlema: vastasel juhul ta polekski rõngas, vaid Päikest ümbritsev gaasipilv, mille päikesetuul varem või hiljem laiali puhub. Rõngas peab tuulele vastu sel teel, et tema siseserva koguneb raske ning läbipaistmatu tolm, mis varjab kaugemaid osi; päikesekiirgus pääseb samal ajal vabalt välja ketta pooluste suunas.

  7. Tume udu. Hobusepea Udu Orioni tähtkujus. Tolmu-gaasikettaga ümbritsetud tähed Orioni Udus. Et toodud joonis polegi puhas fantaasia, näitab foto 1992. a. Hubble'i kosmoseteleskoobi abil läbi viidud vaatlused näitavad, et selline ketas (massiga 10 - 15 Jupiteri massi) on olemas ligi pooltel Orioni tähtkuju noortest kääbustähtedest.

  8. Kokkuvõte Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena – Päikesena.

  9. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.

More Related