1 / 27

Manerism Itaalias

Manerism Itaalias. Jekaterina Bolshakova 11 Ü. Taust. Eraldus renessansist 16. saj. II veerandil. Manerism – renessansi ideaalidest eemaldumine “Manerism” tuleneb sõnast MANEER

donny
Download Presentation

Manerism Itaalias

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Manerism Itaalias Jekaterina Bolshakova 11Ü

  2. Taust • Eraldus renessansist 16. saj. II veerandil. • Manerism – renessansi ideaalidest eemaldumine • “Manerism” tuleneb sõnast MANEER • Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi (maneeri), eriti Raffaeli ja Michelangelo.

  3. Manerismil on olnud halvustav tähendus ning nt. 19 saj. peeti seda kunstiajaloo langusajaks. • Aegade jooksul on suhtumine manerismi muutunud paremuse poole ja tänapäeval on ta paljudele huvitav ja lähedane. • Arvatakse, etigal ajal on omanäoline kunst ja kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti hea kunsti etalon.

  4. Mida taotlesid maneristid • Hinnati: • keeruliste tehniliste ül. lahendamist • materjali virtuooslikku valitsemist • Polnud oluline loodus ja antiikkunst (renessanssi peamised autoriteedid) • Ebatähtis harmoonia ja sümmeetria • kunstnike individualismi ja isikupära otsimine

  5. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus • Maneristid jäid mõnikord usuliselt ükskõikseks ja kujutasid usulisi teemasid formaalselt ja külmalt

  6. Manerismi iseloomustus • Ruumikujutise ähmastumine • Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine • Seletamatut päritolu valguse kujutamine • Inimese anatoomia on moonutatud • Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla

  7. PARMIGIANINO(1503 – 1540) “Pikakaelaline Madonna” (lk.81) • Ebaloomulikult pikk kael • Kõik figuurid pikaksvenitatud • Paiknevad kummalises, ebareaalses ruumis

  8. AGNOLO BRONZINO(1503 – 1572) • maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate • Eleonora di Toledo ja tema poja Giovanni de’ Medici portree (lk. 81)

  9. TINTIRETTO(1518 – 1594) • Veneetsiast • Maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte • “Püha õhtusöömaaeg” (lk.81) • Suunab laua diagonaalselt pildi sisse • Perspektiiv liialdatud,kuid ruumi piirid mattuvad hämarusse

  10. Kristus on pildi keskel, kuid ruumi sügavuses • Esiplaanil teenijad • Teosed : • Rahutud • Ebasümmeetrilised • Mõnikord keskosa tühi • Heletumeduse kontrastid ja teatraalsed valgusefektid (suurendavad dramatismi ) • “Paradiis” • Suurim lõuendile maalitud pilt (7x22 cm)

  11. EL GRECO(1541 – 1614) • Pärit Kreeta saarelt • Õppis Veneetsias • Töötas Hispaanias. • Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. • “Krahv Orgazi haudapanek” (lk. 83) • Maise ja taevase segunemine

  12. CORREGGIO(1489 – 1534) • Baroki eelkäia • Illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. • N: Parma toomkiriku kuplifresko “Maarja taevaminek”. • “Püha öö” – põnev valguse ja varju kontrast • Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: “Zeusi armulood”

  13. Manerism skulptuuris • Taotleti virtuooslikkus BENVENUTO CELLINI (1500 – 1571) • Kullasepp ja skulptor • Pronksskulptuur “Perseus” (lk. 84) • Kirjutas traktaate kunstist

  14. GIAMBOLOGNA(1529 – 1608) • Prantsuse päritoluga • Töötas peamiselt Firenzes • Apolloni kuju – liialdab kontraposti, muutes figuuri peaaegu spiraalitaoliseks • “Sabiinitari röövimine” • Igast küljestvaadeldav • Hoogne • Tundekülm • “Mercurius” (lk. 81)

  15. Arhitektuur • Üksikosade lõtv seos • Kaunistustega liialdamine • Pikad anfilaad – tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade • Nt. Uffizi palee Firenzes

More Related