Valimissüsteemid

1. Valimissüsteemid

2. Tänased eesmärgid • Oskan iseloomustada erinevaid valimissüsteeme ning analüüsida nende plusse ja miinuseid. (majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem) • Oskan kirjeldada Eesti valimissüsteemi ning analüüsida selle eeliseid ja puudusi. “Halvad juhid valitakse heade kodanike poolt, kes ei hääleta.” G. J. Nathan (Ameerika kirjanik)

3. Valimistel osalemine – õigus või kohustus?

4. Valimissüsteem – mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotamise viis valimistel. • Valimissüsteemid: 1) Majoritaarne süsteem 2) Proportsionaalne süsteem 3) Hübriidsed ehk segasüsteemid

5. Majoritaarne valimissüsteem “Winner takes all” • Ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. • Iga parteid esindab üks kandidaat. • Valituks osutub kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse.

6. Kui suurest häälteenamusest piisab, et osutuda valituks? • Lihthäälteenamuse põhimõte: Ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli. • Absoluutse häälteenamuse põhimõte: Valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% + 1 häältest.

7. Näide Valimisringkonnas anti 50 000 häält. Kandideeris neli kandidaati. A – 19 000 häält B – 12 000 häält C – 10 000 häält D – 9000 häält Valituks osutus A keda toetas 19 tuhat – samas aga 19 tuhat teda ei toetanud.

8. Majoritaarse süsteemi eelised:  lihtsus ja inimestele arusaadavus;  valituks osutumiseks onvaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. • Majoritaarse süsteemi puudused:  eelised on juhtivatel suurparteidel; väiksemad erakonnad saavad vähe kohti;  paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelistusi.

9. Majoritaarne valimissüsteem on näiteks: - Suurbritannias - USA-s - Kanadas - Prantsusmaal

10. Proportsionaalne valimissüsteem • Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt (ehk võrdeliselt) neile antud häälte arvuga. • Mitmemandaadilised valimisringkonnad – ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut • Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas

11. Kuidas mandaadid ringkondade vahel jagunevad? Mandaatite jagunemine 2007.a. Riigikogu valimistel: valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 8 mandaati;valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 11 mandaati;valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati;valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 13 mandaati;valimisringkond nr 5 ( Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 7 mandaati;valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 6 mandaati;valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 8 mandaati;valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 8 mandaati;valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati;valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati;valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 8 mandaati.

12. Kuidas tehakse kindlaks, kes osutus valituks? • Vastavalt antud häälte ja ringkonnas saadavate mandaatide arvule arvutatakse välja kvoot. • Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arvkvoodi.

13. Näide: 8-mandaadilises ringkonnas on kvoot 50 000 häält Jagamata jäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid.

14. Kes nimekirjast osutub valituks? • Avatud nimekirjad: Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. • Suletud nimekirjad: Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. (Hääletatakse mitte isiku, vaid erakonna poolt.)

15. Suletud nimekiri A – 300 häält B – 30 häält C – 100 häält D – 250 häält E – 60 häält F – 70 häält G – 200 häält Valituks osutuvad A, B, C, D Avatud nimekiri A – 300 häält B – 30 häält C – 100 häält D – 250 häält E – 60 häält F – 70 häält G – 200 häält Valituks osutuvad A, D, G, C Näideerakond sai ringkonnas 4 mandaati

16. Proportsionaalse süsteemi eelised: • Hääli ei lähe kaotsi nii palju, kui majoritaarse süsteemi puhul – valijate tegelik tahe kajastub paremini; • väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti. • Proportsionaalse süsteemi puudused: • Keerukus – rahvas ei saa aru; • isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga; • parlamenti võib pääseda suur arv parteisid – ei suudeta moodustada stabiilset valitsust.

17. Proportsionaalne valimissüsteem on näiteks: - Eestis - Soomes - Rootsis - Hollandis - Taanis

18. Hübriidsed valimissüsteemid • Valimissüsteem, kus on ühendatud majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. • Nt pooled parlamendikohad jagatakse ühe, pooled teise süsteemi alusel. • Nt valimisringkond on mitmemandaadiline nagu see on omane proportsionaalsetele süsteemidele, mandaadid aga jagatakse majoritaarse süsteemi reeglite järgi • Nt Venemaa, Itaalia, Ungari

19. Eesti valimissüsteem Riigikogu valimised KOV volikogude valimised Euroopa parlamendi valimised

20. Eestis kasutatakse kõikidel valimistel proportsionaalset valimissüsteemi

21. Riigikogu valimised • 12 valimisringkonda • Mandaatide arv sõltub valijate arvust konkreetses ringkonnas. Keskmiselt 8 mandaati. • Kandideeritakse erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina • Kehtib avatud nimekirja põhimõte • Valimiskünnis 5 % • Täpsemalt vt Riigikogu valimise seadus §§ 6, 7, 62

22. KOV volikogude valimised • Üldiselt moodustab üks vald või linn ühe valimisringkonna (erandiks suured omavalitsused) • Mandaatide arv sõltub konkreetse valla/linna volikogu suurusest (nt Keila linnas 17 liiget/mandaati) • Kandideeritakse erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina • Kehtib avatud nimekirja põhimõte • Valimiskünnis 5 % • Täpsemalt vt Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus §§ 7, 9, 56

23. Euroopa parlamendi valimised • Moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond • 6 mandaati • Kandideeritakse erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina • Kehtib suletud nimekirja põhimõte • Täpsemalt vt Euroopa Parlamendi valimise seadus §§ 6, 61

24. Arutlusküsimused: • Kas Eestis tasuks üle minna majoritaarsele valimissüsteemile? Milline oleks selle mõju? • Kas valimiskünnist peaks alandama? Milline oleks selle mõju?