euroopa liit euroopa liidu institutsioonid n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Euroopa Liit Euroopa Liidu institutsioonid PowerPoint Presentation
Download Presentation
Euroopa Liit Euroopa Liidu institutsioonid

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 22

Euroopa Liit Euroopa Liidu institutsioonid - PowerPoint PPT Presentation


  • 480 Views
  • Uploaded on

Euroopa Liit Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Liit on ainulaadne riikide majandusliku koostöö vorm. 2010.a. seisuga kuulus Euroopa Liitu 27 liikmesriiki ja ligi 500 milj. kodanikku. Euroopa Liidu 4 põhivabadust.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

Euroopa Liit Euroopa Liidu institutsioonid


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
    Presentation Transcript
    1. Euroopa LiitEuroopa Liidu institutsioonid

    2. Euroopa Liit on ainulaadne riikide majandusliku koostöö vorm • 2010.a. seisuga kuulus Euroopa Liitu 27 liikmesriiki ja ligi 500 milj. kodanikku

    3. Euroopa Liidu 4 põhivabadust • Euroopa Liidu 4 vabadust: inimeste, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumine liikmesriikide piires Kaubad– ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda.Teenused – tasu eest osutatud teenused, mille hulka kuuluvad tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik ja vabakutseline tegevus. Teenuste vaba liikumine seisneb põhimõttes, et teenuste osutajal on õigus osutada ajutiselt oma teenust teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle riigi enda kodanikel. Tööjõud – tööjõu vaba liikumine tähendab, et igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus otsida tööd teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel. Kapital – kapitali vaba liikumise üldpõhimõtte järgi keelatakse kõik kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

    4. Euroopa Liidu aluslepingud – Maastrichti leping • Maastrichti leping e. Euroopa Liidu leping, allkirjastati 1992, jõustus 1993 • Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu:1. majanduskoostöö2. ühine välis- ja julgeolekupoliitika3. sisejulgeolekualane koostöö (politseikoostöö ja õigusalane koostöö) • Maastrichti lepingu järgi:tugevdati tolliliitu ja ühisturgu, seati sisse ühtne Euroopa kodakondsus. Ühenduse nimi muudeti Euroopa Liiduks.

    5. Euroopa Liidu aluslepingud – Amsterdami leping • Amsterdami leping, allkirjastati 1997, jõustus 1999Amsterdami lepinguga: • Euroopa Parlamendi otsustamisõigust laiendati tunduvalt ning see muutus nõuandvast asutusest seadusandlikuks parlamendiks; • otsustavateks valdkondadeks tõsteti asüüli-, viisa-sisserände- ja piiritollipoliitika. • Lepinguga loodi ka ühine välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et esindaja ühtselt ELi seisukohti.

    6. Euroopa Liidu aluslepingud – Nice`i leping, Lissaboni leping • Nice`i leping allkirjastati 2001, jõustus 2003 Nice´i lepingu eesmärk oli reformida liiduasutuste struktuuri. Lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust. • NB!Lissaboni leping, allkirjastati 2007, jõustus 2009 Lissaboni lepingugalaiendati kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on: kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala; liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse; humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika; intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine.Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis-  ja julgeolekupoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, institutsioonide koosseisud, kriminaal ja politseikoostöö teatud meetmed, sotsiaalkindlustus- ja kaitse töötajate kaitse, keelenõuded ja –eeskirjad ning maksupoliitika säilis ühehäälsuse põhimõte.Suurenes osalusdemokraatia - Lissaboni leppega edendati kodanike osalust Euroopa Liidu poliitika kujundamises.

    7. Euroopa Parlament – www.europarl.europa.eu • Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta tagant. • EP esindab EL kodanike huve. • EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist. • EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg, Strasbourg. • EP pädevus ja peamised ülesanded: • 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte. • 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. • 3. Eelarve pädevus - EP jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle. EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi.

    8. EP töökorraldus • Parlamendiliikmed jagunevad fraktsioonidesse mitte päritoluriigi või rahvuse, vaid poliitiliste vaadete järgi. • Euroopa Parlamendis on 7 fraktsiooni: • Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon (EPP-ED) (265) • Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatidefraktsioon(PES) (184) • Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu • fraktsioon(ALDE) (85) • Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (55) • Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon(EUL-NGL) 35 • Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia (IND/DEM) 31 • Euroopa Konservatiivid ja Reformistid 54 • Üksikkandidaadid (27)

    9. Eesti saadikud Euroopa Parlamendis • Eestist kuulub EP 6 saadikut: • Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, soolise võrdõiguslikkuse liige • Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja turismikomisjon • Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon • Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon • Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon • Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja rahanduskomisjon

    10. EP töökorraldus • Parlamendi tööd juhib 2,5 aastaks valitav juhatus eesotsas Euroopa Parlamendi presidendiga. EP presidendiks on Martin Schulz.Igal aastal toimub 12 neli päeva kestvat täiskogu osaistungjärku Strasbourgis ja 6 kahepäevast osaistungjärku Brüsselis. • Brüsselis toimuvad parlamendi fraktsioonide ja komisjonide istungid • Nendel osaistungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatusettepanekuid • EP töö ettevalmistamiseks täiskogu istungjärgul jagunevad parlamendiliikmed alatistesse komisjonidesse, millest igaüks on spetsialiseerunud teatud valdkonnale. • Lisaks võib parlament luua ka eriomaste probleemidega tegelevaid allkomisjone ja ajutisi erikomisjone ning uurimiskomisjone.

    11. Euroopa Liidu Nõukogu • Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim, esindab liikmesriike • EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ • 27 liiget - liikmeteks on iga ELi liikmesriigi vastava valdkonna minister • Eesistujariik vahetub rotatsiooni korras iga 6 kuu tagant: jaanuar – juuni 2012 Taani • Ühtekokku on nõukogul 9 erinevat koosseisu: üldasjad ja välissuhted; majandus- ja rahandusküsimused; justiits- ja siseküsimused; tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused, konkurentsivõime; transport, telekommunikatsioon ja energeetika; põllumajandus ja kalandus; keskkond, haridus, noored ja kultuur

    12. kaasotsustusmenetlus • Kaasotsustusmenetlust kasutatakse peagu kogu EL õigusloomes. • Kaasotsustusmenetluse korral jagavad Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu seadusandlikku võimu koos, mis viib nende ühisaktide vastuvõtmiseni. • Kui nõukogu ja parlament ei suuda õigusakti suhtes kokkuleppele jõuda, esitatakse see lepituskomisjonile • Kui lepituskomisjon on jõudnud kokkuleppele, saadetakse tekst parlamenti ja nõukogusse kolmandale lugemisele, et need saaksid selle lõpuks õigusaktina vastu võtta. • Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul

    13. Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded • Nõukogul on 6 põhiülesannet: • 1. Seadusandlik pädevus - EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. • 2. Eelarvepädevus - ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. • 3. Välispoliitikat puudutavad otsused - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine. • 4. Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. • 5. Liikmesriikide üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamine. • 6. Kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö kooskõlastamine.

    14. Euroopa Liidu õigusaktid * 1) määrus – seadus määrus on üldine õigusakt ning kõigis oma osades kohustuslik, hakkab otse kehtima antud kuupäevast. • 2) direktiiv – kohaldamine Euroopa direktiividega kehtestatakse liikmesriikidele eesmärgid, mille saavutamise vahendite üle otsustavad liikmesriigid ise. Direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimisega seotud eesmärke. Direktiiv peab olema üle võetud liimesriigi seadusandlusse. • 3) otsus – ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele • arvamus - soovituslik

    15. Euroopa Komisjon – ühiste huvide kaitsja • Euroopa Komisjonile kuulub ELi täitevvõim ja õigusaktide algatamine • Liikmeteks 27 volinikku – üks igast liikmesriigist • Euroopa Komisjoni presidendiks on Jose ManuelBarroso; transpordivolinikuks on Siim Kallas • Euroopa Komisjonil on 4 põhiülesannet: • 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. • 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. • 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). • 4. EL esindamine rahvusvahelistes suhetes

    16. Euroopa Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta. Tavaliselt peetakse aastas neli kohtumist, mida juhatab alaline eesistuja. • Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on Martin Schulz. • Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja. Töös osaleb ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. • Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded: • kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. • Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel, ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu. • Viimane Euroopa Ülemkogu toimus 3. märtsil 2012, kus sõlmiti EL fiskaalkokkulepe, millele kirjutasid alla 25 liikmesriiki.

    17. Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja • Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. • Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ja 8 kohtujuristi. Eestist on Euroopa Kohtu liikmeks Uno Lõhmus. • Kohtunikud ja juristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel. • Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on algatatud. 5 levinumat kohtuasja tüüpi on: 1. eelotsustuse taotlus; 2. kohustuste rikkumise hagi; 3. tühistamishagi; 4. tegevusetushagi; 5. kahju hüvitamise hagi

    18. Euroopa Kontrollikoda • Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt. • Kontrollikoda jälgib, et ELi raha kasutatakse nõuetekohaselt ning võimalikult otstarbekalt liidu kodanike huvides. • Liikmeteks on üks igast liikmesriigist. Eestist on Kersti Kaljulaid. • Üks kontrollikoja põhiülesandeid on aidata asutusi, kelle pädevusse kuuluvad eelarveküsimused (Euroopa Parlament ja Nõukogu), esitades neile igal aastal eelmise majandusaasta aruande.

    19. Euroopa Keskpank – euro haldaja • Euroopa Keskpank asutati 1998.a. • Euroopa Keskpanga ülesanne on: EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. • Euroopa Keskpank vastutab ka euroala rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

    20. EL põhiõiguste harta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta võttis soovitusliku ja viitetekstina vastu Nice’is 2000. aasta detsembris kohtunud Euroopa Ülemkogu. • Põhiõiguste harta täiendab Euroopa Nõukogu vastuvõetud Euroopa inimõiguste konventsiooni. • Harta põhieesmärk on kaitsta inimeste põhiõigusi Euroopa Liidu õigusaktide ja nende kohaldamise taustal liikmesriikides. • Euroopa Liidu põhiõiguste harta on esimene õigusakt Euroopa Liidu ajaloos, milles on terviktekstina sätestatud kodanikuõigused ning kodanike ja liidu territooriumil elavate muude isikute poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused.

    21. Euroopa ombudsman – kaebuste uurimine • Euroopa ombudsmani (õigusvahemehe) ametikoht loodi Euroopa Liidu lepinguga 1992.a. • Ombudsman on vahendajaks kodaniku ja ELi ametiasutuste vahel • Ombudsmani valib 5 aastaks Euroopa Parlament • Ombudsmani ülesandeks on: haldusomavoli juhtumite avastamine ja lahenduste pakkumine • Ta uurib haldusomavoli Euroopa institutsioonides ja teistes ELi organites.

    22. Euroopa Liidu tähtsad isikud Herman Van Rompuy Jose ManuelBarroso Catherine Ashton Martin Schulz Euroopa Liidu Ülemkogu Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu kõrge esindaja Euroopa Parlamendi eesistuja, EL president president välisasjade ja julgeoleku- president poliitika alal