Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus

1. Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuhtÜmarlaud 27.10.2008 Pühajärve Puhkekodusühiskonnaõpetuse õpetajate sügiskoolis

2. Venemaa rahvastikustatistika Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

3. Venemaa rändepoliitika taust • Demograafide ennustus aastaks 2050: Venemaa rahvastik on alla 100 miljoni inimese. Majanduslik potentsiaal väheneb pidevalt juba praegu. • Riikide TOP5 immigrantide arvult (milj. in.): USA - 38, Venemaa – 12, Saksamaa – 10, Ukraina 6,8, Prantsusmaa 6,5. • Venemaal min 3-4 miljonit registreerimata immigranti. • 2005 saabus 95% dokumenteeritud immigrantidest SRÜ riikidest – põhiliselt venelased Kasahstanist (29.3%), Ukrainast (17.4%), Usbekistanist (17.2%), Kirgiisiast (8.8%). • 80% immigrantidest on kvalifitseerimata tööjõud, kes rahuldub madalama palgaga. • Immigratsiooniseadus jaanuarist 2007 kvootide ja karistustega illegaalse migratsiooni piiramiseks. Soositakse kvalifitseeritud tööjõudu, kellele reaalselt pole aga töökohti • Juunist 2006 valitsusprogramm 6 aastaks kaasmaalaste repatriatsiooniks – sularaha, sotsiaalhüved, kodakondsus. Esimese aastaga taotles 20 000 inimest, Eestist umbes 10 peret. Kogu potentsiaal oleks max 6-7 milj inimest; 1 milj immigrandi reintegratsiooni maksumus oleks ca 6 miljardit USD. • ÜRO uuring: 2000 – 2050 vajaks Venemaa 24,9 milj inimest, et säilitada rahvastiku suurus ning 35,8 milj, et säilitada tööealine elanikkond. • Allikas: euromonitor.com

4. Venemaa repatriatsiooniprogramm

5. USA rahvastikustatistika Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

6. USA rändepoliitika • US Green Card Lottery • 50 000 viisat igal aastal • Tasuta lennupilet • Live and work in the USA! • 1990 Immigration Act • USA rahvastiku mitmekesistamiseks, luues immigratsioonivõimaluse alaesindatud rahvusgruppidele / inimestele, kes ei tule USA immigrantide põhilistest päritoluriikidest; • + erimeetmed oskustööjõu (teadlased, tehnoloogid jt) värbamiseks Allikas: www.usagreencardlottery.org

7. Euroopa Liidu rändepoliitika 15. oktoobril 2008 kinnitas Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni koostatud „Euroopa ühise sisserändepoliitika: põhimõtted, meetmed ja vahendid”. See on aluseks uuele 2009. aastal koostatavale kavale. Teatises tuuakse välja kümme põhimõtet, millele ühine sisserändepoliitika tugineb ja mis on rühmitatud vastavalt ELi poliitika kolmele peamisele suunale: heaolu, solidaarsus ja julgeolek. - heaolu ja sisseränne: 1. selged eeskirjad ja võrdsed võimalused; 2. oskuste vastavus vajadustele; 3. eduka sisserände alus on lõimumine. - solidaarsus ja sisseränne: 4. läbipaistvus, usaldus ja koostöö; 5. olemasolevate vahendite tõhus ja sidus kasutamine; 6. partnerlus kolmandate riikidega. - julgeolek ja sisseränne: 7. Euroopa huvidele vastav viisapoliitika; 8. integreeritud piirihaldus; 9. aktiivne ebaseadusliku sisserände vastane võitlus ja nulltolerants inimkaubanduse suhtes; 10. jätkusuutlik ja tõhus tagasisaatmispoliitika.

8. Peamised immigratsiooniriigid Kolmandatest riikidest pärinevaid kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid: • Austraalias 9,9% • Kanadas 7,3% • USA-s 3,2% • Šveitsis 5,3% • Euroopa Liidus 1,72% • Näitajad ilmestavad sisserändajatest töötajate palkamise ja hoidmise keerulisust. • Liikmesriikide majandusliku olukorra paranemine seab riigid järjest kasvava kõrgelt kvalifitseeritud töötajate vajaduse ette. Allikas: V EL rändepoliitika, 2008

9. Eesti rahvastikustatistika Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

10. Eesti riigi jätkusuutlikkus „Näib, et nüüdisaegse riigi olemasoluks on vajalik, et elanikkonna hulk ületaks mingisuguse mini-maalse suuruse. Allpool seda kriitilist elanikkonna massi osutub riigi valitsemine ja välissuhtlus ebaproportsionaalselt kulukaks, ühiskondlik inerts liiga väikeseks, et suhteliselt nõrgad vopsud seest või väljast ei põhjustaks üleriigilisi vapustusi. Poliitilised parteid on väikesed ja käituvad justnagu rivaalitsevad klannid. Valimiskampaaniad muutuvad rahvale augu pähe rääkimiseks. Olemegi jälle kooli ja haridusküsimuse juures. Riigi kõige põhilisem ülesanne peaks olema hoolitsus kooli ja hariduse eest, sest sellest sõltub demokraatia sügavus.“ Harald Keres, Eesti vanim akadeemik (sünd. 1912)(Akadeemia 10/2008)

11. Eesti rändepoliitika • Aastateks 2009-2013 väljatöötamisel rahvastikuministri juhtimisel. • Kaasamiseks tegutseb rahvastikupoliitika nõukoda - liikmed: eksperdid (Mare Ainsaar, Ene-Margit Tiit, Lauri Leppik), ministeeriumide esindajad jne • 06.11.2008 Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi rahvusvaheline konverents "Piireületava rände väljakutsed. Eesti maailma piireületava rände poliitikate ja praktikate võrdluses"

12. Rahvastiku prognoos Eestis Baasstsenaarium: rahvaarv väheneb, ülalpeetavate määra kiiret kasvu on oodata 10-15 aasta pärast.

13. Tuleviku suundumused • Eesti on tööealiste arvu muutuse poolest kogu rahvastikust Euroopa keskmiste riikide seas • Eestisse on oodata migratsioonisurvet eeskätt Aafrika ja Aasia riikidest, Venemaalt, Valgevenest, Makedooniast, Moldovast, Ladina-Ameerikast ning Poolast. • Emigratsioon on kõige tõenäolisem Soome, Saksamaale ja Rootsi. Distantsi, demograafiliste ja majanduslike erinevuste tõttu on eestlaste jaoks kõige suurem rändemagnet Soome. Allikas: Mare Ainsaar, PhD (Rahvastikuministri Büroo)

14. Rändepoliitika valikud Eestis • nullvariant – ei ühtki immigranti • immigratsiooni soosimine • valikuline immigratsiooni soosimine • Praegune poliitika on selektiivne immigratsioon: • aastas 0,1% alalisest rahvastikust (kvoot 1340 inimest), välja arvatud EL riigid. Ülesanded: • piisava immigratsiooni kaudu tagada Eestile vajalik oskusteave ja tööjõud. • tagada keeleõppe ja muu hariduse kaudu immigrantide piisav lõimumine Eesti ühiskonda. • kindlustada immigrantidele kodutunne ja sotsiaalne kindlustunne.

15. Mida arvab rahvas? • Tööjõu vajaduse korral tuleks Eestis • Motiveerida naisi enam töötama 34% • Soodustada sündimust 30% • Osaajalt minna üle täisajale 23% • Enam immigratsiooni 6% Allikas: Eurobarometer 2006

16. Eesti tööjõuvajadus aastani 2014 Suurima tööjõu vajadusega majandusharud Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

17. Eesti tööjõuvajadus aastani 2014 Absoluutmuutused tööhõives ametialade lõikes 2014.aastal võrreldes 2004-2006. aastaga Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

18. Eesti rändepoliitika 2009-2013 • Rändepoliitika on selektiivne ning toimib käsikäes lõimumispoliitikaga • Järgida immigrantide konfliktidevaba lõimumise võimalikkust (kriteeriumiks lõimumisvalmidus). • Tuleb tagada ühise riigiidentiteedi säilimine. • Riik toetab rahvuskaaslasi väljaspool Eestit ja soosib Eesti päritolu inimeste tagasipöördumist kodumaale. • Rahvuspõhise eraldatuse vältimine. • Igaühe panuse tunnustamine Eesti ühiskonna arendamisel ja kõigi elanike osalemine ühiskonna arendamisel. • Toetada iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu • Eestis on loodud võimalused teiste keelte ja rahvuskultuuride arendamiseks kuid samas on tagatud kultuuridevaheline dialoog ning ühtne riigikuuluvus. • Kõigil Eesti elanikele on kindlustatud võrdsed võimalused majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast. Allikas: Rahvastikuministri Büroo

19. President Ilves rahvussuhetest • Kõnes Riigikogu avaistungil 08.09.2008: “Me vajame ratsionaalset arutelu, mitte emotsioone või jõupoliitikat. Ainult suheldes ja kaasates saame üle tõketest, mis seisavad Eestis erinevate etniliste ja kultuuriliste identiteetide vahel.Veidi enam kui aastaga oleme õnneks mõistnud, et tuhatkond eri rahvusest ja eri kodakondsusest märatsejat ei anna kellelegi õigust hinnata ühegi rahvuse või kultuuri lojaalsust Eesti Vabariigile. Kõigil, kes täna Eestit koduna kalliks peavad, on õigus osa saada meie ühistest võimalustest, meie rõõmudest ja muredest, meie ühisest tulevikust demokraatliku õigusriigina Euroopas.Ma usun, et Riigikogu adub oma keskset rolli nende küsimuste lahendamisel. Võtke integratsiooniteemalt vanemateta lapse staatus, aidake kaasa arutelule ning leiame ühiselt moodused kodanikuühiskonna ja dialoogi toetamiseks. Kui hakkame omavahel, segamatult ja avatud meelel rääkima kõigi siin elavate inimeste ühisest Eestist, saame edaspidi kindlasti arutleda ka oma erinevate minevike teemal.”

20. President Ilves kodakondsusest Kõnes kodakondsustunnistuste kätteandmisel KUMUs 30.09.2008: “Meil tuleb ühiselt kõrvaldada bürokraatlikud, samuti vähesest informeeritusest tulenevad takistused Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks otsustamise teelt.Eestis on ligi 3000 last, kelle mõlemal vanemal on kodakondsus määratlemata. Nagu teame, võiksid need lapsed saada Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras. Kas nende vanemad teevad vastava avalduse? Kas need noored ise soovivad Eesti kodakondsust?On meie kõigi ühise Eesti huvides, et need valikud langeksid just Eesti kasuks. Mistõttu pole ehk tarbetu kutsuda kõiki kodakondsuseta vanemaid taotlema oma lastele just Eesti kodakondsust. Iga riik peab seisma oma kodanike eest. Iga riigi huvi on aidata kaasa kodanikkonna suurenemisele. Ükski enda kodanikest tõeliselt lugu pidav riik ei jaga kodakondsust suvaliselt, seda pole siiani tehtud ega hakata tegema ka tulevikus.”

21. Avatus immigrantidele - vanusegrupid Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

22. Suhtumine teistsugusesse Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

23. Suhtumine teistsugusesse

24. Integratsiooni juurprobleem… • Eestlased peaksid tunnistama, et kultuuriline ja rahvuseline mitmekesisus on Eesti ühiskonna oluline väärtus. • Ühiskond, kus on rahvuseliselt ja kultuuriliselt erinevaid gruppe, lahendab edukamalt ettetulevaid probleeme. • Eesti elanikud peaksid rohkem õppima tundma siin elavate rahvusgruppide kultuuripärandit. • (Enda)nimetuse probleem – erinevad varjundid ja tähendusväljad: • Rootsis: invandrare -> nysvenskar -> … • Soomes: maahanmuuttaja -> uussuomalainen -> suomenvirolainen • Eestis: muulane / migrant / mitte-eestlane / … -> eestivenelane

25. Multikultuurne ja rahvusriik • Kaks globaalset tendentsi: • senise rahvusriikluse kriis globaliseerumise ja sellega kaasnevate protsesside (eelkõige migratsiooni) tõttu • teisalt on selge, et ilma rahvusriigita ka ei saa. • Eesti peamisteks eripäradeks migratsioonipoliitika seisukohalt on riigi asukoht, rahva väiksus ja senine ajalugu. Seetõttu väljenduvad mõlemad nimetatud tendentsid Eestis eriti teravalt. • Järelikult on Eestis rahvusriikluse sobiva mudeli (avatuse ja suletuse proportsiooni) leidmine raskendatud. • Sõnapaarid nagu “multikultuurne ja rahvusriik”, aga ka “venekeelne ja Eesti-meelne” ei ole vastandid. Nimelt Eesti kontekstis on neid võimalik ja vajalik ühendada. Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

26. Rahvused Eestis alates 1881 Allikad: Rahvastikuministri Büroo, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Statistikaamet

27. Elanikkonna rahvuslik jaotus earühmades Allikas: Statistikaamet, jaanuar 2007

28. Õpilaste arvu vähenemine eesti- ja venekeelsetes koolides: eesti keeles õppijate osakaal on tõusnud 78%-ni Allikas: HTM

29. Rahvastiku ja kodanikkonna mitmekultuurilisus • EV Välisministeeriumi andmetel elas Eestis 2. juuli 2007 seisuga ca1 139 600 Eesti kodanikku, neist ca921 500 eesti rahvusest • 19%kodanikkonnast (ca 218 100 EV kodanikku) oli teistest rahvustest, st kuulusid valdavalt venekeelse elanikkonna hulka. • Venemaa kodanikke oli 91 854, Ukraina kodanikke 4608, Soome kodanikke 1948, Läti kodanikke 1574, Valgevene kodanikke 1347 ja Leedu kodanikke 1346. • Määratlemata kodakondsusega elanikke oli Eesti püsielanike seas 115 274. 1992 – 32%, 2003 – 12%, 2007 – 8,5% elanikkonnast

30. Naturalisatsioon • Kodakondsuseta isikute naturaliseerimise tähtsus hakkab taanduma. • Sarnaselt teiste Euroopa riikidega muudab kodanikkonna kultuuriline mitmekesisus Eesti ühiskonna integratsiooni üheks olulisemaks probleemiks erinevast rahvustest kodanike võrdväärse osalemise avalikus elus, riigiametites, majanduses ja poliitikas. • Sellest sõltub ka Eesti kodakondsuse praktiline väärtustamine mittekodanike jaoks Allikas: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet / Marju Lauristin, sept. 2008

31. Mitte-eestlaste potentsiaal tööturul on alakasutatud • Eesti tööjõuturu avanemine Euroopa Liidu maadesse ning rahvastiku jätkuv vähenemine negatiivse loomuliku iibe tagajärjel on muutnud eriti teravaks inimkapitali defitsiidi • Pingestuva tööjõuturu olukorras vajab rohkem tähelepanu venekeelsete koolide lõpetanute potentsiaali efektiivsem rakendatus Eestis, sh kõrgemat ja tehnika-alast haridust nõudvatel töökohtadel Allikas: Marju Lauristin Riigikogus, 18. sept. 2008

32. Keelteoskus eestlaste ja mitte-eestlaste earühmades (TÜ/SaarPoll 2007)

33. Rahvusliku identiteedi tuumfaktor • Eestlased: eesti keel -> keeletundlikkus, keeleoskuse väärtustamine • Venelased: Suures Isamaasõjas saavutatud võit • Jaapanlased: nende (maailma ainus) keiser • Armeenlased: nende ajalugu • Leedulased: Leedu suurvürstiriik • Juudid: nende religioon, judaism • Araablased: nende religioon, islam

34. Mis suunas liiguvad asjadEestis? Euroopa Liidus? Venemaal? (%) Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

35. Turvatunne • Kas tunnete ennast Eestis elades kindlalt ja turvaliselt? (%) • Eestivenelaste kindlustunne on suurem: noorematel, Eesti kodanikel, Eestis sündinutel Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

36. Turvatunne • Kas Te usute, et Eestist saab tulevikus riik, kus Teie lastel on kindel ja turvaline elada? (%) • Eestivenelaste seas optimiste igas vanuses pessimistidest rohkem, noored on optimistlikumad Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

37. Liidrite olemasolu probleem • Kas Teie arvates on Eestis elavatel mitte-eestlastel oma kindlad liidrid (autoriteedid), kes nende huve kaitsevad ja neid esindavad? • Mitte-eestlased ei ole poliitilised ambitsioonikad • Olemasolevad kõneisikud ei ole suutnud võita enamuse usaldust • Eestlased ei tea ega mõista mitte-eestlaste liidrite puudumise probleemi Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 1996 ja 2007

38. Suhtumine Venemaasse • Mis Te arvate, kas Venemaa on Eestile ohtlik või sõbralik naaber? Allikas: RASI 2002, EAÜI 2007

39. Infovälja mõju rahvussuhetele

40. Integratsiooni ebaõnnestumise põhjused • Kui hindasite senist integratsiooni ebaõnnestunuks (nii arvab 52% eestlastest, 69% teistest, üle 70% tallinlastest), siis hinnake järgmiseid väiteid integratsiooni kohta. • Nõustun, % Allikas: EAÜI 2007

41. Sarnasus • Küsimus eestivenelastele: kuivõrd eestistunuks Te ennast hindate? (%) Allikas: EAÜI 2007

42. Põhiprobleemid omavahelises suhtluses Esitame Teile väiteid, mis esindavad eestlaste ja eestivenelaste seisukohti. Millistega Te nõustute? (Nõustun, %)

43. Pronkssõduri kriisi põhjused • Mis olid Teie hinnangul peamised põhjused, miks eesti-venelased olid teravalt vastu pronkssõduri teisaldamisele? Allikas: EAÜI 2007

44. Pärast pronkssõdurit… • Kas praegu tuleks Eestis aktiivselt tegutseda, et eestlaste ja eestivenelaste suhteid pärast pronkssõduri sündmusi paremaks muuta? Allikas: EAÜI 2007

45. Vastastikune usaldus • Eestlased, kas usaldate Eestis elavaid eestivenelasi?- Eestivenelased, kas usaldate Eestis elavaid eestlasi? Allikas: EAÜI 2007

46. Lõimumise interaktiivne olemus

47. M. Lauristin: Mida on vaja rahvuspingete vältimiseks ja ühiskonna stabiilsuse ning turvalise arengu tagamiseks? • Venekeelse elanikkonna positiivse panuse suurendamine Eesti majanduse arengusse (koolitus, mobiilsus) • Venekeelse kodanikkonna aktiivne kaasamine Eesti ühiskonna probleemide konstruktiivsesse arutellu ning lahendamisse • Sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võrdse kohtlemise tagamine nii tööturul kui muudes eluvaldkondades (NB! Võrdse kohtlemise seadus!) • Ühise inforuumi ja avaliku sfääri kujundamine • Teistest rahvustest inimeste väärtusmaailma parem tundmine, kultuuridevahelise dialoogi arendamine • Võimalike rahvuspingete allikate seire ja selgitamine

48. Tänan tähelepanu eest!Eesti Koostöö Koguwww.kogu.eeRahvussuhete konverents “Erinevad mälud, ühised huvid” Rahvusooperis Estonia 21.11.2008Lõimeloomispäev, väitlusseminar vene- ja eestikeelsetele gümnasistidele- Valga, 06.11.2008- Jõhvi, 26.11.2008- Tapa, 27.11.2008