rahvastik rahvussuhted ja ajalook sitlus n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus PowerPoint Presentation
Download Presentation
Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 48

Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus - PowerPoint PPT Presentation


  • 223 Views
  • Uploaded on

Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus. Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuht Ümarlaud 27.10.2008 Pühajärve Puhkekodus ühiskonnaõpetuse õpetajate sügiskoolis. Venemaa rahvastikustatistika. Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov. Venemaa rändepoliitika taust.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus' - daktari


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
rahvastik rahvussuhted ja ajalook sitlus
Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus

Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuhtÜmarlaud 27.10.2008 Pühajärve Puhkekodusühiskonnaõpetuse õpetajate sügiskoolis

venemaa rahvastikustatistika
Venemaa rahvastikustatistika

Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

venemaa r ndepoliitika taust
Venemaa rändepoliitika taust
  • Demograafide ennustus aastaks 2050: Venemaa rahvastik on alla 100 miljoni inimese. Majanduslik potentsiaal väheneb pidevalt juba praegu.
  • Riikide TOP5 immigrantide arvult (milj. in.): USA - 38, Venemaa – 12, Saksamaa – 10, Ukraina 6,8, Prantsusmaa 6,5.
  • Venemaal min 3-4 miljonit registreerimata immigranti.
  • 2005 saabus 95% dokumenteeritud immigrantidest SRÜ riikidest – põhiliselt venelased Kasahstanist (29.3%), Ukrainast (17.4%), Usbekistanist (17.2%), Kirgiisiast (8.8%).
  • 80% immigrantidest on kvalifitseerimata tööjõud, kes rahuldub madalama palgaga.
  • Immigratsiooniseadus jaanuarist 2007 kvootide ja karistustega illegaalse migratsiooni piiramiseks. Soositakse kvalifitseeritud tööjõudu, kellele reaalselt pole aga töökohti
  • Juunist 2006 valitsusprogramm 6 aastaks kaasmaalaste repatriatsiooniks – sularaha, sotsiaalhüved, kodakondsus. Esimese aastaga taotles 20 000 inimest, Eestist umbes 10 peret. Kogu potentsiaal oleks max 6-7 milj inimest; 1 milj immigrandi reintegratsiooni maksumus oleks ca 6 miljardit USD.
  • ÜRO uuring: 2000 – 2050 vajaks Venemaa 24,9 milj inimest, et säilitada rahvastiku suurus ning 35,8 milj, et säilitada tööealine elanikkond.
          • Allikas: euromonitor.com
usa rahvastikustatistika
USA rahvastikustatistika

Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

usa r ndepoliitika
USA rändepoliitika
  • US Green Card Lottery
  • 50 000 viisat igal aastal
  • Tasuta lennupilet
  • Live and work in the USA!
  • 1990 Immigration Act
    • USA rahvastiku mitmekesistamiseks, luues immigratsioonivõimaluse alaesindatud rahvusgruppidele / inimestele, kes ei tule USA immigrantide põhilistest päritoluriikidest;
  • + erimeetmed oskustööjõu (teadlased, tehnoloogid jt) värbamiseks

Allikas: www.usagreencardlottery.org

euroopa liidu r ndepoliitika
Euroopa Liidu rändepoliitika

15. oktoobril 2008 kinnitas Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni koostatud „Euroopa ühise sisserändepoliitika: põhimõtted, meetmed ja vahendid”. See on aluseks uuele 2009. aastal koostatavale kavale.

Teatises tuuakse välja kümme põhimõtet, millele ühine sisserändepoliitika tugineb ja mis on rühmitatud vastavalt ELi poliitika kolmele peamisele suunale: heaolu, solidaarsus ja julgeolek.

- heaolu ja sisseränne:

1. selged eeskirjad ja võrdsed võimalused;

2. oskuste vastavus vajadustele;

3. eduka sisserände alus on lõimumine.

- solidaarsus ja sisseränne:

4. läbipaistvus, usaldus ja koostöö;

5. olemasolevate vahendite tõhus ja sidus kasutamine;

6. partnerlus kolmandate riikidega.

- julgeolek ja sisseränne:

7. Euroopa huvidele vastav viisapoliitika;

8. integreeritud piirihaldus;

9. aktiivne ebaseadusliku sisserände vastane võitlus ja nulltolerants inimkaubanduse suhtes;

10. jätkusuutlik ja tõhus tagasisaatmispoliitika.

peamised immigratsiooniriigid
Peamised immigratsiooniriigid

Kolmandatest riikidest pärinevaid kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid:

  • Austraalias 9,9%
  • Kanadas 7,3%
  • USA-s 3,2%
  • Šveitsis 5,3%
  • Euroopa Liidus 1,72%
  • Näitajad ilmestavad sisserändajatest töötajate palkamise ja hoidmise keerulisust.
  • Liikmesriikide majandusliku olukorra paranemine seab riigid järjest kasvava kõrgelt kvalifitseeritud töötajate vajaduse ette.

Allikas: V EL rändepoliitika, 2008

eesti rahvastikustatistika
Eesti rahvastikustatistika

Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

eesti riigi j tkusuutlikkus
Eesti riigi jätkusuutlikkus

„Näib, et nüüdisaegse riigi olemasoluks on vajalik, et elanikkonna hulk ületaks mingisuguse mini-maalse suuruse. Allpool seda kriitilist elanikkonna massi osutub riigi valitsemine ja välissuhtlus ebaproportsionaalselt kulukaks, ühiskondlik inerts liiga väikeseks, et suhteliselt nõrgad vopsud seest või väljast ei põhjustaks üleriigilisi vapustusi.

Poliitilised parteid on väikesed ja käituvad justnagu rivaalitsevad klannid. Valimiskampaaniad muutuvad rahvale augu pähe rääkimiseks.

Olemegi jälle kooli ja haridusküsimuse juures. Riigi kõige põhilisem ülesanne peaks olema hoolitsus kooli ja hariduse eest, sest sellest sõltub demokraatia sügavus.“

Harald Keres, Eesti vanim akadeemik (sünd. 1912)(Akadeemia 10/2008)

eesti r ndepoliitika
Eesti rändepoliitika
  • Aastateks 2009-2013 väljatöötamisel rahvastikuministri juhtimisel.
  • Kaasamiseks tegutseb rahvastikupoliitika nõukoda - liikmed: eksperdid (Mare Ainsaar, Ene-Margit Tiit, Lauri Leppik), ministeeriumide esindajad jne
  • 06.11.2008 Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi rahvusvaheline konverents "Piireületava rände väljakutsed. Eesti maailma piireületava rände poliitikate ja praktikate võrdluses"
slide12

Rahvastiku prognoos Eestis

Baasstsenaarium: rahvaarv väheneb, ülalpeetavate määra kiiret kasvu on oodata 10-15 aasta pärast.

tuleviku suundumused
Tuleviku suundumused
  • Eesti on tööealiste arvu muutuse poolest kogu rahvastikust Euroopa keskmiste riikide seas
  • Eestisse on oodata migratsioonisurvet eeskätt Aafrika ja Aasia riikidest, Venemaalt, Valgevenest, Makedooniast, Moldovast, Ladina-Ameerikast ning Poolast.
  • Emigratsioon on kõige tõenäolisem Soome, Saksamaale ja Rootsi. Distantsi, demograafiliste ja majanduslike erinevuste tõttu on eestlaste jaoks kõige suurem rändemagnet Soome.

Allikas: Mare Ainsaar, PhD (Rahvastikuministri Büroo)

r ndepoliitika valikud eestis
Rändepoliitika valikud Eestis
    • nullvariant – ei ühtki immigranti
    • immigratsiooni soosimine
    • valikuline immigratsiooni soosimine
  • Praegune poliitika on selektiivne immigratsioon:
    • aastas 0,1% alalisest rahvastikust (kvoot 1340 inimest), välja arvatud EL riigid. Ülesanded:
    • piisava immigratsiooni kaudu tagada Eestile vajalik oskusteave ja tööjõud.
    • tagada keeleõppe ja muu hariduse kaudu immigrantide piisav lõimumine Eesti ühiskonda.
    • kindlustada immigrantidele kodutunne ja sotsiaalne kindlustunne.
mida arvab rahvas
Mida arvab rahvas?
  • Tööjõu vajaduse korral tuleks Eestis
    • Motiveerida naisi enam töötama 34%
    • Soodustada sündimust 30%
    • Osaajalt minna üle täisajale 23%
    • Enam immigratsiooni 6%

Allikas: Eurobarometer 2006

eesti t j uvajadus aastani 2014
Eesti tööjõuvajadus aastani 2014

Suurima tööjõu vajadusega majandusharud

Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

eesti t j uvajadus aastani 20141
Eesti tööjõuvajadus aastani 2014

Absoluutmuutused tööhõives ametialade lõikes 2014.aastal võrreldes 2004-2006. aastaga

Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

eesti r ndepoliitika 2009 2013
Eesti rändepoliitika 2009-2013
  • Rändepoliitika on selektiivne ning toimib käsikäes lõimumispoliitikaga
  • Järgida immigrantide konfliktidevaba lõimumise võimalikkust (kriteeriumiks lõimumisvalmidus).
  • Tuleb tagada ühise riigiidentiteedi säilimine.
  • Riik toetab rahvuskaaslasi väljaspool Eestit ja soosib Eesti päritolu inimeste tagasipöördumist kodumaale.
  • Rahvuspõhise eraldatuse vältimine.
  • Igaühe panuse tunnustamine Eesti ühiskonna arendamisel ja kõigi elanike osalemine ühiskonna arendamisel.
  • Toetada iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu
  • Eestis on loodud võimalused teiste keelte ja rahvuskultuuride arendamiseks kuid samas on tagatud kultuuridevaheline dialoog ning ühtne riigikuuluvus.
  • Kõigil Eesti elanikele on kindlustatud võrdsed võimalused majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast.

Allikas: Rahvastikuministri Büroo

president ilves rahvussuhetest
President Ilves rahvussuhetest
  • Kõnes Riigikogu avaistungil 08.09.2008:

“Me vajame ratsionaalset arutelu, mitte emotsioone või jõupoliitikat. Ainult suheldes ja kaasates saame üle tõketest, mis seisavad Eestis erinevate etniliste ja kultuuriliste identiteetide vahel.Veidi enam kui aastaga oleme õnneks mõistnud, et tuhatkond eri rahvusest ja eri kodakondsusest märatsejat ei anna kellelegi õigust hinnata ühegi rahvuse või kultuuri lojaalsust Eesti Vabariigile. Kõigil, kes täna Eestit koduna kalliks peavad, on õigus osa saada meie ühistest võimalustest, meie rõõmudest ja muredest, meie ühisest tulevikust demokraatliku õigusriigina Euroopas.Ma usun, et Riigikogu adub oma keskset rolli nende küsimuste lahendamisel. Võtke integratsiooniteemalt vanemateta lapse staatus, aidake kaasa arutelule ning leiame ühiselt moodused kodanikuühiskonna ja dialoogi toetamiseks. Kui hakkame omavahel, segamatult ja avatud meelel rääkima kõigi siin elavate inimeste ühisest Eestist, saame edaspidi kindlasti arutleda ka oma erinevate minevike teemal.”

president ilves kodakondsusest
President Ilves kodakondsusest

Kõnes kodakondsustunnistuste kätteandmisel KUMUs 30.09.2008:

“Meil tuleb ühiselt kõrvaldada bürokraatlikud, samuti vähesest informeeritusest tulenevad takistused Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks otsustamise teelt.Eestis on ligi 3000 last, kelle mõlemal vanemal on kodakondsus määratlemata. Nagu teame, võiksid need lapsed saada Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras. Kas nende vanemad teevad vastava avalduse? Kas need noored ise soovivad Eesti kodakondsust?On meie kõigi ühise Eesti huvides, et need valikud langeksid just Eesti kasuks. Mistõttu pole ehk tarbetu kutsuda kõiki kodakondsuseta vanemaid taotlema oma lastele just Eesti kodakondsust. Iga riik peab seisma oma kodanike eest. Iga riigi huvi on aidata kaasa kodanikkonna suurenemisele. Ükski enda kodanikest tõeliselt lugu pidav riik ei jaga kodakondsust suvaliselt, seda pole siiani tehtud ega hakata tegema ka tulevikus.”

avatus immigrantidele vanusegrupid
Avatus immigrantidele - vanusegrupid

Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

suhtumine teistsugusesse
Suhtumine teistsugusesse

Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

integratsiooni juurprobleem
Integratsiooni juurprobleem…
  • Eestlased peaksid tunnistama, et kultuuriline ja rahvuseline mitmekesisus on Eesti ühiskonna oluline väärtus.
  • Ühiskond, kus on rahvuseliselt ja kultuuriliselt erinevaid gruppe, lahendab edukamalt ettetulevaid probleeme.
  • Eesti elanikud peaksid rohkem õppima tundma siin elavate rahvusgruppide kultuuripärandit.
  • (Enda)nimetuse probleem – erinevad varjundid ja tähendusväljad:
    • Rootsis: invandrare -> nysvenskar -> …
    • Soomes: maahanmuuttaja -> uussuomalainen -> suomenvirolainen
    • Eestis: muulane / migrant / mitte-eestlane / … -> eestivenelane
multikultuurne ja rahvusriik
Multikultuurne ja rahvusriik
  • Kaks globaalset tendentsi:
  • senise rahvusriikluse kriis globaliseerumise ja sellega kaasnevate protsesside (eelkõige migratsiooni) tõttu
  • teisalt on selge, et ilma rahvusriigita ka ei saa.
  • Eesti peamisteks eripäradeks migratsioonipoliitika seisukohalt on riigi asukoht, rahva väiksus ja senine ajalugu. Seetõttu väljenduvad mõlemad nimetatud tendentsid Eestis eriti teravalt.
  • Järelikult on Eestis rahvusriikluse sobiva mudeli (avatuse ja suletuse proportsiooni) leidmine raskendatud.
  • Sõnapaarid nagu “multikultuurne ja rahvusriik”, aga ka “venekeelne ja Eesti-meelne” ei ole vastandid. Nimelt Eesti kontekstis on neid võimalik ja vajalik ühendada.

Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

rahvused eestis alates 1881
Rahvused Eestis alates 1881

Allikad: Rahvastikuministri Büroo, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Statistikaamet

elanikkonna rahvuslik jaotus ear hmades
Elanikkonna rahvuslik jaotus earühmades

Allikas: Statistikaamet, jaanuar 2007

slide28
Õpilaste arvu vähenemine eesti- ja venekeelsetes koolides: eesti keeles õppijate osakaal on tõusnud 78%-ni

Allikas: HTM

rahvastiku ja kodanikkonna mitmekultuurilisus
Rahvastiku ja kodanikkonna mitmekultuurilisus
  • EV Välisministeeriumi andmetel elas Eestis 2. juuli 2007 seisuga ca1 139 600 Eesti kodanikku, neist ca921 500 eesti rahvusest
  • 19%kodanikkonnast (ca 218 100 EV kodanikku) oli teistest rahvustest, st kuulusid valdavalt venekeelse elanikkonna hulka.
  • Venemaa kodanikke oli 91 854, Ukraina kodanikke 4608, Soome kodanikke 1948, Läti kodanikke 1574, Valgevene kodanikke 1347 ja Leedu kodanikke 1346.
  • Määratlemata kodakondsusega elanikke oli Eesti püsielanike seas 115 274. 1992 – 32%, 2003 – 12%, 2007 – 8,5% elanikkonnast
naturalisatsioon
Naturalisatsioon
  • Kodakondsuseta isikute naturaliseerimise tähtsus hakkab taanduma.
  • Sarnaselt teiste Euroopa riikidega muudab kodanikkonna kultuuriline mitmekesisus Eesti ühiskonna integratsiooni üheks olulisemaks probleemiks erinevast rahvustest kodanike võrdväärse osalemise avalikus elus, riigiametites, majanduses ja poliitikas.
  • Sellest sõltub ka Eesti kodakondsuse praktiline väärtustamine mittekodanike jaoks

Allikas: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet / Marju Lauristin, sept. 2008

mitte eestlaste potentsiaal t turul on alakasutatud
Mitte-eestlaste potentsiaal tööturul on alakasutatud
  • Eesti tööjõuturu avanemine Euroopa Liidu maadesse ning rahvastiku jätkuv vähenemine negatiivse loomuliku iibe tagajärjel on muutnud eriti teravaks inimkapitali defitsiidi
  • Pingestuva tööjõuturu olukorras vajab rohkem tähelepanu venekeelsete koolide lõpetanute potentsiaali efektiivsem rakendatus Eestis, sh kõrgemat ja tehnika-alast haridust nõudvatel töökohtadel

Allikas: Marju Lauristin Riigikogus, 18. sept. 2008

rahvusliku identiteedi tuumfaktor
Rahvusliku identiteedi tuumfaktor
  • Eestlased: eesti keel -> keeletundlikkus, keeleoskuse väärtustamine
  • Venelased: Suures Isamaasõjas saavutatud võit
  • Jaapanlased: nende (maailma ainus) keiser
  • Armeenlased: nende ajalugu
  • Leedulased: Leedu suurvürstiriik
  • Juudid: nende religioon, judaism
  • Araablased: nende religioon, islam
mis suunas liiguvad asjad eestis euroopa liidus venemaal
Mis suunas liiguvad asjadEestis? Euroopa Liidus? Venemaal? (%)

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

turvatunne
Turvatunne
  • Kas tunnete ennast Eestis elades kindlalt ja turvaliselt? (%)
  • Eestivenelaste kindlustunne on suurem: noorematel, Eesti kodanikel, Eestis sündinutel

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

turvatunne1
Turvatunne
  • Kas Te usute, et Eestist saab tulevikus riik, kus Teie lastel on kindel ja turvaline elada? (%)
  • Eestivenelaste seas optimiste igas vanuses pessimistidest rohkem, noored on optimistlikumad

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

liidrite olemasolu probleem
Liidrite olemasolu probleem
  • Kas Teie arvates on Eestis elavatel mitte-eestlastel oma kindlad liidrid (autoriteedid), kes nende huve kaitsevad ja neid esindavad?
  • Mitte-eestlased ei ole poliitilised ambitsioonikad
  • Olemasolevad kõneisikud ei ole suutnud võita enamuse usaldust
  • Eestlased ei tea ega mõista mitte-eestlaste liidrite puudumise probleemi

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 1996 ja 2007

suhtumine venemaasse
Suhtumine Venemaasse
  • Mis Te arvate, kas Venemaa on Eestile ohtlik või sõbralik naaber?

Allikas: RASI 2002, EAÜI 2007

integratsiooni eba nnestumise p hjused
Integratsiooni ebaõnnestumise põhjused
  • Kui hindasite senist integratsiooni ebaõnnestunuks (nii arvab 52% eestlastest, 69% teistest, üle 70% tallinlastest), siis hinnake järgmiseid väiteid integratsiooni kohta.
  • Nõustun, %

Allikas: EAÜI 2007

sarnasus
Sarnasus
  • Küsimus eestivenelastele: kuivõrd eestistunuks Te ennast hindate? (%)

Allikas: EAÜI 2007

p hiprobleemid omavahelises suhtluses
Põhiprobleemid omavahelises suhtluses

Esitame Teile väiteid, mis esindavad eestlaste ja eestivenelaste seisukohti.

Millistega Te nõustute? (Nõustun, %)

pronkss duri kriisi p hjused
Pronkssõduri kriisi põhjused
  • Mis olid Teie hinnangul peamised põhjused, miks eesti-venelased olid teravalt vastu pronkssõduri teisaldamisele?

Allikas: EAÜI 2007

p rast pronkss durit
Pärast pronkssõdurit…
  • Kas praegu tuleks Eestis aktiivselt tegutseda, et eestlaste ja eestivenelaste suhteid pärast pronkssõduri sündmusi paremaks muuta?

Allikas: EAÜI 2007

vastastikune usaldus
Vastastikune usaldus
  • Eestlased, kas usaldate Eestis elavaid eestivenelasi?- Eestivenelased, kas usaldate Eestis elavaid eestlasi?

Allikas: EAÜI 2007

slide47

M. Lauristin: Mida on vaja rahvuspingete vältimiseks ja ühiskonna stabiilsuse ning turvalise arengu tagamiseks?

  • Venekeelse elanikkonna positiivse panuse suurendamine Eesti majanduse arengusse (koolitus, mobiilsus)
  • Venekeelse kodanikkonna aktiivne kaasamine Eesti ühiskonna probleemide konstruktiivsesse arutellu ning lahendamisse
  • Sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võrdse kohtlemise tagamine nii tööturul kui muudes eluvaldkondades (NB! Võrdse kohtlemise seadus!)
  • Ühise inforuumi ja avaliku sfääri kujundamine
  • Teistest rahvustest inimeste väärtusmaailma parem tundmine, kultuuridevahelise dialoogi arendamine
  • Võimalike rahvuspingete allikate seire ja selgitamine
slide48

Tänan tähelepanu eest!Eesti Koostöö Koguwww.kogu.eeRahvussuhete konverents “Erinevad mälud, ühised huvid” Rahvusooperis Estonia 21.11.2008Lõimeloomispäev, väitlusseminar vene- ja eestikeelsetele gümnasistidele- Valga, 06.11.2008- Jõhvi, 26.11.2008- Tapa, 27.11.2008