1 / 37

Õppeteksti keerukus

Õppeteksti keerukus. Jaan Mikk 2012. Milleks uurida õpikute jõukohasust?. Õpikute valik (USA-s loetavuse tabelid) Materjali esitus tunnis Õpimotivatsioon sõltub õpikute keerukusest Liiga keerukas õppetekst Takistab mõtlemise arendamist Soodustab alaväärsustunde tekkimist.

davis
Download Presentation

Õppeteksti keerukus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Õppeteksti keerukus Jaan Mikk 2012

  2. Milleks uurida õpikute jõukohasust? • Õpikute valik (USA-s loetavuse tabelid) • Materjali esitus tunnis • Õpimotivatsioon sõltub õpikute keerukusest • Liiga keerukas õppetekst • Takistab mõtlemise arendamist • Soodustab alaväärsustunde tekkimist

  3. Õppeteksti keerukuse komponendid • Pikad laused – ei mahu töömällu • Tundmatud sõnad (terminid, harvaesinevad sõnad jne) – ei moodustu seoseid • Abstraktsed sõnad – abstraktne mõtlemine areneb samm-sammult • Keerukas struktuur

  4. Nimisõnade abstraktsuse skaala • 1 – nimisõnad, mis tähistavad meeltega vahetult tajutavaid esemeid ja olendeid (raamat, hobune) • 2 - nimisõnad, mis tähistavad meeltega vahetult tajutavaid tegevusi ja nähtusi (hüpe, valgus) • 3 - nimisõnad, mis tähistavad meeltega vahetult mittetajutavaid mõttekonstruktsioone (pärilikkus, ontogenees)

  5. Terminoloogilisuse skaala • 1 - igapäevakeele sõnad, mis pole teadusterminid (talv, kaev). • 2 - teadusterminid, millel on tavakeeles sama tähendus (kiirus, süda). • 3 - teadusterminid, mida ei kasutata tavakeeles (sügoot, arhegoon).

  6. Rakk Organism Ökoloogia Lihtsuse hinnang 1.2 1,8 1,6 Huvitavuse hinnang 1,3 1,8 1,6 Mõistetavuse hinnang 1,2 1,7 1,5 Eeltest (protsentides) 2,1 9,6 5,1 Täiendtest (%-des) 24 39 32 Lõpptest (% -des) 22 53 36 Bioloogiatekstide teemade raskus(Elts & Mikk 1993)

  7. Tarkvara õpikute toimetajatele I • Teksti kirjutamise käigus joonitakse alla: • 1) sõnad, mille sagedus on alla etteantud piiri, • 2) abstraktsed sõnad ja teadusterminid, • 3) õpikus/õpikute seerias esmakordselt esinev termin või võõrsõna, • 4) verbid umbisikulises tegumoes, eitavas vormis, täis- ja enneminevikus, • 5)seotud sõnad, mille vahel on üle 4 sõna, • 6) laused pikkusega 10 (või 11 jne) sõna, • 7) osalaused pikkusega 5 (6 jne) sõna.

  8. Tarkvara õpikute toimetajatele II • Väljastatakse ekraanile peale teksti kirjutamist • 1) sõnade keskmine sagedus, abstraktsus, terminilisus, • 2) terminite, abstraktsete sõnade ja võõrsõnade %, • 3) lause ja iseseisva lause keskmine pikkus sõnades ja täheruumides, • 4)teatud pikkust ületavate lausete %, • 5) teksti keerukus mõne keerukus-valemiga.

  9. Lihtsa keele reeglid • Vältige tundmatuid sõnu! • Olge mõõdukas uute terminitega! • Eelistage konkreetsemat esitust! • Hoiduge liiga pikkadest lausetest! • Kasutage selget struktuuri!

  10. Põhikooli õpikute mõistete sõnastikud • www.keeleveeb.ee • s´õprus [s´õpruse, s´õprust, s´õprusi e s´õpruseid] üksteist toetav suhe, mis sisaldab üksteisega arvestamist, jagamist ja usaldamist. ● дружба

  11. Teisejärgulised terminid • Elektronide registreerimisel on loenduri efektiivsus suurusjärgus 100%, gamma-kvantide registreerimisel aga kõigest umbes 0,1%. • Loendur registreerib peaaegu kõik temasse sattunud elektronid, aga ainult ühe umbes tuhandest gamma-kvandist.

  12. Konkreetsem esitus I • Eespool juba mainiti, et Rutherford tegi radioaktiivse lagunemise uurimisel katseliselt kindlaks radioaktiivsete ainete aktiivsuse ajast sõltuvuse iseloomu – radioaktiivse lagunemise põhiseaduse.

  13. Konkreetsem esitus I • Rutherford tegi katseliselt kindlaks, et radioaktiivsete ainet aktiivsus väheneb aja jooksul. Nii näiteks väheneb radooni aktiivsus iga 10 minutiga kaks korda.

  14. Lauseehitus • Isikuline tegumood on lihtsam kui umbisikuline tegumood. • Olevik on lihtsam kui enneminevik. • Grammatiliselt seotud sõnad paigutage lähestikku! • Iga täiendav sõna suurendab lause keerukust.

  15. Näide 2 • Müüa import meeste pükse • Müüa meeste importpükse

  16. Näide 3 • Kõrvuti asetsevate koodonitega seostunud tRNA molekulide otste küljes asuvate aminohapete vahele sünteesitakseribosoomis oleva ensüümi kaasabil peptiidside. • ???

  17. Näide 4 • Mõtlemine areneb kaasasündinud reflekside baasil assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil.

  18. Lause lihtsustamine • (1) Hingetoru valendik on alati lahti ning (2) ükskõik millises asendis meie keha ka ei viibiks, (3) läheb õhk hingetorust vabalt läbi, (4) kuna selle seintes asetsevad kõhrest poolrõngad (hingetorukõhred), (5) mis on omavahel ühendatud sidemete ja lihastega (Anatoomia õpik, 33 sõna).

  19. Lause lihtsustamine II • (4) Hingetoru seintes on poolrõngakujulised kõhred. (5) Need on omavahel ühendatud sidemete ja lihastega. (1) Kõhred hoiavad hingetoru avatuna. (3) Seetõttu pääseb õhk hingetorust alati vabalt läbi.

  20. Uute mõistete õpetamine • Vaadelge näiteid ja leidke olulised tunnused • Sõnastage definitsioon! • Analüüsige näiteid ja mittenäiteid! • Eristage uus mõiste varemõpituist! • Uurige mõiste seoseid teiste mõistetega! • Kasutage mõistet probleemide lahendamisel • Looge mõistete süsteem!

  21. Teksti struktuur • Eelorganiseerijad soodustavad omandamist. • Loogiline struktuur soodustab. • Kokkuvõtted teksti lõpul soodustavad omandamist. • Esiletõsted soodustavad vaid esiletõstetu omandamist. • Küsimused tekstis olgu vastava osa järel. Kokkuvõte küsimustena. • Üldised õpieesmärgid soodustavad omandamist.

  22. Tekstist omandatakse paremini • põhiideed, • lugeja eelteadmistega seotud teave, • eksplitsiitselt väljendatud ideed, • korduvad sõnad. • Võrdlusele või põhjus-tagajärg seosele ülesehitatud tekst omandatakse paremini kui loetelu.

  23. Põhjus-tagajärg seos • Eksplitsiitne seos. Kuna nad ei saanud aru esitatud arvest, siis nad helistasid maksuametisse. • Implitsiitne seos. Nad ei saanud aru neile esitatud arvest. Nad helistasid maksuametisse.  • Eksplitsiitne seos jääb paremini meelde kui implitsiitne seos

  24. Kohesioon tekstis • Seoste liigid: • sõnade kordumine, • asesõnad, • sidesõnad, • semantilised seosed (koer - kass), • sõnade asendamine, • ellips. • Kohesioon soodustab omandamist.

  25. Teksti lihtsustamise efekt

  26. Teksti lihtsustamise efektide ülevaade

  27. Teksti lihtsustamise efekti meta-analüüs (Klare 1963)

  28. Klass 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Lause pikkus 7 8 9 10 11 12 13 Abstrakt-sus 1,0 1,1 1,1 1,2 1,2 1,3 1,3 Keerukus 11 13 14 15 16 17 18 Optimaalsuse kriteeriumid

  29. Allikas Sõnavara suurus Dale 1956 3000 Parkhomenko 1974 3000 - 4000 Green & Olsen 1988 5000 Karlep 1998 3000 - 5000 Chall & Dale 1995 6000 Kooliastujate (6 – 7 aastat)aktiivne sõnavara

  30. Optimaalsuse kriteeriumid II • Üks uus mõiste ühes tunnis • 5 uut sõna aktiivseks omandamiseks • 3,6 % uusi sõnu võõrkeele tekstis • Seotud sõnade vahel kuni 3 – 5 sõna • Ühes lauses üks mõte • Uut sõna korrata 7 korda

  31. Kirjandust • Jaan Mikk. Lihtsa keele reeglid. http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanm/mikk2.html • Jaan Mikk. Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanm/mikk2.html • Jaan Mikk. Textbook: Research and Writing. Frankfurt et al.: Peter Lang. 2000. 423 p.

More Related