karula rahvuspark n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Karula Rahvuspark PowerPoint Presentation
Download Presentation
Karula Rahvuspark

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 27

Karula Rahvuspark - PowerPoint PPT Presentation


  • 288 Views
  • Uploaded on

Karula Rahvuspark. ÜLDINFO. Väikseim rahvuspark – 112 km ² Mägede vanuseks u. 12 000 aastat Rahvuspark asub võru keelealal , võrukeelsed kohanimed: Pirrupuusaare, Pikassaare, Lajassaare jm. Rahvuspargi territoorium oli algselt maastikukaitseala , loodi 1979. aastal

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Karula Rahvuspark' - dyan


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide2

ÜLDINFO

  • Väikseim rahvuspark – 112 km²
  • Mägede vanuseks u. 12 000 aastat
  • Rahvuspark asub võru keelealal, võrukeelsed kohanimed: Pirrupuusaare, Pikassaare, Lajassaare jm.
  • Rahvuspargi territoorium oli algselt maastikukaitseala, loodi 1979. aastal
  • Idee rahvuspargi loomiseks: Eestimaa Looduse Fondi analüüs ja Eesti Loodusuurijate Selts
slide4

TEKE

  • Mandrijää liikumisel tekkis Võrtsjärve ja Hargla orundi jääkeele vahel väheliikuva jääga ala
  • Selle sulamise tulemusel jäi maha jää poolt kaasa toodud ja töödeldud materjal kõige kummalisemates vormides
  • Nii tekkisid Mähkli lamedad künkad, jääpanga sulamisnõod Koobassaares ja Ähijärvel, Lülle- ja Haukamäe platootaolised nõlvad jm.
slide6

ÕPPERAJAD

  • Kokku rajatud kolm õpperada
  • Peräjärve metsarada tutvustab loodusmaastikke
  • Tornimäe matkarada viib läbi vanade pärandkultuurmaastike
  • Lüllemäe külarada näitab huvilistele vana kihelkonnakeskuse ja nüüdse vallakeskuse iseloomulikumaid paiku
slide8

MAASTIK

  • Domineerivad kultuurmaastikud: niidu- ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega
  • Kõrgeim mägi on Tornimägi – 137,8 m
  • Absoluutsete kõrguste vahe 70 m (68-138 m)
  • Suurem osa territooriumist 75-100 m kõrgusel üle merepinna
  • Üle 40 järve – suurim Ähijärv, sügavaim Savijärv
slide9

MAASTIK

  • Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast
  • Metsatüüpidest enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, ka rabametsad. Lubjarikkal moreenil sürjametsad.
  • Levinud Lõuna-Eestile iseloomulikud paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud
  • Rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%
slide11

TAIMESTIK

  • Leitud 431 erinevat soontaime
  • Puu- ja põõsarinde liike 38
  • Puhma-rohurinde liike 393
  • 140 samblaliiki
slide14

SEENED

  • Hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas jm.
  • Esmaleidudeks Eestis osutusid mitmed tindikuliigid ja harisirmik
  • Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol
slide15

PUTUKAD

  • Leitud 13 liiki kimalasi
  • On teada 9 kuklase esinemine, neist kaitsealused palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane
  • Tugev palukuklaste kolooniakompleks
  • Putukate elutingimused otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega
  • Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine
slide16

KALAD JA JÕEVÄHK

  • Kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid
  • Kokku leitud 21 liiki kalu
  • Levinumateks ahven, särg, haug, koger, linask
  • Veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: hink, võldas ja vingerjas
  • Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid alles jäänud vähestesse järvedesse
slide18

LINNUD

  • Registreeritud 157 linnuliiki
  • Kindla pesitsejana registreeritud kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg
  • Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis
  • Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine
  • Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis jm.)
slide20

IMETAJAD

  • Registreeritud 42 liiki imetajaid
  • Kaitsealused liigid: põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv ja pargi-nahkhiir
  • Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves
  • Väikeimetajatest tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav
  • Karula on sobiv elupaik koprale