1 / 14

Süsivesikud

Süsivesikud. Rebeka Gabor Stom. II. Milliseid süsivesikuid toiduga saame?. Toidusüsivesikutest peaks tärklis andma suurima osa (keskmiselt 75%). Sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, glükogeen jt katavad kokku umbes 25%. Tärklis. Inimtoidu olulisim süsivesik.

donat
Download Presentation

Süsivesikud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Süsivesikud Rebeka Gabor Stom. II

  2. Milliseid süsivesikuid toiduga saame? • Toidusüsivesikutest peaks tärklis andma suurima osa (keskmiselt 75%). • Sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, glükogeen jt katavad kokku umbes 25%.

  3. Tärklis • Inimtoidu olulisim süsivesik. • Segapolümeer: moodustub amülopektiinist ja α-amüloosist. • Looduses peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20–24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Pankrease amülaas hüdrolüüsib tärklise maltoosiks. Maltaas lõhustab maltoosi glükoosiks.

  4. Sahharoos • Peedisuhkur, roosuhkur. • Koosneb glükoosi- ja fruktoosijäägist. • Ta on toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. • Teda lõhustab seedekulgla sahharaas ja vabanenud Glc ninf Fru imenduvad. • Sahharaasi defitsiit (esineb üliharva) tekitab kõhulahtisust ja kõhupuhitust.

  5. Laktoos • Koosneb galaktoosi- ja glükoosijäägist. • Piimasuhkruna on ta piima põhisüsivesik (rinnapiimas 6-8%, lehmapiimas 3,8-5%). • Lagundajaks on laktaas. • Mõnede inimeste laktaasi aktiivsus on väga madal või väga harva puudub üldse. Laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulglas ja lõhustub seedekulgla mikroobide toimel. Põhjustab kõhuvalu, kõhulahtisust ja oksendamist.

  6. Glükoos • Ehk viinamarjasuhkur. • Puu-jajuurviljades, marjades, õites, mees. • Glükoossisaldubveresjakõikideskudedesningrakkudes. • Valgevärvusegaveeshästilahustuvkristalneaine. • Suhkruroostvähem magus. • Kasutatakseraviminajaenergiaallikanamitmesugustehaigustekorral, ravimitekoostisosa.

  7. Fruktoos • Sahharoosi komponent. • Kõige magusam. • Vaba Fru annavad puuviljad, mesi, rosinad jne. • Kasutatakse aminosahhariidide ja siaalhapete sünteesiks. • Maks metaboliseerib toidu- fruktoosi enamiku.

  8. Glükogeen • Veresuhkru ajutine varu. • Glükogeenigraanulid maksas (u 120 g) ja skeletilihastes (200-250 g). Mannoos • Glükoproteiinide komponent. • Toidus on teda vähe. • Man metabolism seostub Fru metabolismiga.

  9. SEEDIMINE • Seedimine suuõõnes: Suus algab tärklise hüdrolüüs sülje α-amülaasi toimel. Ensüüm lõhustab sisemisi glükosiidsidemeid, tekitades produktide segu: malto-oligosahhariidid, isomaltoos, maltoos jne. NB! Sülje amülaas võib lõhustada kuni 40...50% tärklist, kui toidu mälumine on kauakestev.

  10. Seedimine maos: Tärklise seedimine sülje amülaasiga jätkub ensüümi inaktiveerumiseni mao soolhappe ja pepsiinide toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, peatub nende seedimine maos.

  11. Seedimine peensooles: On süsivesikute seedimise põhikoht. Maost tulev happeline toidumass neutraliseeritakse pankrease bikarbonaatidega. Pankrease α-amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise seedimist kaksteistsõrmiksoole valendikus. Lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise pinnal. Ensüümide koostoime hüdrolüüsib toidupolüoosid, oligo- ja disahhariidid monoosideks, peamiselt tekib Glc.

  12. Maltoosi lõhustab maltaas glükoosiks. • Sahharaaslõhustab sahharoosi glükoosiks ja fruktoosiks. • Laktaas lammutab glükoosiks ja galaktoosiks. • Tselluloos ei seedu!

  13. IMENDUMINE • Toimub soolelimaskesta hattude tipus. • Pärast süsivesikuterikast toitu on monooside kontsentratsioon soolevalendikus kõrge ja väike kogus imendub passiivtranspordina. • Glc, Gal ja Man viiakse aktiivselt sümpordis naatriumiga. • Imendumine toimub kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. • Verre jõudnud monoosid lähevad värativeeni kaudu maksa. • Metaboolsetes reaktsioonides maksarakkudes lülituvad ka Gal ja Fru glükoosi metaboolsetesse radadesse.

  14. AITÄH!

More Related