16. märts 2011

1. 16. märts 2011 Kiusamisest vaba lasteaed Kristina Nugin

2. Lastel on võime näha maailma tugevana, värskena ja ilusana (K.Koch) Lapsed on kaasajal tarbijad, ise loovad vähe (täiskasvanute kirjutatud tekstid, mänguasjad, mängud, jne). Lastel on raske ise luua luuletusi, kuna rütm ja riim on tihti tunnetamatud. Jerome Bruner- igat ainet võib õpetada igas vanuses igaühele mingis vormis.

3. Soovid, valed ja unistused Lugeda ette teiste laste luuletusi, et tekiks ideid. Pakkuda ideid, millest kirjutada. Alustada ühesugusest reast: MA SOOVIN.... Soovid võivad olla reaalsed või hullumeelsed, soovida võib mida iganes ja väga tihti on luuletused just soovidest. Lastele tuleb öelda, et riimi ei ole vaja, soove võib vabalt väljendada

4. Ma soovin..... Ma soovin, et ma võiksin tantsida igas riigis. Ma soovin, et mul oleks ahv, kes koristaks. Ma soovin, et mu vend oleks lind. Ma soovin, et ma oskaks lennata. Ma soovin, et maailm oleks magus. Ma soovin, et ma oleksin köharohi. Ma läheksin kellegi kurku ja ütleksin köhale- Mine siit ära! Köha ei kuulu siia!

5. Võrdlused Vastanditel põhinevad (suur-väike, ilus-kole, hea-halb) Lasteaias-kodus-koolis Reaalne-ebareaalne Võrdlused võivad olla imelikud, võib väljendada seda, kui meile esemed ja asjad tunduvad millegi moodi.

6. Võrdlused Liblikas on nagu värviline vikerkaar. Pilved on nagu lendav jäätis. Juuksed on nagu spagetid. Kuu on nagu banaan. Headus on nagu.... Sõber on nagu.... Kallistus on nagu... Abistamine on nagu....

7. Hääled Ma kortsutan paberit- mis heli tekib? Pane silmad kinni ja kuula hoolega. Ma kuulen linnas liiklust, ma kuulen linnas valgusfoori, ma kuulen linnas suunatuld. Ma kuulen jutt, jutt, jutt. Ma kuulen piip, piip, piip. Ma kuulen kriiks, krääks, kiiga, kärr. Ma kuulen ppp, sss, tuuuuuut, hihhhhiihhhiiiii.

8. Unistus Unistustest kirjutades võib kirjutada soovidest, helidest ja võrdlustest KOOS. Ma unistan, et ma seisan põrandal ja teemandid langevad mu peale. Ma unistasin, et mu sõber oleks porgand ja mina oleks kurk. Ma unistan, et kõigil oleks süüa, et maailmas oleks rahu, et kõik oleksid õnnelikud, et koolis võiks käia öösärgis.

9. Olevik-minevik Kunagi ma---Nüüd ma--- Kunagi ma olin 6, nüüd ma olen 34. Kunagi ma olin tore, nüüd ma olen tõsine. Kunagi ma olin laps, nüüd ma olen ikka laps oma emale. Kunagi ma ütlesin mäm mäm, nüüd ma ütlen Tere. Kunagi mul olid püksid, nüüd mul on seelik. Kunagi mul oli roosa unistus, nüüd mul on sinine koer.

10. Ole ise midagi Selle asemel, et kirjutada asjadest, ole ise lumehelves, karu, õpetaja, pilv, lennuk, paha tuju. Kui ma oleksin lumehelves, langeksin ma maha ja lapsed saaksid mind korjata ja õhku visata. Kui ma oleksin lumi, ma langeksin autole. Kui ma oleksin lumi, ma külmutaksin maailma. Kui ma oleksin põrand, kõik astuksid mu peale ja ma naeraksin. Kui ma oleksin käterätik, ma muutuksin veest raskeks.

11. Värvid Uus värv igal real. Sama värv igal real. Silmad kinni- Mis värvi on plaks? Pariis? Number 7? Pood? Raamat? Õpetaja? Lasteaed? Punane on armastuse värv. Punane on kirss. Punane on õun. Punane on hea inimene. Punane on kuri inimene. Punane on headus.

12. Mäng Alustada tegevust spontaanse mänguga Mudeldada lastele dialoogi, mängu, tegevuse laiendamist, ettenägematute olukordadega hakkama saamist Mängus õpetaja teeb väikese sissejuhatuse õpitavasse teemasse. Põnev, lõbus, huvitav, naljakas, ettearvamatu.

13. Laste filosoofia Filosoofia e tarkuse armastus on teadlik järelemõtlemine. Dialoogiline suhe- võrdne partnerlus, kuulamine. Lastega filosofeerimine- P4C, õpetaja ja lapsed õpivad ja arenevad koos.

14. Lastega filosofeerimine Informatisooni käsitlemine- analüüs, interpretatsioon, hindamine, küsimisoskus. Uurimisoskus- probleemi püstitus, planeerimine, prognoosimine, lahenduste otsimine, oma ideede arendamine ja põhjendamine. Loovmõtlemine- innovaatilisus, mõtete edasiarendus. Teiste arvamuste kuulamine.

15. Dialoogi arendamine Küsida avatud küsimusi Anda mõtlemiseks aega Kuulata Mitte hinnanguid anda Koondada tähelepanu rääkijale Mitte kaaslast maha teha Teiste vaadetega arvestada Olla aus Hoida oma mõtted avatud (Bowles 2008).

16. Mõistekaart Mõistekaart(ingl. k. concept map)ehk märksõnaskeem on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mistahes aines. Mõistekaardi koostamine võimaldab koostajal teadmisi struktureerida. · sunnib teksti mõttega lugema; · paneb arutlema olulise ja ebaolulise üle; · õpetab eristama mõisteid ja neid õigesti kasutama; · õpetab mõisteid omavahel seostama; · loob võimaluse seostada teksti varemõpituga; · võimaldab mõistete visuaalset korrastamist; · kaotab formaalse õppimise teksti läbitöötamisel; · annab tagasisidet ja õpetab õppima.

18. Jututamine- idee lastevanematele Projekt alustas 1995.a. Soomes. Storycrafting tõstab laste aktiivsust ja osalust elus. Võrdse osaluse võimalus Täpne dokumenteerimine Narratiivide vaba valik ilma võimaliku kriitikata Teraapiline meetod Lugema- ja kirjutama õpetamise meetod Ühise tegevuse aeg Puudub hindamine

19. Jututamine- Kas sa tahad öelda, et sa oled minust huvitatud? Laste mõtted on tulnud enam ja teisiti kuuldavale Kasvas laste enesekindlus, eneseteadlikkus ja enesehinnang Lastel kasvas julgus haarata initsiatiivi Täiskasvanud on hakanud rohkem lapsi kuulama Tegevusi planeeritakse rohkem laste huvidest lähtuvalt Lasteaias on kasvanud rühma ühtsus- Ühisjututamine

20. Know- Want to know- Learned Eelkooliealistele lastele tuleb teha õppimine nähtavaks Lapsed ise peavad õppimist planeerima Lapsed ise peavad õppimist analüüsima Kognitiivne strateegia võrldusoskuse tugevdamiseks Õppimise eesmärgistamine

21. Sotsiomeetria Moreno meetod lapse grupiasendi määramiseks Klassikaliselt salakingi meetod Kolm positiivset ja 1 negatiivne valik Liider, konfliktses staatuses laps, tõrjutu, isoleeritu