Wolfgang Amadeus Mozart

1. Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791

3. Imelaps; lääne muusikaloo üks säravamaid andeid; geniaalne improviseerija – ülivõrretest ei pääse! • Erakordsed võimed: haruldane kuulmine; fenomenaalne muusikaline mälu; pulbitsev fantaasia ja väljendustung. • Isa Leopold Mozart – väljapaistev muusik; “Põhjalik viiulikool” (1756) • Esimene õpetaja oli isa, kes korraldas ka esinemisi ja loomingu avaldamist

4. Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis • 1761 pani isa kirja tema esimesed klaveripalad • 8-aastasena esimene sümfoonia • Samal aastal algavad esinemised, kus esitletakse imelapsena • Suurem osa lapsepõlvest möödus mööda Euroopat reisides (kaasas ka õde Maria Anna)

7. Pariis, London, Viin, Itaalia1763-1773 • Reisides kohtub paljude kuulsate muusikutega, kellel oluline mõju Mozarti varasele loomingule (Johann Christian Bach) • Esinemise paigad ja publik olid küll suursugused ja väärikad, kuid reisimine väga vaevarikas ning kurnav, eriti lastele. (haigused ja ära jäänud lapsepõlv – nõrk tervis ja varane surm)

8. Pole teada, et Mozart oleks kunagi koolis käinud, vanemad õpetasid • 12 – aastasena esimene ooper “Teeseldud lihtsameelsus” • 1769 tööle õukonnakapellis, kuigi peamiselt reisis • Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli • Itaalias esitleti juba kui kõrge mainega heliloojat

9. Salzburg 1773-1781 • Salzburgis vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo, kes oli raske iseloomuga, “valgustatud despoot” • Ei võimaldatud enam reisida • Vastuolulised suhted • Pidi alluma õukonna reglemendile; kunstnikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukondliku teenistuse konflikt

10. 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid) • Stiilimurrang loomingus (“tormi ja tungi liikumine”) • Dramaatilised jooned; jõulised karakterid; isikupärane väljenduslaad • Esimene moll helilaadis sümfoonia (nr 25 g-moll) • Kuigi reisimine keelati, tegi ta seda ikka.

11. 1777 konflikt süveneb • Reisis koos emaga Mannheimi, kus suurepärane muusikaelu; soovis seal tööd, aga ei võetud; solvus; esimene suurem armumine (Aloysia Weber) • 1778 Pariis – pole oodatud edu. • Kaotused: 3. juuli 1778 ema surm – hingeliselt Mozartile väga raske; pettumine armastuses

12. Ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha • Loomingusse tõsisemad küpse kunstniku poeetilisust ja süvenenud tõsidust. • Tagasipöördumine Salzburgi raske

13. Viin (1781-1791) • Lahkus piiskopi teenistusesi ning temast sai vabakunstnik Viinis • Klaveritunnid; kontserdid; salongiesinemised • Abiellus Constanze Weberiga 1782 • Missa, kus arvatavasti soprani soolod mõeldud naisele

14. Huvitus barokk-muusikast; samuti Haydni muusikast • 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja heliloojamaine kõrgeim. • Hinnatud klaverivirtuoosina • Sel aja kirjutas oma parimad klaverisonaadid ja klaverikontserdid (!) • Keskendus ooperile (“Teatridirektor”; “Figaro pulm”)

15. 1787 suri isa Leopold Mozart (pidasid tihedat kirjavahetust – oluline allikmaterjal) • Kuulsus küll haripunktis, kuid ei saavuta Viinis ametlikku tunnustust (näit. ei võetud Viini Helikunstnike Seltsi liikmeks) • 1787 nimetati siiski keisrelikuks kammermuusikuks, kaasnes mitte eriti suur, aga pidev sissetulek • Tuntus kogu Euroopas, aga see ei tähendanud tellimusi

16. Elu lõpuaastad majanduslikult ebakindlad • Constanze tervisereisid; teenrid; tõld; polnud hea majandaja • 1791 jõudis kirjutada veel mitu suurteost (ooperid “Tituse halastus”, “Võluflööt” ning Reekviem) • Mozart suri 5. detsembril 1791 täpset haigust ei teata tänini. Maeti vaestehauda – miks?- ei teata.

17. Looming • Mitmekülgne helilooja • Ühtekokku komponeeris üle 600 teose Orkestrimuusika: ligi 50 sümfooniat Esimesed meelelahutusliku iseloomuga, hilisemad tõsisemad; suurem koosseis Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa

18. Instrumentaalkontserdid Kõige enam klaverile (27); viiulile; flöödile; klarnetile, metsasarvele, fagotile. Kammermuusika: Sonaadid klaverile, viiulile Keelpillikvartetid Keelpillikvintetid jm Serenaadid, divertismendid, mida esitati vabas õhus “Väike öömuusika” I osa (1787)

19. Reekviem (1791) • Tellija krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks (mees oli omamoodi petis – avaldas teiste töid oma nime all) • Reekviemi lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr. • Reekviem d-moll

20. Mozarti ooperid • Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal • Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks • Muusika jäi peamiseks väljendusvahendiks – poeesia olgu muusika “tütar” • Ooperite geniaalsus peitub muusikalistes karakterites: mitmetahulised tegelased

21. 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: “Figaro pulm” (1786); opera buffa “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791); tellija ja libretist Emanuel Schikaneder Lugu täis vabamüürlaste sümboolikat Vastandatud valelik ja despootlik Öökuninganna pimeduseriik ja targa ja õiglase Sarastro valguseriik (Prints Tamino, Pamina, Pagageno)

22. Selles ooperis ühendas Mozart kõigi oma aja ooperitüüpide omadused ning ka draama- ja kirikumuusika väljendusvahendid; teos on geniaalne kunstiline tervik • “Võluflööti” peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldse! On nimetatud ka Mozarti testamendiks, milles ta väljendab selgeimalt oma inimese- eluideaali.