Kui kuldne on vaikimine?

1. Kui kuldne on vaikimine? Voldemar Kolga

2. Millest räägin? Millest ei räägi? • Rääkimise ja vaikimise dilemma. • Teame, et suhtlemine on vajalik. Eriti vajalik ettevõttes, aga ei suhtle. Miks nii? • Emotsionaalsed, väärtuspõhised, rahvuslikud. Last, not least, organisatsioonipõhised vaikimise põhjused. Jätan tegelikult rääkimata  või . • Akommukatsiooni kognitiivsed põhjused. Nobeli preemia laureaat Daniel Kahneman kahest tunnetusessüsteemist. • Üks neist Kahnemani süsteemidest soodustab akommunikatsiivsust. Neandartallased olid aga väidetavalt akommunikatiivsed, millest alustangi!

3. Meis on tilgake akommunikatiivse neandartallase verd • Ta oli piisavalt tugev, et üksinda hakkama saada. • Ei pidanud jutustama (blaa-blaad tegema). Alfa mehe unistus. • Elasid 400 000 aastat ehk olid võimsad. Homo Sapiens 50 000 aastat. • Hüpotees: nende kommunikatsioon oli sõnatu, sain silmadest aru

4. Speech is silver, silence is golden • Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Ei ole • ainult meie vanasõna  • Silence is Gold või Silence is golden? • Kuld vs kuldne. • Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida, ja terve elu, et õppida vaikima. Ernest Hemingway (1899 – 1961) • Mees kartis ühtelugu, et ta vaikimist kuulatakse pealt.Arvo Valton “Meenutused eikuhugi”, 1987.

5. Max Picard „miski pole inimese olemust nii palju muutnud kui vaikimise kadumine“ • Soomlaste „ujo“ ehk „häbelik“ on neutraalne või positiivne nagu meil oli kunagi „tagasihoidlik“. • Anekdoot: Millal saad teada, et soomlane tahab liftist välja minna.Vaatab sinu, mitte enda kingadele. Samasugune liftikogemus. • Ameeriklaste „shy“ aga nõuab ravimist. Viide mingile probleemile. Zimbardo raamat häbelikkusest.

6. Juhtkond teab sisekommunikatsiooni ülesandeid • Anda informatsiooni, et inimesed saaksid efektiivselt töötada. • Töötaja peab teadma kõike, mis teda puudutab. Selged standardis ja ootused. • Tagasiside tehtud töö kohta. • Emotsioonaalne tugi raske töö puhul. • Pakub uusi ideesid tööks ja eluks. Life coaching. • Võimaldab hoida kätt organisatsiooni pulsil, mõista kogu olukorda. Mis toimub majas? • Aidata hoida jagatud organisatsiooni visiooni ja osalustunnet ettevõttes. • Ükskord nädalas suhtleb näost näkku töötajaga. Kas TÕESTI!

7. Mis peaks töötajal olema? • 1. Koopia strateegilisest plaanist (missioon, visioon, väärtused, eesmärgid ja kuidas saavutatakse eesmärke).2. Töötaja käsiraamat personali poliitikas • 3. Käsiraamat tavaülesannete täitmiseks. • 4. Ametikirjedus, tööülesanded ja organization chart.

8. Sisekommunikatsiooni võtmeprintsiibid • Teoorias on kommunikatsioon sama hädavajalik kui vesi inimesele, aga tegelikkuses ei ole seda. Teoorias vs praktika. • Miks ei ole head sisekommunikatsiooni? • Juhtkond leiab, et teatakse kõike niikuinii, ei ole vaja spetsiaalselt infot jagada. Info levib automaatselt. It just happens . Ehk vaikimine ei ole taotluslik, a la teadmine kui VÕIM. • Veel: bürokraatia, näiteks, koosolekud tapavad loomupärase infoleviku.

9. Vaikimine on …halva juhtimise tulemus • Our problems are too big to have to listen to each other!  • Meie probleemid on liiga suured, et peaksime kuulama igaühte ja üksteist. • Selleks on tagatuba, väike seltskond, kes otsustab ja lahendab probleeme. • Armunud vaikivad nagu ka hästitoimiv organisatsioon!?

10. Kommunikatsiooni probleemid kui ettevõtte väärjuhtimise tulemus • Juhtkond leiab, et nende ülesanne on lahendada probleeme - job to solve problems ja kui ei ole probleeme/kriise…siis ei ole ka sisekommunikatsiioni vajadust, ei ole nagu millestki rääkida.. • Paradoks: sisekommuniktsiooni ei ole, kui on suured probleemid ja kui kõik läheb hästi… • Kas on see tõesti nii?

11. Automaatne ja kontrolliv tunnetus AutomaatneKontrolliv • Kiire infotöötlus • Pingutuseta, kergelt • kavatsemata • Raske välja lülituda, lõpetada • Raske muuta • Assotsiatiivsed seosed • Ei pruugi olla loogiline, ratsionaalne • Isiklik näide. • Aeglane • Loogilised seosed • Andmepõhine • Pingutust nõudev • Mõistusele tuginev • Lülitub kergesti välja, raske olla pidevalt „mõistlik“. • Tuleb teiste käest ehk pangast abi saada.

12. Sisekommunikatsioon – läheme üle hõbeda peale ehk räägime • Automaatsus viib rappa. GPS. • Ahvid ei tassi kotti kahekesi. Homo Sapiens on selleks võimeline. Risti tassimine üksinda oli karistus. • Inimese eluareaal laieneb. Globaliseerumine. • Laienemine on pingutus, sh. ka intellektuaalne pingutus. • SOOVIN JÕUDU SUHTLEMISEKS JA KOMMUNIKEERUMISEKS!