Loeng 4 Eesti asustus, keeled ja piirid

1. Loeng 4Eesti asustus, keeled ja piirid

2. Keeled ja kultuurigeograafia

3. Keeleteaduse osa kultuurigeograafias • Keel on kultuuri tähtsamaid osiseid • Enamus kultuure identifitseerivad end keel järgi • Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse (st. kaardile) on olnud väga populaarne. • Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika st. kuidas on erinevad keeled oma areaali laiendanud või hääbunud • Suur osa andmetest pärineb tegelikult keeleteaduselt, kultuurigeograafid tegelikult vaid tõlgendavad neid andmeid. • Probleem! (kaua ikka neid kaarte joonistada, sisuliselt on ju üldpilt teada). Pealegi kaotab klassifitseerimine osa toone ja sellesarnaseid piire keelte vahel nagu esitatakse kaartidel tegelikkuses tihti ei eksisteeri • Uutest suundumustest tegeletakse keelesiseste erinevuste uurimisega nt. sotsiolingvistika asetamine ruumi. Eri ühiskonnakihid kasutavad erinevat keelt ning kuidas see ruumiliselt paikneb. Eri keelt räägivad ka mehed ja naised, vanusest tulenevad erinevused.

4. Maailmas ligi 7000 räägitavat keelt • keele mõiste on vaieldav nt. põhjaeestlasel on lõunaeestlasest raskem aru saada kui rootslasel norralasest, ometi on norra ja rootsi eri keeled, kuid lõuna- ja põhjaeesti keelt loetakse eesti keele murreteks

5. Probleemiks küsimus, mille poolest keel ja murre erinevad. Keele staatuses on tihti ainult normikeel (standard language), mida peetakse tõeliseks keeleks • Keele ja kohamurde erinevus ei ole seega üldjuhul seotud mitte keeleliste erinevustega, vaid ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste piiridega • Dialektid • Dialekt tähistab keele varianti, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja /või kindla sotsiaalse grupiga • Vastastikkune arusaamine • Milline on see õige keel ja millised on dialektid • Enamasti on nii, et ühte dialekti peame “õigeks”

6. Maailma keeled, iga punkt tähistab ühte keelt

12. Lingua franca • rahvastevaheline keel, midakasutavadomavahelrahvad, keseiräägitavaliseselusühtjasamakeelt • Pidžinkeel(Pidgin language) • Mitmest keelest tekkinud lihtsustatud keel. Pidžin on keel ilmarahvata. Ta on kõigilevõõrkeel. • Esimene laialt tuntud lingua franca oli pidžin keel. • Vahemere kaubanduses kasutati 13. sajandil keelt, mille aluseks oli prantsuse keel. Lisaks elemente itaalia, kreeka, hispaania ja araabia keelest. • Kreoolkeel (Creol) • Kui pidgin keel muutub teatud inimrühmale emakeeleks räägime keele kreoolistumisest. Kreoolkeel on seegapidžin, mis on endalekasvatanudrahva, kestedasünnistpealekõnelebjapõlvestpõlvepärandab. Kreool ja pidžin keeled

13. Eesti keel • Eestikeelträägibemakeelenau 930 000 inimestEestisja 100 000 mujal(Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, KanadasjaVenemaal). • kõnelejatearvupoolest esimesekahesaja seas, soome-ugrikeeltestungarijasoomekeelejärelkolmas. • 2000. aastarahvaloenduseandmetelkõneldakse Eestis emakeelena 109 keelt(kusjuuresenamikulelanikest on see eesti (67,3%) võivene keel (29,7%). Ülejäänutest enamlevinumad onukraina, valgevene, soome, lätijaleedu keel. • Võib käsitleda ka nii, et Eestis kõneldakse päriskeeltena kahte keelt. Eesti keelt ja viipekeelt. http://www.ethnologue.com/

15. Kui iseäralik on Eesti keel (Mati Hint, 1982) • Palju põhivokaale (võrreldavad on skandinaavia keeled, kuid nt. prantsuse keeles palju vähem) • Vokaalide esinemissagedus: a-d on ö-st ligi 30 korda rohkem • Palju diftonge, sellest ka õigustatud arvamus, et eesti keel on heliline. Esisilbi vokaalide ja diftongide rohkus on kindlasti üks eesti keele eripärasid Konsonantide puhul mängib tähtsat rolli palataliseerimine (palk(a);palk(i) • Üks eesti keel omapära on kahtlemata väldete kasutamine • eriti teise ja kolmanda välte vahe (suure metsa, suuri metsi; istu ja astu, istus ja astus; laiad aasad, laiade aasade). Kirde-Eesti rannikumurrakus sellelaadiline vahetegemine puudub. • Tagasõnalised sõnaühendid • Laua peal, puu otsas, sõja järel on enamikule Europa keeltest võõrad on thetable, aufdemTisch, nachdemKrieg.Teiset keelte mõjul on siiski ka eesti keeles eessõnalised võimalused üle jõe, pärast sõda • Astmevaheldus • Lagi lae; kuid sellesarnast muutust on ka mujal singen sang gesungen; dieTochter. DieTöchter • Suur käänete arv • Kuid seda on ka mujal nt. Ungari • Sõnamoodustus- ja tuletussüsteem • Nurgakivipanek, umbrohutõrje nt. vene keeles liitsõnad praktiliselt puuduvad; fromthepointofviewofpsychologyoflanguage - keelepsühholoogiliselt • Lauseehitus • Lauseehitus on suhteliselt vaba: koer nägi kassi – kassi nägi koer – nägi kassi koer – nägi koer kassi • Loodushääli ja helisid väljendav sõnavara (enamik selliseid sõnu puuduvad sõnaraamatutes) • Plärin, kärin, tärin, särin .... • Ragisema, plagisema, nagisema, lagisema .... • Loginal, roginal, moginal, koginal .... • Kahin, sahin, lahin, nahin, pahin ....

16. Kui iseäralik on Eesti keel (Mati Hint, 1982). Lõppjäreldus! Eesti keel on väga omapärane keel, vähemalt sama omapärane kui teised keeled, kohati aga enamgi. See keel suudab kanda ka omapärast kultuuri.

17. MURDEGEOGRAAFIA • Murdegeograafia keskne mõiste on isogloss: st ühe keelelise joone esinemise piir. Ühel pool piiri vastav keeleline joon esineb ja teisel pool mitte või esineb ühel pool piiri joon ühel kujul ja teisel pool teisel kujul. • Erinevate keeleliste nähtuste isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates kohtades. Seetõttu liigendub kogu keeleala erinevate isoglossidega keerukaks võrgustikuks. Samas võime leida kohti, kus paljud isoglossid paiknevad üksteise lähedal või koos. Sinna on võimalik tõmmata murdepiir. • Murdepiirid omakorda võib jagada eri järkudesse vastavalt sellele, kui palju isoglosse antud kohta koondub.

19. Koguteos “Tartumaa”, 1925

20. Eestisse tõi murdegeograafia 1920. aastatel Andrus Saareste. Murdegeograafia põhimeetodiks on keelenähtuste territoriaalse leviku täpne kaardistamine. • Murdegeograafiline keeleanalüüs on olnud tavapärane häälduse ja grammatika analüüs: informantide valiku, andmete kogumise viisi ning keeleandmete esitamisega kaartidel. • Kaarte on kahte tüüpi • Tsitaatkaardid • sümbolkaardid

24. 18. sajandiljaenneseda, kuiEestielanikudolidpraegusestmärksapaiksemad, sõltuskõnelejakeeleomapäratemakodukohast. Murdepiirekujundasidniihaldusüksusedkui ka looduslikudpiiridjaühendusteed. Kõigeselgeminieristuvadüksteisestpõhja- jalõunaeesti keel, miskoosnevadomakordakaheksastmurdestning 117 murrakust. • 19. sajanditeiselpoolelsündinudeestirahvuseühisidentiteet, talupoegadeliikumispiirangutekaduninglaialtlevimahakkavkirjakeelneaja- jailukirjandusnõrgestasidkohalikemurretepositsiooni. 20. sajandialguskümnendeilarenesväljakirjakeelekorraldusjaavalikelumuutusühanormikeelsemaks, mistõttukohamurdedtaandusidtasapisi. Siiski on võimalikpraegugimõneerijoonepõhjaläratunda, milliseltmurdealaltkõnelejapärit on.

25. Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidžin- ja kreoolkeele terminites: 19. sajandi teisest poolest alates pidžinina arenenud keel kasvatas endale 20. sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad allkeeled, vanad kohamurded. (Tiit Hennoste http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201&artsuite=3)

26. Tähtsamad teosed • Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamat (1873) • Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat http://www.eki.ee/dict/saareste/ • Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat http://www.eki.ee/dict/ekss/ • Mägiste, J. 1982. Estnisches etymologisches Wörterbuch • Eesti murrete sõnaraamat • Väike murdesõnastik http://www.eki.ee/dict/vms/

27. Murdekeele oskus 2011 Murdekeele oskuse andmed esitatakse 3-aastaste ja vanemate isikute

28. Eesti murded

29. Eesti murded ning murrete ja kaasaegse kirjakeele ühisosa

30. http://haldjas.folklore.ee/~kriku/MURRE/Index.htm Eesti kihelkondademurdesõnavaralisisuhteid

32. Saaremaa murdekeele tuntuimaks iseärasuseks on hääliku Õ puudumine kõnekeeles. Otto Wilhelm Masingu 19. sajandi algul välja mõeldud tähemärki hääldab suur hulk saarlasi teistmoodi kui mandri inimesed. Siiski pole kõik saarlased „hädas“ Õ hääldamisega. Idapoolne osa Pöide kihelkonnast ja ka muhulased saavad sellega kenasti hakkama. Siinesitatud Õ ja Ö hääliku vahelise piiri selgitas välja Theodor Kaljo 1928. aastal.

33. Piirid • Eraldavad nt. riike ja territooriume • Kuigi kaardil kujutatud tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti palju laiem. Piir ulatub ka vertikaalselt. Probleemid nt. maavarade kaevandamisel. • Kultuuride piirid ja poliitilised piirid tihti ei kattu.

34. Eesti haldus ja asustussüsteem • Igas riigis tegeleb keskvõim ainult kogu riigi jaoks oluliste probleemidega, kuna piirkondliku tähtsusega küsimuste lahendamine jäetakse kohalike omavalitsuste ülesandeks. • Igal sellisel omavalitsusel peab olema kindel haldusterritoorium, millele ta võim levib. • Maakond • Vald • Kihelkond • Küla • Eesti asustusüksused on: • Maakond, linn (linnaosa), alev, alevik, küla • Eesti haldussüsteem • Maakond, linn ja vald (linnaosa ja osavald)

35. Vallad ja mõisad 17.-18. sajand tähendas vald mõisamaad 1866 vallaseadusega eraldus vald mõisast, üle 1000 valla, aastaks 1889 ligi 400 valda www.eha.ee/kupits

40. Mõnede kihelkondade puhul saab ka satelliidipildi alusel aru piiri- ja tuumala jaotusest. Anna kihelkond (A) eristub Landsat 7 keskmise infrapunakiirguse (SWIR) pildil selgelt, samas Kambja kihelkonna (B) puhul on visuaalsest hindamisest vähe kasu.

41. Muinas-Eesti maakonnad

42. Eestimaa kaart, 1920 (H. Laakmanni joonistus, trükk ja kirjastus, Tartus: 1: 650 000) EestijaLätiVabariigivahelinepiir : magistritöö / PeeterPäts, 1927