Teine maailmasõda

1. 1939-1945 Teine maailmasõda

2. Teise maailmasõja eeldused ja põhjused • 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. • 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. • 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et • II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida.

3. Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid • Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) • Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia(kokku 61 riiki) • II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. • Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias.

4. Teise maailmasõja algus 1939-1941 • 1.september 1939.a. – Teise maailmasõja algus, mil Saksa väed tungisid Poolasse. • 17. sept. 1939 tungisid Poolasse idast Nõukogude väed. Saksa väed ründasid Varssavit ning vallutasid selle 28. septembriks. Saksa ja Nõukogude väed kohtusid Wisla ja Narewi jõel. • 28. sept. 1939 sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSV liit Saksamaale osa vallutatud Poola aladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. • 30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini. • Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama • kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil.

5. Sõjategevus Euroopas 1940 • 9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra Hitleri võimu all. • 10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Maikuu jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud. Sakslased jõudsid La Manche rannikule. Briti ja Prantsuse väed olid surutud rannikualadele Dunkerque´is. 26. mail 1940 viidi läbi operatsioon "Dynamo" mille käigus evakueeriti Dunkerque'istja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit. Brittidel õnnestus evakueerida Inglismaale 225 000 briti ka 122 000 prantsuse sõjaväelast, kuid kogu rasketehnika jäi vastasele. • 10. juunil alustasid sakslased uut pealetungi. 15. juunil 1940 sisenesid sakslased lahinguteta Pariisi. Prantsuse väed Maginot liinil sattusid piiramisrõngasse ning alistusid. • Prantsuse valitsus eesotsas marssal Petainigapalus vaherahu. 24. juunil vaherahuleping sõlmitigi. • Põhja-Prantsusmaa, sh. Pariisi ning kogu Prantsusmaa Atlandi-ranniku okupeerisid Saksa väed. Prantsusmaa lõunaosa ei okupeeritud ning seda asus juhtima Petaini valitsus. Valitsuse asukoha järgi hakati seda riiklikku moodustist nimetama Vichy-Prantsusmaaks.

6. Sakslased valmistusid invasiooniks Inglismaale. Algas lahing Inglismaa pärast. • Augustist novembrini 1940 üritasid nad inglaste vastupanu murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. Kuid vastast demoraliseerida või õhus ülekaalu saavutada sakslastel ei õnnestunud. Sellele lisandus meresõda eeskätt allveesõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära) • 5. septembril 1940 kuulutas USA välja neutraliteedi. Samas lubas USA müüa Suurbritanniale ja Prantsusmaale relvi ja strateegilisi materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega nn. lend-lease. • 27. sept. 1940.a. sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati abistada. Kolmikpaktiga ühinenud riike hakati nimetama teljeriikideks.

7. Sõjategevus 1941 1941.a. esimesel poolel käisid lahingud Vahemerel, kus sakslased ja itaallased üritasid merelt ja õhust hävitada Inglise merejõude. Samal eesmärgil tungisid itaallased Albaaniast Kreekasse, kuid edu nad ei saavutanud. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. 10. aprillil sisenesid sakslased Zagrebisse, 13. aprillil Belgradi ning 17. aprillil kapituleerus Jugoslaavia armee. Jugoslaaviasse tungisid sakslased koos Itaalia ja Bulgaaria vägedega. Aprillis 1941 kapituleerus Kreeka armee. Mai lõpus sundisid sakslased inglasi Kreekast lahkuma. Peagi sisenesid sakslased Ateenasse ning okupeerisid Kreeka ja kõik Kreeka saared. 1941.a. juuniks sattus suurem osa Euroopast Hitleri võimu alla.

8. Sõjategevus Aafrikas 1940-1941 • Aafrikas hõivasid itaallased 1940 Briti Somaalia ja prantslaste Djibouti ning tungisid enda valduses olevast Liibüast edasi Egiptusesse, liikudes Suessi kanali suunas. 1941.a. alguses alustasid britid pealetungi Aafrikas, surusid itaallased Egiptusest välja ning vallutasid Itaalia Kürenaika. Itaallastele tuli appi Saksa Aafrika korpus kindral Rommeli juhtimisel ning võitlus venis. • Ida-Aafrikas võtsid britid itaallastelt ära Somaalia, Eritrea ja Etioopia 1941.a. mais Itaalia väed selles regioonis kapituleerusid.

9. Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik • 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu.26. juunil 1941 kuulutas Rahvakomissaride Nõukogu sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. • Plaan Barbarossa. Saksa armeed jagunesid 3 gruppi: Nord, Mitte ja Süd. • 1. juuliks 1941 hõivas armeedegrupp Nord kogu Leedu ja suure osa Lätist koos Riiaga. Armeedegrupp Mitte piiras samal ajal ümber ning purustas Nõukogude vägede põhijõud Lääne-Valgevenes. Augusti lõpuks vallutas armeedegrupp Süd kogu Dnepri jõe parempoolse kalda Kiievist Musta mereni. • Augusti keskel 1941 jõudsid saksa väed Leningradi lähistele ning 8. septembril Laadoga järve lõunarannikule, millega lõigati Leningrad ülejäänud riigist ära. Algas Leningradi blokaad, mis kestis 1944 jaanuarini • Novembri lõpuks 1941 jõudsid saksa väed Moskva lähistele • 5. detsembril 1941.a. alustasid Nõukogude väed Moskva all vastupealetungi. Saksa üksused paisati rinde kesklõigus tagasi, järgnesid vastulöögid lõunas ja põhjas. • 1941/42 aasta talvel ette võetud Punaarmee katse haarata initsiatiiv enda kätte ning tuua sõjakäiku murrang siiski ebaõnnestus. • Mõiste „totaalne sõda“ kasutas esimest korda saksa propagandaminister Goebbels 1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates. Totaalne sõda tähendas, et ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita.

11. Sõjategevus 1941 dets.-1942 • 7. detsembril 1941.a. ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Hawai saarestikus PearlHarborit. Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300. See nö. häbipäev ajendas USAd sõtta astuma. • 8. dets. 1941 kuulutasid USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. • 1942.a. talve, kevade ja suve arendasid Jaapani väed ja laevastik edukat pealetungi. Vallutati Guami saar ja Hongkong, Malaia ja Singapur, Birma, jõuti Indiani, vallutati Filipiinid, Indoneesia, Marshalli ja Saalomoni saared ning tungiti Uus-Gineasse. • Saksa ja Itaalia väed alustasid pealetungi Põhja-Aafrikas ning tungisid Egiptusesse. Nad peatati alles El-Alameini juures. • 1942.a mais purustasid sakslased Kertsi poolsaarel Nõukogude väed ning juulis vallutati Sevastoopol ja kogu Krimmi poolsaar. • Mais piirati sisse Nõukogude väegrupeering Harkovi all ning tungiti Doni, Volga ja Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad.

12. Murrangulahingud • Stalingradi lahing 17. juuli 1942- 2. veebr. 1943 toimus Stalingradi all ja võitlus Stalingradi linna pärast Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Saksa väed jõudsid 23. augustistStalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septemberil linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.19. novembril 1942 alustasid nõukogude väed pealetungi Stalingradist põhja ja lõuna pool ning piirasid 22. novembril sisse Saksa ferdmarssal Pauluse 6. armee. Pärast kaks kuud kestnud veriseid lahinguid lõppes Stalingradi lahing Saksa väegrupeeringu kapituleerumisega. Saksa vägede kaotused: 91 000 vangilangenud ja 146 300 hukkunut. • El Alameini lahing novembris 1942 El-Alameinist pealetungi alustanud Briti väed lõid nii Egiptusest kui ka Liibüast kindral Rommeli juhitud saksa ja itaalia armee Aafrika korpuse ning surusid nad Tuneesia territooriumile. • Midway lahing 1942.a. juunis toimunud lahingus Midway atolli juures suutsid ameeriklased jaapanlasi tagasi tõrjuda. • Guadalcanali lahing 9. veebr. 1943 - USA väed maabusid 1942.a. sept-s Guadalcanali saarel, jaapanlased taandusid sealt 9. veebr. 1943, see oli jaapanlaste esimene suur lüüasaamine ning pöördepunkt sõjategevuses Vaiksel ookeanil. • Kurski lahing 1943.a. juulis-augustis. Saksa väed alustasid suurt pealetungi idarinde keskosas. Pealetungi eesmärgiks oli löögiga põhjast ja lõunast sisse piirata ja hävitada Kurski piirkonda koondunud Nõukogude väed. Kurski lahing lõppes Saksa vägede lüüasaamisega ning jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks .

13. Mis põhjustas murrangu? Hitlerile ja Saksa väejuhatusele oli algusest peale selge, et nende ainsaks võimaluseks võita maailmasõda on välksõda Blitzkrieg. • Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal piisavalt ei inim- ega ka materiaalseid ressursse. • Hitler ja mitmed tema kindralid suhtusid üleolevalt oma vastastesse. • Esimene pettumus tabas sakslasi 1940.a. sügisel, kui üksi jäänud Suurbritannia jätkas võitlust ning suutis saksa lennuväe survele vastu panna. • Teine pettumus tabas neid idas, kui NSV Liit, olles rasketest lüüasaamistest nõrgestatud ning kaotanud peaaegu kogu armee ja ulatusliku territooriumi, säilitas vastupanutahte. • USA sõttaastumine andis Hitleri-vastase koalitsiooni käsutusse selle maa tohutu tööstuspotensiaali.

14. Sõjategevus 1944. aastal • 1944. a. jätkusid Saksamaa lüüasaamised Idarindel. • 1944.a. jaanuaris murdis Punaarmee läbi Saksa kaitsest, lõppes Leningradi blokaad, Narva all aga jäi pealetung stoppama. • Punaarmee arendas edasitungi lõunas: Lõuna-Ukraina vallutamine, sissetung Galiitsiasse. • Saksa väed loovutasid Krimmi. • 1944.a. suvel Baltimaades käisid ägedad kaitselahingud. • 1944. a. juunis algasid Punaarmee pealetungioperatsioonid: armeedegrupi „Mitte“ 25 diviisi hävitamine Valgevenes, Punaarmee läbimurre Balkani rindel, edasitung Vislani. • Poola vastupanuliikumise poolt algatatud Varssavi ülestõus nurjus: põrandaalune armee alistus ning ülestõus lõppes linna täieliku hävitamisega sakslaste poolt. • Punaarmee lõikas ära armeedegrupi Nord ja jõudis Ida-Preisimaale 1944. oktoobris.

15. Liitlaste pealetung, Normandia dessant • 6. juunil 1944.a. Prantsusmaal Normandias maabusid USA, Inglise ja Kanada väed Ameerika kindrali Eisenhoweri ülemjuhatuse all, avades teise rinde. Operatsioon kandis nimetust “Overload” nn. D-päev. Osales 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki. • Operatsiooni käigus hõivati Cotentini poolsaar, vallutati Cherbourg, Caen. Liitlasväed jätkavad vallutatud platsdarmilt peagi edasitungi vabastades 25. augustil Pariisi ja jõudes septembris Saksamaa piirini. • 15. augustil 1944 maabusid liitlasväed Lõuna-Prantsusmaal. Ameeriklased jõudsid Grenoble kaudu Sveitsi piirini. Prantsuse väed vallutasiddTouloni ja Marseille, ameeriklased murdsid läbi läänevalli.

16. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine • 14. augustil 1941.a. allkirjastati Atlandi harta Roosevelti ja Churchilli poolt, millega algas Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine. Sellega liitus ka Nõukogude Liit. • Atlandi harta oli Hitleri-Saksamaaga võitlusse astunud suurriikide eesmärkide ja põhimõtete deklaratsioon. Eeldati loobumist territoriaalvallutustest ja jõu kasutamisest riikidevaheliste vastuolude lahendamisel ning rahvaste enesemääramisõiguse austamist. • USA laiendas NSV Liidule lend-lease`iseadust, mis tähendas tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. • 1942.a. 1. jaanuaril toimus Washingtonis konverents, kus 3 suuriiki ja veel 23 riigi valitsused teatasid oma otsusest sõdida Saksamaa, Jaapani ning nende liitlaste vastu võiduka lõpuni. • 1942.a. algul kirjutasid Kolmikpaktiga sõdivad riigid Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama võitluseks vaenlasriikidega kogu oma jõudu ja keelduti nii separaat kui ka vaherahu sõlmimisest. Deklaratsioonile allakirjutanud riike hakati nimetamaÜhinenud Rahvasteks Washingtoni paktiga pandi ka alus tulevase ÜRO kujunemisele.

17. Teherani konverents 1943 • 28. novembrist kuni 1. detsembrini 1943.a. toimus Teherani konverents, millest võtsid osa 3 suurriigi juhid: Roosevelt, Churchill ja Stalin. Teherani konverentsil otsustati: • Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. • NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. • Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes . USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla. Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid: need pidid kulgema mööda Odra–Neisse jõge ja Curzoni liini.

18. Totaalne sõda, holokaust • Mõistet „totaalne sõda“ kasutas esimest korda saksa propagandaminister Goebbels 1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates. Ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita. • Holokaustiks (täh. kreeka keeles täielikult põlenud,ohverdatud) nimetatakse juutide totaalset hävitamist ja genotsiidi II maailmasõjas. • Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse – getodesse. Neist suurim rajati Varssavisse Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit. Neist ühes kurikuulsaimas Auschwitsis mõrvati 1942.ast alates umbes 1,25-2 miljonit inimest. Erinevatel hinnangutel ja andmetel tapeti Saksa koonduslaagrites sõja jooksul kuni 11 miljonit inimest, kellest 5-6 miljonit olid juudid. Holokausti kohta vt lähemalt : http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/ • 1943.a. avastati Katõnimetsas 4143 NKVD poolt maha lastud Poola ohvitseri hauad.Katõni massimõrv pandi toime Nõukogude võimude korraldusel 1940.a.-lPoola sõjaväelaste ning tsiviilisikute suhtes.

19. Vastupanuliikumine • NSV Liidu alad, mille sakslased olid okupeerinud, jagati 2 riigikomissariaadiks: Ostland ja Ukraina, mis allusid Idaministeeriumile. • Okupeeritud aladel korraldati sunniviisiline mobilisatsioon ning kohalikku elanikkonda kasutati orjatööjõuna. • Natside eesmärgiks oli nii Poolas kui ka okupeeritud NL territooriumil nn. sakslaste eluruumi laiendamine. Enamasti kohtasid hitlerlased siiski vastupanu okupeeritud Euroopa maades. • Vastupanuliikumise eesotsas oli kas rahvuslik valitsus eksiilis, rahvuslikud väeosad rinnetel või põrandaalused organisatsioonid okupeeritud aladel. • Enamikul juhtudel oli vastupanuliikumine jagunenud 2-ks: 1) vasakpoolseteks eesotsas kohalike kommunistidega, kes said toetust NSV Liidult ja 2)mittekommunistlikuks parempoolseteks, mida toetasid Suurbritannia ja USA. • Näiteks tegutsesid Poola parempoolne ArmiaKraiowa ja vasakpoolne ArmiaLudowa. Vastupanu üritati osutada ka Saksamaal, mis kulmineerus Hitleri-vastase vandenõuga ja selle läbikukkumisega.

20. Teise maailmasõja lõpp • 1945.a. . jaanuaril algas Baranowi sillapeast Punaarmee suurpealetung. Idarinde kesklõik purustati. Saksamaa kaotas okupeeritud Poola alad. Ida-Preisimaa lõigati ära. • 1945.a talve ja kevade jooksul tungisid Punaarmee idast ja lääneliitlased läänest Saksamaa territooriumile. • 26. veebruaril 1945.a. toimus Punaarmee läbimurre Brombergist kuni Läänemereni. 16. aprillil algas Oderi ja Neisse joonelt lähtuv Punaarmee suurpealetung. Berliin piirati sisse • 25. aprillil kohtusid USA ja NSVL väed Elbe-äärses Torgaus. • 30. aprillil 1945 Hitler koos Eva Brauniga sooritavad enesetapu. • 2. mail 1945.a. Berliin kapituleerus. • 7. mail kindralooberst Jodl kirjutas Eisenhoweri peakorteris Reimsis alla Saksa Wehrmachti tingimusteta kapitulatsioonile. • 8. mail 1945 Saksamaa lõplik kapituleerumine, mil kordasid kapitulatsiooniakti kindralfeldmarssal Keitel, kindraladmiral vonFrieburg ja kindralooberst Strumff Punaarmeepeakorteris marssal Zukovi juures. Üldine kapitulatsioon jõustus 9. maist 1945.a.

21. Teise maailmasõja lõpp, Jaapani kapituleerumine • Sundimaks Jaapanit alistuma, heitsid ameeriklased 6.augustil Hiroshimale ja 9. augustil 1945.a. Nagasakile aatompommi. Hiroshima 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. • Jaapani vastu astus sõtta Nõukogude Liit. • 14. augustil 1945 kapituleerus Jaapan. • Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945 USA sõjalaeva Missouri pardal – Teise maailmasõja lõpp. Novembris 1945 algas Nürnbergis protsess endiste Hitleri-Saksamaa partei- riigi ja sõjaväejuhtide üle, mis kestis oktoobrini 1946. Kohtu alla anti 24 natslikku sõjaroimarit, neist 12 mõisteti surma.

22. Jalta konverents veebr. 1945 osalesid: Churchill, Roosevelt, Stalin 1. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine. 2. Kinnitati varasemad kokkulepped Euroopa jagamise osas. Liitlased tunnustasid de facto NSV Liidu 1940.a. piiri, mis haaras Balti riike ning Poolale kuulunud Ukraina ja Valgevene läänealasid. 3. Nõukogude Liit kohustus paar kuud pärast Saksamaa kapituleerumist astuma sõtta Jaapani vastu. 4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled leppisid kokku käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva järgi.

23. Potsdami konverents 17. juuli – 2. aug. 1945 Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman • Potsdami kokkulepe: • 1. natsismi ja militarismi likvideerimine – 4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine • 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks okupatsioonisektoriks. • 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite ametissemääramine; • 4. kontroll tööstuse üle, reparatsioonid. • 5. Sõjaroimarid otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla • 6. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks.

24. Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed • Inimkaotused: 50–70 mln inimest , suur osa hukkunutest oli tsiviilelanikkond. Sõdurite kaotused: NSVL: 13,6 mln, Saksamaa: 4 mln, Suurbritannia: 326 tuh. • Hiigelsuured sõjakulud: 1500 mld USD • Muutus maailma poliitiline kaart: - Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse Teise maailmasõja tagajärjel. Lõhenes Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. • Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid • Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud • Langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu • kadus usk inimkonna progressi.