1 / 10

Mäger Meles meles

Mäger Meles meles. Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar. Välimus. Mägral on massiivne keha Mägral on massiivne keha Keha on tagant jäme, aheneb ühtlaselt kuni terava koonu tipuni Lühikesed jämedad jalad on varustatud pikkade, kaapimiseks kohaste küünistega. Välimus. Saba on lühike

creola
Download Presentation

Mäger Meles meles

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. MägerMeles meles Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

  2. Välimus • Mägral on massiivne keha • Mägral on massiivne keha • Keha on tagant jäme, aheneb ühtlaselt kuni terava koonu tipuni • Lühikesed jämedad jalad on varustatud pikkade, kaapimiseks kohaste küünistega

  3. Välimus • Saba on lühike • Karm karvastik koosneb pikast hõredast okaskarvast ja madalast pehmest aluskarvast • Ninaots on must • Kõrvade ja silmade juures on mustad laigud

  4. Elukoht • Elab peamiselt metsades, eriti künklike, jäärakute ja jõeorgudega segametsades • Esineb ka mägedes, rohkem metsavööndis, ka steppides ja poolkõrbetes

  5. Toit • Segatoiduline loom, toitub mitmekesiselt • Sööb usse, tõuke, linnupoegi ja mune, hiiri, sisalikke, konnasid, limuseid, vihmausse • Taimedest seentest, marjadest, juurtest, pähklitest ja puuviljadest • Mäger kogub talveks rasvavarusid

  6. Sigimine ja pojad • Paarid moodustuvad sügisel, aga viljastumine toimub erineval ajal • 2-6 poega sünnib detsembrist-aprillini • Sündides on pojad abitud, kaaluvad 70-130 g • Pojad saavad nägijaks kuu ajaga ja kahekuuselt hakkavad urust välja käima, kolmekuuselt hangivad ise endale toitu

  7. Levik • Peaaegu kogu Euroopas (v.a Skandinaavia põhjapiirkonnas) • Väike- ja Kesk-Aasias, Siberis, Kaug-Idas, Jaapanis, Hiinas ja Korea poolsaarel • Eestis peaaegu kogu mandril, arvukam on Lõuna-Eestis

  8. Fakte • Tüvepikkus kuni 90 cm, sabapikkus 24 cm • Kaalub 10-18 kg, sügisel kuni 25 kg • Ladinakeelne nimetus: Meles meles • Rahvapärane nimetus: melesk • Arvukus: kuni 2000 isendit • Vaenlasteks võivad olla hunt ja ilves

  9. Teisi tuntumaid kärplasi Kärp talvekarvas • Kärp (Mustela erminea) • Nirk (Mustela nivalis) • Tuhkur (Mustela putorius) • Nugis (Martes martes) • Marmortõhk (Vormela peregusna)

  10. Kasutatud kirjandus • “Loomade elu” 7. köide “Imetajad” • http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MELMEL.htm

More Related