Energiamajandust puudutavast seadusandlusest

1. Energiamajandust puudutavast seadusandlusest Madis Laaniste 19.02.2009 Energeetikaosakond

2. energiatõhususe kasvule suunatud seadusandlus • ehitusseadus ja selle alamaktid • seadmete energiatõhusus • 2009. aasta uued algatused • energia lõpptarbimise tõhustamise direktiivist tulenevad muudatused • hoonete energiatõhusus: direktiivi muudatused ja Eesti õigusaktid

3. Nõuded ehitusseaduses • projekteeritavad ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele • sisekliima tagamisega hoone või selle osa ostul, müügil ja rentimisel peab olema kättesaadav energiamärgis • energiamärgis tuleb hankida ka ühiskondlikele hoonetele

4. Energiamärgis: milleks? • 45% Eestis tarbitavast energiast kasutatakse hoonetes • säästlikud hooned teistest selgelt eristatavaks • turujõudude võim tuhandeid kordi suurem, kui riiklikel meetmetel • vaja sõltumatut nõu tarbijale, mida säästu saavutamiseks ette võtta

5. Energiamärgis: milleks? • energiamärkide kasutuselevõtt on olnud edukas

6. Energiamärgis: milleks? • parem ülevaade hoonete seisukorrast riigis • luua nähtavamad seosed hoone energiatarbimise ja selle keskkonnamõju vahel

7. Energiamärgise väljastajad • olemasolev hoone: • hoonete energiamärgiseid väljastavad ettevõtjad • energiaauditeid teostavad ettevõtjad • ehitiste ekspertiise teostavad ettevõtjad (kuni 01.01.2010) • projekteeritav hoone • projekteerimisettevõtja (ei nõuta kutsekvalifikatsiooni märgise väljastamiseks)

8. Energiamärgis: kuidas? • MKMm 17.12.2008 nr 107 “Energiamärgise vorm ja väljastamise kord” (RTL 2008, 100, 1428) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13094120 • vormid (uuendatud 14.01.2009): http://www.mkm.ee/index.php?id=323248 • kraadpäevade andmed: http://www.kredex.ee/11313

9. Hariliku energiamärgise koosseis • koosneb neljast osast • tiitelleht (ühel lehel) • energiasäästu meetmete loetelu (ühel tiitellehele järgneval lehel) • kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalikud lähteandmed • kaalutud energiaerikasutuse arvutus vorm ette antud vabas vormis

10. Energiamärgise tiitelleht • sisekliima tagamisega hoone energiakasutuse andmed • asukoht • omanik ja tellija • märgise väljastaja • märked väljastamise andmete kohta • andmed, mis võimaldavad hoone energiaerikasutust võrrelda ja hinnata

11. Energiamärgise 2. osa • soovitatavate energiasäästu meetmete loetelu • hoone pilt • märgise väljastaja märkused märgise juurde (eelkõige tähelepanekud, mis olulisel määral mõjutavad energiakasutust)

12. Energiamärgise 3. osa ja 4. osa • 3. osa: • andmed hoone (aadress, köetav pind), rekonstrueerimistööde, omaniku ja tellija, tarbitud kütuse ja energia kohta • allkirjastatakse tellija poolt • kokku 9 andmelõiku • 4. osa: • näidatakse arvutuses kasutavad lähteandmed ja arvutused hoone kaalutud energiaerikasutuse määramiseks • kokku 17 andmelõiku

13. Energiamärgised ühiskondlikes hoonetes • VVm 30.12.2008 nr 194 “Loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000 ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu” (RT I 2009, 4, 29) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13119289

14. Energiatõhususe miinimumnõuded • olemuselt energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuded, mis annavad • hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid • tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid EhS (§2 lg 7)

16. Energiatõhususe miinimumnõuded • VVm 20.12.2007 nr 258 (RT I 2007, 72, 445) http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12903585 • rakenduvad: • uutele hoonetele; • suurtele (üle 1000 m2) kasuliku pinnaga olemasolevatele oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. • ei rakendu • seaduses nimetatud erandite puhul (muinsuskaitseobjektid, tootmishooned, ajutised hooned, jne – vt ka EhS §3 lg 71) – vt määrus §1 lg 4.

18. Rakendumine • kehtivad alates 01.01.2008 • energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust võib lihtsal viisil tõendada kuni 30.06.2009 • alates 01.07.2007 tuleb energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendada energiaarvutuse abil

19. Lihtsustatud tõendamismenetlus • nõuded suvisele ruumitemperatuurile (§4) • kirjeldada ehituslikke lahendusi (nt päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus) suvise ruumitemperatuuri liigse kasvu vältimiseks • üldised nõuded välispiiretele, tehnosüsteemidele, energiavarustusele (§§5-7) • kirjeldada rakendatud standardeid vastavate osade kujundamisel

20. Rekonstrueerimise liigitamine • oluline või mitte – selgitab kohalik omavalitsus enne ehitusloa väljastamist; • protseduuri alused sätestab MKMm “Ehitamise oluliseks või muuks rekonstrueerimiseks liigitamise kord” (RTL 2008, 6, 64) • tugineb ehitusseaduses §2 lg 8 sätestatud põhimõttel (rohkem kui 1/3) • arvutuse aluseks 2007. aasta keskmised ehitushinnad, mida järgmiste aastate jaoks indekseeritakse Statistikaameti andmete põhjal

21. Põhimõtted ja eesmärgid • liberaalsus – anda paindlikud võimalused energiatõhususe saavutamiseks, lähenemine hoonele kui tervikule • stabiilne raamistik – luua raamistik, mis säiliks ka energiatõhususe nõuete muutmisel • poliitikainstrumendi selgus • eelduste loomine konkurentsivõime kasvuks teenuste avatud turul • sisekliima nõuetele vastavus • ajaline teostatavus, tuginemine olemasolevale määrusele ehitusprojektide kohta (EhS § 23 lg 10)

22. Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile • MKMm 27.12.2002 nr 70, jõust 09.01.2003 • §5. Ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosa (1) Ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosas määratletakse vähemalt: ... 2) hoone ligikaudne energiavajadus (soojus, jahutus, elektrivajadus kütteks, jahutuseks ja ventilatsiooniks); ...

23. Ruum/hoone Standard- kasutus ja -koormused Energia- kasutus Sise- ja väliskliima vastavalt määrusele Energia-arvutuse etapid • Lähteandmed vastavalt määrusele (et lõpptulemust ei saaks muuta valides ”sobivaid” lähteandmeid) • Ruumide kütte ja jahutuse, ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamise netoenergiavajadus (kWh) ja suvine sisetemperatuur • Hoone summaarne energiakasutus = tehnosüsteemide energiakasutus (elekter ja soojus eraldi, kWh) • Ostetud energiad (kõik energiakandjad: elekter kWh, õli m3, gaas m3, puit, pellet kg või m3, jne.) • Summaarne tarnitud energia kaalutud erikasutus – energiatõhususarv (energiakandjate kaalumistegurid)

24. Energiaarvutuse lähteandmed: standardkasutus ja -koormused, standardne välis- ja sisekliima, piirete ja tehnosüsteemide andmed Kütteenergia netotarve (Sisaldab soojustagastuse) Suvine ruumitemperatuur Jahutusvajadus? Jah Ei Jahutusenergia netotarve, Simulatsioon arvutusprogrammiga või elamutele graafikud Tehnosüsteemide arvutus Ventilatsioon Soe vesi Jahutus Küte Valgustus ja olmeelekter Hoone summaarne energiakasutus (soojus ja elekter kWh) Tarnitud energiad (kõik energiakandjad) Summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus

25. Seadmete energiatõhusus • toiteplokid ja akulaadijad • siseruumide valgustusseadmed • tänavavalgustusseadmed • õhukonditsioneerid • mootorid • jahutusseadmed • pesumasinad • tolmuimejad • digitaaltelevisiooni vastuvõtu seadmed • toodete ökodisaini direktiiv • katlad • külmikud • luminofoorlampide liiteseadised • veesoojendid • arvutid • kontoriseadmed • televiisorid • ooterežiimiga seadmed

26. Edasine tegevus ELis (2009) • hoonete energiatõhususe direktiivi muutmine http://ec.europa.eu/energy/strategies/2008/2008_11_ser2_en.htm

27. Hoonete direktiivi muutmine • hoonete energiaarvutus põhjalikumaks • olulise rekonstrueerimise definitsiooni ühtlustamine • energiatõhususe miinimumnõuete parem põhistamine • hoone tehnosüsteemide efektiivsuse nõuded

28. Hoonete direktiivi muutmine • energiamärgistele seatavate nõuete laiendamine • energiamärgise kohuslike hoonete ringi selgem piiritlemine • madala energiakasutusega majade tegevuskava • olemasolevate tehnosüsteemide tõhusus • ülevõtmine hiljemalt detsember 2010, jõustumine hiljemalt alates jaanuar 2013

29. Eesti seadusandluse arendamine 2009 • energia lõpptarbimise tõhustamise direktiiv 2006/32/EÜ • avaliku sektori aktiivne roll ning eeskuju energiasäästupoliitikas nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil • energia või kütuste müügiga tegelevate ettevõtete kohustused energiasäästu valdkonnas • lihtsustused energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel

30. Prioriteetsed ootused KOV tasandile • võimekus haldusülesannete täitmisel • hoonete energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kontroll ehituslubade väljastamisel • aktiivsus SF poolt pakutavate energiamajanduse meetmete rakendamisel • informeeritus tänasest energiakulude tasemest • 2008: vaid 8.8% KOVidest teab oma kulusid elektrile ja 21.6% lõigus muu energia ja soojamajandus, samas 97.7% tänavavalgustusele

31. Ootused KOV tasandile • eeskuju kohalikul tasandil: • energeetika arengukava ja selle järjepidev rakendamine • hoonete energiaauditid ja energiamärgiste hankimine • energia kokkuhoidu arvestavad investeeringud • elanike ja ettevõtete energiasäästu alase tegevuse ergutamine

32. maailma energiabilansis suur osakaal taastumatutel ressurssidel (WEO 2008)

33. vajadus uute nafta leiukohtade kasutuselevõtuks on väga suur

35. Tänan! Madis Laaniste säästva energia talituse juhataja MKM energeetikaosakond madis.laaniste@mkm.ee 6 256 497