Käitumise seosed ilmastiku ja kliimaga. Ekstreemsed keskkonnad

1. Käitumise seosed ilmastiku ja kliimaga. Ekstreemsed keskkonnad

2. Keskkonnategurid: • temperatuur • niiskus • õhurõhk • tuul • päike • Ilmastiku- ja kliimategurite mõju: • käitumisele • tervisele (vaimne ja füüsiline) • meeleolule • emotsioonidele • stressile

3. Kliimategurite mõju agressiivsusele, inimestevahelistele suhetele • Looduslikud muutused – perioodilised ja inimtekkelised • Millised on käitumuslikud muutused, mis ilmnevad muutuvas keskkonnas? • Ekstreemsed keskkonnad – ekstreemne kui suhteline mõiste • Uurimused mitteüldistatavad populatsioonile laiemalt

5. Que´telet (1842) suggested that the greatest number ofcrimes against a person is committed during summerand the fewest during winter. Since his seminal work,researchers have found empirical evidence on how crimelevels vary and the way in which these variations relateto weather conditions. Findings have often been contradictorysince the time scale of these studies differedwidely, as did their methodology (for a comprehensivereview, see Cohn, 1990; Cohn & Rotton, 2000; Harries,Stadler, & Zdorkwski, 1984). Studies of the relationshipbetween homicide and heat are no exception (Cohn,1990; Cohn & Rotton, 2000; Hakko, 2000; Rotton,Cohn, Peterson, & Tarr, 2004). There seems to be noparticular season for homicides according to evidencefrom Cheatwood (1988) and Yan (2000). Michael andZumpe (1983), for instance, showed no clear linksbetween temperature and monthly number of homicidesin different geographic locations and neither did Maes,Meltzer, Suy, and De Meyer, (1993) when they assessedthe effect of weather variables on homicides levels.Using cross-sectional and time series analyses Rottonand Cohn (2003) showed that temperature is associatedto many violent crimes, such as assault or rape but theeffect of temperature was not verified for cases ofhomicide. Other studies do show however that weather variables,especially temperature, are correlated with seriousand lethal violence (Anderson & Anderson, 1984;Anderson, Anderson, Dorr, DeNeve, & Flanagan,2000; Anderson & Bushman, & Groom 2002; Anderson,Bushman & Groom, 1997; Dexter, 1899; Rotton & Frey,1985). In Hakko (2000) the seasonal pattern ofhomicides shows that in Finland, from 1957 to 1995,there was a statistically significant peak in summer and atrough in winter. Findings from preliminary studies inBrazil also show some evidence of seasonal variations ofhomicides. Lima (1998) suggests that the greatestnumber of homicides in Sa˜o Paulo state took placeduring the first 4 months of the year, with the exceptionof February, which shows lower rates. Beato Filho,Assunc-a˜ o, Santos, Santo, Sapori, and Batitucci (1999)found that the highest quantity of violent crimes inMinas Gerais state occurred between January andMarch and October and December. A similar variationin Sa˜o Paulo state between 1996 and 2002 is alsosuggested by Kahn (2003).

6. Klimaatiline ja geograafiline determinism • Varased klimaatilis-geograafilise determinismi käsitlused: Buckle, Huntington – mõõdukas vs mitte eriti mõõdukas kliima kui tsivilisatsiooni arengustimulaator. Kellel on õigus? • Probleemid kliima ja käitumise seoste uurimisel • Erinevad uurimismeetodid eri regioonides

7. Bioloogilised kohastumused kliima suhtes • Temperatuur: • aklimatiseerumine • teiseste tegurite (raskendav) mõju • kuumus ja kognitiivsed võimed/ sooritusedukus (tööstus/ kool/ militaar) (Bell, Provins, Hiorns, 1964; Hygge, 1992) • andmete interpreteerimise probleemid – temperatuur interakteerub teiste näitajatega • kuumus ja sotsiaalne käitumine: atraktiivsus/ agressiivsus/ abistamine (Griffitt, 1970; Goranson ja King, 1970) • Pika kuuma suve efekt. FBI, 1981

8. Ekstreemselt kuumad piirkonnad: kõrbealad • Probleemid läänemaiste ehituspõhimõtete ülevõtmisel • Ruumide ventileerimine • Positiivne näide: Shay Gap asula (arhitekt L. Howroyd) Austraalias: • tuginemine kõrbealadel end sajandeid õigustanud planeerimispõhimõtetele • autode eemaldamine • majade lähedus • kogukonnatunde tekitamine

9. Shay Gap, ca 1972

11. Külma temperatuuri mõjud • Külm ja käitumine: füsioloogilised reaktsioonid ja külmataju • aklimatiseerumine • külma mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele

12. Ekstreemselt külmad alad: polaarjoone taga • Majade isolatsioon (kuivus kui probleem) • Külmakahjustused (30-30-30) • Sesoonne afektiivne häire (SAD) - tujulangus, energiapuudus, ülesöömine, hüpersomnia -> isu süsivesikute järele • Sotsiaalsed probleemid: armukadedus • “koduperenaiste” sündroom

14. There are different levels of danger associated with any extremesituation. In the Arctic, the cold is a constant threat. So are white outs,polar bears, shifting ice and just about everything else. In fact, the keyto dealing with any dangerous situation is relatively easy. First andforemost, it is important to simply avoid the hazard and minimize therisk. That may seem especially difficult in the context of such great risk. Knowing yourself both physically and mentally, establishing anefficient daily routine, setting and achieving specific goals, breaking uplarger problems in to smaller ones, relying on the support of others allincrease your ability to survive. If these systems are second nature, youwill tend to stay on the safe side of most situations. (Leon et al, 2011)

16. Nanisivik: tänaseks tegevuse lõpetanud kaevandus Kanadas

17. Külmades ja kuumades piirkondades on ruumide disaini puhul vaja jälgida suuresti samu asju: • ”arktiline sissepääs” (tuulekoda), vähendamaks temperatuuri ja kondensatsiooniprobleeme • tõhusat isolatsioon ja niiskustõke, tagamaks, et niiskus jääks majja. Kuivus on kusjuures külmadel aladel suurem probleem. • kolmekordsed aknad – puit praguneb mõlemates tingimustes; alumiinium sobivaim • mõlemad kliimad kalduvad inimesi toas kinni hoidma, seega interjöör kriitiline koht. Ruumid peavad tagama esmase rekreatsioonivõimaluse – mida eraldatum on kant, seda olulisem on see aspekt • tulevikuprojektid vaatavad maa alla – muuhulgas säästab energiat (kuni 60%) ja kaitseb loodusstiihiate eest • mõlemad keskkonnad välistavad laste ja lemmikloomade autosse jätmist • vee säästmine on oluline teema mõlemat tüüpi piirkondades

18. Tuul – selle taju, mõju käitumisele, tervisele ja sooritusele • Teatud juhtudel inimtekkeline • Mõjud – subjektiivne ebamugavus; soorituse halvenemine • Eri tüüpi tuuled: föön, boora, siroko, mistraal (Euroopa) sharaav, chamsin (Lähis-Ida) chinook (Colorado), chamsin, wyoming, Santa Ana (Kalifornia), Pomponio (Argentiina) jt. Väidetavad mõjud meeleolule, õnnetuste sagedusele, sooritusele, IQ ja isiksustestide skooridele, käitumisprobleemidele koolis • elavdab sotsiaalset suhtlust • Seos kuritegude arvu, enesetappude, delikventsusega • Mõju võib olla vahendatud sellest, kuidas tuul parasjagu temperatuuri mõjutab

19. Õhurõhk ja kõrgus üle merepinna • Hapnikupuudus (hüpoksia) • Füüsilised ja käitumuslikud mõjud • Aklimatiseerumine • Kõrgmäestike elanike füsioloogilised eripärad • Mõju sooritusele: õppimisvõime halveneb

20. Sukeldumine: kõrge õhurõhu mõju • 90 m – soorituse langus • “martiini seadus” – iga 15 meetriga halveneb koordinatsioon sama palju kui pärast ühe martiini joomist

21. Õhurõhu muutused tavatingimustes • Kolme tüüpi mõju: - meditsiiniliste kaebuste arvu kasv • suitsiidide hulga suurenemine • hälbiv käitumine (probleemkäitumine koolis; politsei väljakutsed)

22. Päike • suurendab altruistliku käitumise tõenäosust • parem meeleolu • rohkem jootraha • suurem tööga rahulolu, • väiksem kaadri voolavus • päike teeb õnnelikuks :P

23. Ise on ka tore lugeda: • http://www.apa.org/pubs/journals/releases/amp-66-4-265.pdf