1 / 31

Haigekassa ravijärjekordade analüüs Kas saab midagi muuta?

Haigekassa ravijärjekordade analüüs Kas saab midagi muuta?. 24.09.2013 Meditsiiniuudiste konverents „Miks raha ei liigu koos patsiendiga?“ Tanel Ross, Eesti Haigekassa juhatuse esimees. Teemad. Eesti tervishoiusüsteem ja haigekassa roll

diana-cole
Download Presentation

Haigekassa ravijärjekordade analüüs Kas saab midagi muuta?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Haigekassa ravijärjekordade analüüsKas saab midagi muuta? 24.09.2013 Meditsiiniuudiste konverents „Miks raha ei liigu koos patsiendiga?“ Tanel Ross, Eesti Haigekassa juhatuse esimees

  2. Teemad • Eesti tervishoiusüsteem ja haigekassa roll • Tervishoiuteenuste kättesaadavusest ja ravijärjekordadest • Järeldused, ettepanekud

  3. Eesti tervishoiusüsteem ja ravikindlustuse põhimõtted

  4. Eesti tervishoiusüsteem koosneb erinevatest tervishoiuteenuse osutajatest • Kiirabi • Perearstiabi jm. esmatasand (üldarstiabi) • Eriarstiabi • Haiglad (haiglavõrk + muu) • Haiglaväline eriarstiabi • Hambaravi • Õendus- ja ämmaemandusabi • Kõik tervishoiuteenuse osutajad tegutsevad eraõiguse alusel • Võivad kuuluda nii avalikku kui eraomandisse

  5. Tervishoiuteenuste turu jaotus pakkujate lõikes (kokku 771 milj eurot) Tervishoiuteenuse osutajate jaotus tulude lõikes, 2011.a majandustegevuse aruandlus* *sisaldab tulusid kõigist allikatest Allikas: www.tai.ee

  6. Tervishoiuteenuste osutajate rahastamise allikad • Riigieelarve • sh mittekindlustatute vältimatu abi, kiirabi • KOVid • Eesti Haigekassa • Inimeste omaosalus • Visiiditasud ja tasulised teenused, voodipäevatasud • Erakindlustus • Välisrahastus

  7. Nõudlus - haigekassa on ülekaalukalt peamine tervishoiuteenuste ostja Eestis Tervishoiuteenuse osutajate tulude jaotus rahastajate lõikes, 2011.a majandustegevuse aruandlus* Allikas: www.tai.ee

  8. Riikliku ravikindlustussüsteemi tagamiseks on kõik hüvitised olulised • 2012. aasta ravikindlustuse kulud kogumahus 774 miljonit eurot:

  9. EHK siseriikliku tellimuse jaotus

  10. EHK siseriikliku eriarstiabi tellimuse jaotus

  11. Ravikindlustatu õigused ja valikuvõimalused EHK lepingute raames • Üldarstiabi • Õigus valida perearsti • Eriarstiabi, õendusabi, hambaravi • Õigus valida lepingupartnerite hulgast üle Eesti • Lisaks siseriiklikule ravile • Plaaniline ravi välisriigis eellubade alusel patsiendi valitud raviasutuses • EL piires vajaminev arstiabi patsiendi valitud raviasutuses • 25. oktoobrist õigus saada plaanilist ravi ELis patsiendi valitud raviasutuses, mis hüvitatakse Eesti hindades

  12. EHK ravikindlustuses ja üldisemalt liigubki raha koos patsiendiga • EHK ravikindlustuses liigub raha ainult koos patsiendiga • EHK rahastatavas välisravis liigub raha ainult koos patsiendiga • EHK kindlustuse väline raha liigub ainult koos patsiendiga • Milles on siis küsimus?

  13. Esitame sisulised küsimused • Kas EHK ravikindlustus tagab kvaliteetse ravi? • Kas EHK ravikindlustus tagab kättesaadava ravi? • Kas EHK ravikindlustus peaks olema ulatuslikum? • Kas ja kuidas EHK ravikindlustuse partnereid peaks valima? Millised põhimõtted on õiged?

  14. Ja esitame siis veel ühe küsimuse • Kas Eesti ravikindlustuse süsteemi põhimõtteid tuleb muuta?Ja miks? • Ravikindlustuse maht - 1,24 miljonit kindlustatut (enamik elanikest) • Elu jooksul kõik kindlustatud maksavad kindlustusmakset • Makse suurus sõltub palgast (osa solidaarsusest) • Rahalise kestlikkuse saab tagada praeguses süsteemis

  15. Pakutavad tervishoiuteenused peavad olema kvaliteetsed • Kvaliteet on mõõdetav, standardeid saab ja tuleb seada • Kvaliteedi miinimumpõhimõtted peavad kontrollitavalt kehtima kõigi TTOde jaoks • EHK toetab kvaliteedi arendamist • Partnerid peavad tagama teenuste kvaliteedi

  16. Tervishoiuteenuste kättesaadavusest ja ravijärjekordadest

  17. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldpõhimõtted • Tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel, kui: • puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe • edasilükkamine ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist • Ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse aja jooksul, lähtudes tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusestja põhimõtetest: • sarnase meditsiinilise vajadusega patsientidele osutatakse tervishoiuteenust samasugustel tingimustel • patsiendile tervishoiuteenuse saamiseks kindlaksmääratud tähtaeg sõltub meditsiinilisest vajadusest

  18. Plaanilise ravi järjekordade maksimumpikkused on määratletud • Perearsti vastuvõtt – kuni viis tööpäeva, ägeda seisundi puhul samal päeval • Eriarstiabi ambulatoorne vastuvõtt – kuni kuus nädalat • Eriarstiabi statsionaarne ravi ja päevaravi – üldjuhul kuni kaheksa kuud

  19. Üldarstiabi kättesaadavus • 2013 I pa kontrolliti haigekassa poolt kohapealsete külastuste käigus 151 nimistut • Kohapealsete külastuste käigus tuvastatud vastuvõtule pääsemine • Ägeda tervisehäirega patsientidest pääses perearsti vastuvõtule pöördumise päeval 100% patsientidest • Mitteägeda tervisehäirega pääses vastuvõtule 5 tööpäeva jooksul 99% patsientidest • Kolme tööpäeva jooksul pääses vastuvõtule 92% patsientidest

  20. Haigekassale tuleb ravijärjekordade pikkuste kohta esitada regulaarselt aruandeid • Etteulatuv aruanne - 1. kuupäeva seisuga: • ravijärjekordades esmast plaanilist vastuvõttu ootajad • neljas vaba vastuvõtuaeg • Tagasiulatuv aruanne – eelmine kuu: • esmaste plaaniliste vastuvõttude arv ambulatoorses ravis • vastuvõttude keskmine ooteaeg

  21. Lubatud ooteajaga visiitide osakaal on teenustetüübiti varieeruv Aprill-august 2013.a; etteulatuvad ravijärjekordade aruanded;kõik lepingupartnerid kokku

  22. Aruannete andmed erinevad Aprill-august 2013.a, ambulatoorsed vastuvõtud, HVA haiglad

  23. Ambulatoorsete vastuvõttude tegelik ooteaeg näib olevat lühem Aprill-august 2013.a., HVA haiglad, kõik erialad kokku, tagasiulatuv aruanne

  24. Pikkade ootejärjekordade põhjusteks eelkõige patsiendi soov ja teenuseosutaja suutlikkus Aprill-august 2013.a, HVA haiglad, ambulatoorne ravi, kõik erialad kokku Etteulatuvad aruanded

  25. Kommentaare ja ettevaateid

  26. Ravijärjekorrad on igas tervishoiusüsteemis, neid tuleb reguleerida ja ohjata • Küsimus on ravi kättesaadavuse reeglites, nende järgimises ja järgimise kontrollis, mitte järjekorras kui sellises • Tagatud peab olema arvestamine patsiendi seisundiga • Raha liigub ravikindlustuses koos patsiendiga • Kas EHK ravikindlustuses saab kättesaadavust parandada? Kindlasti saab ja on plaanis: • süsteemi arendamine • struktuuri tugevdamine • partnerite valik • teadlikum kindlustatu

  27. Haigekassa arengusuunad kaasaegsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks • Haigekassa arengukava perioodiks 2014-2017 • saatekirjade kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine • e-saatekiri ja digiregistratuur • saatekirja nõudeta erialade nimekirja üle vaatamine • ühtse metoodika alusel järjekordadesse registreerimine (ka „tühjade vastuvõttude“ vähendamine) • ravijärjekordade aruannete analüüs ja avaldamine • 2014.aastast uue 5-aastase ravi rahastamise lepingu raames selgemad kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise põhimõtted

  28. Struktuuri tugevdamine • Esmatasandi jätkuv tugevnemine ja areng • perearstide poolt määratud uuringud ja diagnoosimine • perearsti tegevuste väärtustamine, mh kvaliteeditasu • esmatasandi tervisekeskuste arendamine • Terviklik patsiendikäsitlus • seda toetab lisaks Tervise Infosüsteemi arendamine • EHK partnerid ja haiglavõrgu areng • võrgustumine ja konsolideerumine • HVA tulevik – kvaliteetne ravikindlustus toetub suurpartneritele, millised on suurpartneri kriteeriumid?

  29. Piiriüleneteenusepakkumine ELis • EL-i direktiiv ja piiriülene teenusepakkumine • võimalik minna plaanilisele ravile mistahes ELi riiki • kompenseerimine Eesti hindades • saatekirja nõue Tervishoiusüsteem jääb liikmesriigi keskseks: • eesmärk kvaliteetne teenus Eestis • ei saa püstitada küsimust „direktiivi siseriiklikust rakendamisest“ – erinevused reeglites jäävad ja seda igas liikmesriigis

  30. EHK ravikindlustuse arendamine Tervishoiusüsteem jääb liikmesriigi keskseks – erinevused reeglites jäävad EHK tagab kvaliteetse ja kättesaadava ravi kõigile kindlustatutele • võimalus SoMil kehtestada EHK ettepanekul reeglid ostetud teenuse kompenseerimiseks • prioriteet seal, kus kättesaadavusega probleemid • tingimuseks lepinguline suhe EHKga (sh. kvaliteedinõuded, andmeedastus, järjekorra reeglite järgimine)

  31. EHK ravikindlustuses raha liigub koos patsiendiga, sest … • … kindlustatu saab valida Eestis nii perearsti, eriarsti kui ka hooldusravi osutamise koha ja osutaja; vajadusel tagatakse ravi Eestist väljas • Oluline: • kindlasti on arenguruumi inimeste teadmistes valikuvõimalustest, sellega tuleb tegeleda; • Kvaliteetne, solidaarne ja kestlik ravikindlustus on arenenud ühiskonna jaoks kõige tulemuslikum süsteem

More Related