1 / 26

L AAMTEKTOONIKA

Ulvi Urgard. L AAMTEKTOONIKA. Saue 2006. Mis on laam?. L aam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab – suur , lai tükk v õi lahkam; avar pind v õi väli ( ÕS 1999)

danica
Download Presentation

L AAMTEKTOONIKA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. UlviUrgard LAAMTEKTOONIKA Saue 2006

  2. Mis on laam? • Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab – suur, lai tükk või lahkam;avar pind või väli (ÕS 1999) • Laamad ehk plaatjad plokidon suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all).

  3. Satelliidifotona

  4. 7 suurt ja 20 väikest laama Euraasia laam Põhja-Ameerika laam Vaikse ookeani laam India Aafrika laam Lõuna-Ameerika laam Nazca Austraalia

  5. Laamtektoonika ehklaamade liikumine • mandrite triivimise hüpoteesi esitassaksa loodusgeograaf Alfred Wegener1912.aastal; • laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad “ujuvad”~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; • laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 2-20 cm/a; • liikumist põhjustavad astenosfääri ainesekonvektsioonivoolud.

  6. Laamade vastastikustest liikumistest tulenevalt on kolm laamadevahelist piiri: • divergentne e. lahknemispiir (eemaldumine); • konvergentne e. kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1) kahe ookeanilise laama kokkupõrge; 2) ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge; 3) kahe mandrilise laama kokkupõrge; • transformne e. kahe laama nihke piir.

  7. Transformne piir Divergente piir Konvergentne piir

  8. Laamade teineteisest eemaldumine • toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; • magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; • tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; • veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar.

  9. Islandi saar

  10. Laamade teineteisest eemaldumine • toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; • magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvadpangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud- kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; • Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; • mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; • Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid;

  11. Reini jõe org

  12. Ida-Aafrika murrangute vöönd

  13. Ookeaniliste laamade põrkumisel • Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; • sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); • veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisikaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik,Aleuudid, Filipiinid jt); • sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; • Vaikneookean kitseneb ja sulgub.

  14. Ookeaniliste laamade põrkumine

  15. Vaikse ookeani laam Filipiini laam Mariaani süvik – 11022m Mariaani süvik

  16. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel • raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; • tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; • süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekibjuurde mandrilist graniitset maakoort.

  17. Andid Nazca laam Lõuna-Ameerika laam Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk subduktsioon

  18. Andide mäestik

  19. Mandriliste laamade põrkumisel • nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; • ja mujal, teised noored kurdmäestikud: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; • esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; • vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); • kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal.

  20. India laam Euraasia laam Noore kurdmäestikuteke

  21. Noor kurdmäestik - Himaalaja Mount Everest – 8848m

  22. Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes • toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut;  • tuntuim on San Andrease murrang – nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed; • ja maavärinad näiteks: San Franciscos ja Los Angeleses.

  23. San Andrease murrang P.-Am laam Vaikse o. laam

  24. Kokkuvõtteks • Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid: • vulkanism; • maavärinad; • kurrutused – kurdmäestike teke; • murrangud – pangasmäestike teke; • kivimite teke ja ringe; • maakoore uuenemine ja hävimine; • ookeanide laienemine ja sulgumine.

  25. Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel

More Related