Värsimõõt Lauluteksti rütmiline korrastatus. Kirjandus:

1. Värsimõõt Lauluteksti rütmiline korrastatus. Kirjandus: * Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008 * Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157. * lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk 15–17.

2. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:värsipositsioonid Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser)järgi on värsil süvastruktuur, värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid. Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8 noodile. Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon Näiteks: 1.T 2.N 3.T 4.N 5.T 6.N 7.T 8.N üö tu- leb pi- me- jä jou- ab ja tuleb on- nis oh- tu- ka- ne vie- reb vi-de- vi- ku- ka- ne 1. 2. 3. 4. värsijalad värsipositsioonid

3. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja “kvantiteedireeglid”. Mida kvantiteeti mõeldakse?– Silbi kvantiteeti ehk pikkust. Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus. lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole (esimeses vältes sõnad): ka lapikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik(teises ja kolmandas vältes sõnad): kal lata, kal lan, kaa bu Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt (latika), on ta pikk (II vältes).Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)neiukene noorukene nopitaksekabukene kapukaida sugasitiku sulane härga

4. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised Pikk või lühike algussilp?neiukene (P) noorukene (P) nopitakse (P)kabukene (L) kapukaida (P) suga (L)sitiku (P) sulane (L) härga (P)

5. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtukirjeldavad nn kvantiteedireeglid: 1. Värsi tugevates positsioonideson pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi. 2. Värsi nõrkades positsioonideson lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi–nii tekibvastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss. NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpidekohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed – neid võib esineda kõigis positsioonides. 3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4. 4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks eelmisest sõnast lühem). 5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala. Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil. Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus. (Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.) Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

6. 3., 5., 7. pikk algussilp ei sobi 1-silbiline sõna lühikelühike algussilpalgussilp 1.T 2.N 3.T4.N5.T6.N7.T 8.N vaba Tuop olisep- po Il- ma- ri- nennais- ta kul- las- ta ku- va- si,ho- pi- as- tahuo- vit- te- li,pa- ni kul- ti- atu- le- hen,ho- pe- i- a liet- si- me- hen,pa- ni pai- an pal- ke- hek- si,hou- sut hor- mik- si ra- ken- ti.Lait- toor- jatliet- so- ma- han,palk- ka- lai- set pai- na- ma- han.Liet- so päi- vän, liet- so toi- sen,liet- so koh- ta kol- man- te- na.Päi- vän kol- man- nen pe- räs- täkat- so ah- jun- sa a- lus- ta... Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

7. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust, tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm. Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus). rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li, too mul / kur-ki, / too mul / til-li, soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be, tule / tuu-lu/ta mu / tu-be. Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

8. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu “reegleid”!) • pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest positsioonist:len-das / mei-e / lep-pik- / kusseja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis (tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):här-jadjää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma • kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas; tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):o-linmi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas • kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmatao-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel • värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsioonimis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin • pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid võivad jaguneda kahe värsipositsiooni vahel:au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si; • joo-vi- / kad jo-/ e ta- / gan-ta • kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-radLiitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

9. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

10. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

11. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

12. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

13. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

14. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

15. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

16. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

17. Sõet, sõet, sõelukenesõet sõela sõgedat silma!Meie sõela põle kodugi,meie sõel viidi Viruse.Viru neidised tulevad,Viru villakaarijad,Tartu takunokutajad,Kura kangaste kudujad.

18. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele. kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed pearõhusilbid nõrkades positsioonides; rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa.

19. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele

20. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.vältelised värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilpnõrgas positsioonis);rõhulised värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele kalevalamõõt rõhuline värsimõõt vältelised värsid sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis positsioonides on pikad pearõhulised silbid:mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne murtud värsid värsi 4. ja/või 6. positsioonis lühike pearõhuline silp, värsirõhulistes positsioonides pikad pearõhulised silbid: ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la rõhulised värsid sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis positsioonides on lühikesi pearõhulisi silpe:kus on / or-ja / voo-di / a-se

21. Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad murtud ja vältelised värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad rõhulised ja vältelised värsid. I värsijalga ei vaata ja edasisest ainult mitmesilbiliste sõnade pearõhulisi silpe (ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis)!

22. Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad kalevalalaulule, kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust. i-sand / viab, i-/se i-/ni-sebaa va-/gu va-/na pu-/na-ne Murtud värsside esinemisprotsendid

23. Rõhulised värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Rõhulised värsid on murtud värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest regivärsist (kalevalalaulust). Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

24. Murtud ja rõhuliste värsside esinemine

25. Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab murtudvärsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.

26. põhjaeesti Lääne-Eesti Kagu-Eesti Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

27. Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsile,kirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

28. Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsilekirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

29. Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsilekirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

30. Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsilekirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

31. Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsilekirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

32. Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsilekirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

33. Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsilekirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

34. Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsilekirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

35. Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk. Poig mul mäele kündverevile veitsilekirõvilõ ärisile.Sinna ti tsõdsõ tsia tsiirit,tsia tsiirit, karja kargut. Sõir tal oll sõba all,vatsk valgõ räti sisen,kuts mu poja kuusistullõ

36. Võrumaa regilaul: rõhuline värss, aga siiski ka pisut murtud värsse rõhulised värsidki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le “silbijaotusega” värsid – värsid, kus üks silp täidab kaks positsioonisõir tal / oll / sõba / all (erandlik)sai / sae / pee- / tüs (rõhuline) 7-positsioonilised värsid sõir tal / oll / sõba / allkuri / miis tull´ / kuusis- / tust

37. Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

38. Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

39. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

40. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

41. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

42. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

43. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

44. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

45. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

46. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid Suu laulab süda muretseb, Ja silmad aga vetta veerele-vad Ja kulmud aga kulda keerele-vad Ja lõugelt laened langevad, Miks muret pole minule: Ma nägin oma silmaga, Mis mo pruut tegi teistega, Ta kargas kangest poistega. Rootsist tõin aga omale ruudi ...

47. Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid topeltpositsioonidega värsid:Root-sist / tõin a-ga / oma-le / ruu-di eellöögiga värsid:Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad 7-positsioonilised värsid:ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

48. Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

49. Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse (u 30%), aga siiski rõhulisi värsse (u 10%). Eellööki, topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe. Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minumagama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie?

50. Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud värsse, aga siiski rõhulisi värsse Oi Mari murumadala taas Mari rohutasane, miks jätid minumagama, kui neid peigusi jaeti. Mulle musta jäetije, mulle musta ja rumala, tõrvaskandu ja kavala. Kuhu pian mustaga menema, rumalaga ruttemaie?