1 / 20

Taevasfäär, astronoomilised liikumised (1) ja tähtkujud

Taevasfäär, astronoomilised liikumised (1) ja tähtkujud. Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff.ttu.ee. Taevasfäär. Enamus kosmilistest objektidest näib asuvat määramatu kaugusega sfääril. Seetõttu on asukohta võimalik määrata suunaga.

denver
Download Presentation

Taevasfäär, astronoomilised liikumised (1) ja tähtkujud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Taevasfäär, astronoomilised liikumised (1) ja tähtkujud Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff.ttu.ee

  2. Taevasfäär • Enamus kosmilistest objektidest näib asuvat määramatu kaugusega sfääril. • Seetõttu on asukohta võimalik määrata suunaga. • Astronoomiliste objektide asukoha määramiseks kasutatakse sfäärilisi koordinaate.

  3. Horisont ja seniit • Taevast võib kujutleda kuplina • Horisont oleks siis koht, kus see mõtteline kuppel kohtub maaga. • Seniit on punkt täpselt pea kohal. (Nadiir on punkt täpselt ...) • Kui vaadata seniiti ja kujutleda taevast kuplina, siis Maa liikumise tõttu taevas pöörleb.

  4. Tähtede (näiv) liikumine • Sarnaselt Kuu ja Päikesega tähed tõusevad ja loojuvad. • Tähed tõusevad idast ja loojuvad läänes. • Pooluselähedased tähed ei looju. • Põhjus – Maa pöörlemine

  5. Tähtede liikumine (a) Ekvaatori lähedased tähed (b) Pooluse lähedased tähed

  6. Tähtede liikumine Erinevatel laiuskraadidel on tähtede trajektoor erinev.

  7. Tähtede liikumine Pooluse kõrgus = geograafiline laius

  8. Pöörlemine ja tiirlemine • Pöörlemine on Maa liikumine ümber oma telje. • Maa teeb täispöörde ööpäeva jooksul. • Tiirlemine on keha liikumine ümber teise • Maal kulub ühe täistiiru tegemiseks 365,25 päeva.

  9. Kinnistähed ja rändtähed • Ürgajast on teada 7 rändtähte, mis liiguvad taevasfääril. • Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. • Hakati kutsuma planeetideks. (Kreeka keeles tähendab hulkuvaid tähti.) • Need ei ole tähed, kuid palja silmaga paistavad tähesarnastena.

  10. Tähtkujud • Tähti seostatakse kujundite ja sümbolite tekkega juba väga ammusest ajast. • Tähtkujude nimesid on pandud jumalate, loomade, koletiste ja kangelaste järgi. • Tähtkujude piirid on jäänud selliseks, nii nagu neid tunti 5000 aastat tagasi.

  11. Tähtkujud ekliptikal • Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika).

  12. Sodiaagi tähtkujud • Kui aga lähtuda enamlevinud definitsioonist, mida läbivad Päike, Kuu ja planeedid, siis on 24 sodiaagi tähtkuju. • Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi, Madu, Maokandja, Neitsi, Orion, Pegasus, Sekstant, Skorpion, Sõnn, Vaal, Veevalaja, Veomees, Vähk ja Väike Peni.

  13. Tähtkujud • Kokku on 88 tähtkuju. Nendest 48 on vanad tähtkujud ja 40 uuemast ajast. • Tänapäeval ei ole tähtkujud enam ainult tähtedest moodustunud taevaalad. • 1922 aastal kinnitati IAU (Internatiunal Astronomical Union) poolt praegu kehtivad nimetused ja piirid. • Kogu taevasfäär on jagatud tähtkujude vahel.

More Related