Bibliograafia – sisu ja tähenduse muutmine ja muutumine - PowerPoint PPT Presentation

dewey
bibliograafia sisu ja t henduse muutmine ja muutumine n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Bibliograafia – sisu ja tähenduse muutmine ja muutumine PowerPoint Presentation
Download Presentation
Bibliograafia – sisu ja tähenduse muutmine ja muutumine

play fullscreen
1 / 20
Download Presentation
Bibliograafia – sisu ja tähenduse muutmine ja muutumine
298 Views
Download Presentation

Bibliograafia – sisu ja tähenduse muutmine ja muutumine

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Bibliograafia – sisu ja tähenduse muutmine ja muutumine Elviine Uverskaja Tallinna Ülikool

  2. Eesmärk • Arutleda termini bibliograafia praegu kasutatava mõistesisu üle; • Vaadata kiirkorras üle selle termini kujunemislugu, peatudes muuhulgas ka selle vägivaldsel muutmisel; • teha ettepanekud termini eestikeelse tähenduse (definitsiooni) korrigeerimise osas.

  3. Päris algusest … • Antiikajal - käsikirjaliste raamatute paljundamine mahakirjutamise teel • 17.sajandi keskpaigast alates - raamatute nimestiku tähenduses. Gabriel Naude “Bibliographia politica” , mis ilmus 1633.a.Veneetsias (1642 Prantsusmaal) Louis Jacob de Saint-Charles “Bibliographia Gallica” 1646 ja “Bibliographia Parisina” 1647

  4. Tähenduse kujunemine Bibliograafia kui raamat, mis sisaldab andmeid ilmunud raamatute kohta, muutus pea üldkasutatavaks ja tõrjus kõrvale varem kasutatud mõisted – bibliotheca, catalogus, index. Eesti keeles kirjutati bibliograafiast esmakordselt 1867. aastal seoses Schwabe teose ilmumisega ja see sõnastati kui “raamatute nimekiri ehk raamat, kus teiste raamatute pealkirjad seesseisavad”.

  5. Tähenduse kujunemine • Sõna bibliograafia koosseisus on midagi, mis viitab uurimisvaldkonnale, teadusele • …graafia on ju …soofia ja …loogia kõrval levinud teaduse tähis. Seetõttu kujunes ka teine tähendus – bibliograafia kui raamatu uurimise ala

  6. Tähenduse kujunemine Lääne kultuuri- ja inforuumis: • Bibliograafia – raamatute nimestik, nt ingl.k. enumerative (systematic) bibliography. • Bibliograafia – kui raamatuid uuriv valdkond, nt ingl.k. analytical, textual, historical bibliography.

  7. Tähenduse kujunemine Venemaal ja NSV Liidus: • Prantsusmaa mõjul jõudis termin Venemaale 19.sajandi alguses samas kahes tähenduses • 19.sajandi lõpus 20.alguses hakkas vene teadlaste (Rubakin, Lissovski, Lovjagin) tööde mõjul kujunema kolmas tähendus – bibliograafia kui tegevusvaldkond Venemaa aja- ja kultuuriloos on bibliograafia täitnud erilist rolli (soovitusbibliograafia ja eneseharimine)

  8. Tähenduse muutmine • 1960ndate keskelt alates tegeldi NSVLiidus aktiivselt bibliograafia teooriaga, sh ka terminoloogiaga. • Mitmetähenduslikkus (nimestik, teadus, praktiline tegevus) otsustati kõrvaldada. • Diskussioon erialaajakirjanduses

  9. Tähenduse muutmine Bibliograafia terminoloogia standardid: ГОСТ 16448-70 Библиография. Термины и определения ГОСТ 7.0-77 Библиография. Термины и определения Mõiste bibliograafia seoti standardis kolmanda tähendusega – praktiline tegevusala

  10. Tähenduse muutmine • Standardi definitsioon: Bibliograafia – teaduslik-praktiline tegevusala, mis valmistab ette ja edastab kasutajatele bibliograafilist informatsiooni trükisõna ühiskonnas kasutamise mõjutamise eesmärgil. Termin hõlmab kahte tegevust – bibliograafiate koostamist ja bibliograafiateenindust Bibliograafiainformatsioon, bibliograafiateadus

  11. Tähenduse muutmine • Helene Johani definitsioon: Bibliograafia on teaduslik-praktiline tegevusala, mis annab infonõudlejaile bibliograafiavahendeid (nimestikke, loetelusid, ülevaateid) ja teadiseid ning võimaldab dokumentide (trükiste, käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) kohta tunnusliku informatsiooni hankimist. Johani, H. Mis on bibliograafia : Õppematerjal. Tallinn, 1985

  12. Tähenduse muutmine Standardikohane terminikasutus tekitas tõsise lõhe teiste maade terminoloogilise traditsiooniga. Põhiprobleem : bibliograafia mõistet oli laiendatud teenindusele (reference service – справочно-библиографическое обслуживание > библиографическое обслуживание) 1984.a. standardis termin bibliograafia puudus

  13. Oletatavad põhjused miks bibliograafia paisus oma tegelikest piiridest suuremaks nähtuseks: • bibliograafia eriline roll Venemaa kultuuris/hariduses • silmapaistvate bibliograafiateoreetikute esilekerkimine (Koršunov, Barsuk, Bespalova, Fokejev jt) ja tähelepanuväärsete teooriate loomine

  14. Bibliograafia“Raamatukogusõnastikus” • teavikute uurimine nende süstematiseerimise ja sisu avamise seisukohalt ning nende kasutamist hõlbustavate nimestike koostamine;tegevusala, mille ülesanne on varustada infokasutajaid bibliograafiavahenditega, võimaldades teavikute (trükised, käsikirjad, mikrokoopiad, helisalvestised jne) kohta vajaliku (bibliograafia)info leidmist; teadusala (?), mis annab infonõudlejaile bibliograafiavahendeid ja teadiseid ning võimaldab teavikute kohta tunnusliku info hankimist • kirjanduse loetelu, teoste nimestik vm teavikute kindlate tunnuste alusel korrastatud kirjete kogum

  15. Bibliograafia definitsioonid • tuginevad nõukogude terminoloogiastandarditel (bibliograafia kui tegevus – nimestike koostamine, teenindus (varustamine bibliograafiavahenditega, teadistega). • Ehk on aeg küps olukorra muutmiseks ja pöördumiseks lääne traditsiooni poole?

  16. Ettepanekud Bibliograafia on 1) teavikute (raamatute, artiklite, nootide, helisalvestiste jt) kindlal põhimõttel valitud ja korraldatud kirjeandmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht jt.) koosnev nimestik (trükis või elektrooniline publikatsioon);

  17. Ettepanekud • 2) selgelt määratletud tunnustega nimestike kogum (nt rahvusbibliograafia, koduloobibliograafia jt.) • 3) raamatu, artikli, uurimistöö tekstile lisanduv kasutatud kirjanduse loetelu.

  18. Definitsioon Bibliograafia on teavikute kindlal põhimõttel valitud ja korraldatud kirjeandmetest koosnevnimestik;selgelt määratletud tunnustega nimestike kogum; raamatu, artikli, uurimistöö tekstile lisanduv kasutatud kirjanduse loetelu.

  19. Kas bibliograafia on ka teadus? • Uurimisvaldkonna (raamatute uurimisala) tähistamiseks on meil kinnistunud termin “raamatuteadus”. • Ehk võiks bibliograafiasellest koormast vabastada? • Või peaks defineerima ka selle tähenduse ?

  20. Tänan!