suurulukid n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
SUURULUKID PowerPoint Presentation
Download Presentation
SUURULUKID

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 37

SUURULUKID - PowerPoint PPT Presentation


  • 335 Views
  • Uploaded on

SUURULUKID. Suurulukid. Karu Ursus arctos Hunt Canis lupus Ilves Lynx lynx Metssiga Sus scrofa Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Metskits Capreolus capreolus. Karu. LIIGIKIRJELDUS Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'SUURULUKID' - chipo


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
suurulukid1

Suurulukid

Karu Ursus arctos

Hunt Canis lupus

Ilves Lynx lynx

Metssiga Sus scrofa

Punahirv Cervus elaphus

Põder Alces alces

Metskits Capreolus capreolus

slide3
Karu

LIIGIKIRJELDUS

  • Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi.
  • Keskmine kaal emakarul 140 kg, isakarul 200 kg
  • Eesti rekord 370 kg
  • Tüvepikkus 150-200 cm, õlakõrgus võib olla üle meetri
  • Eluiga looduses kuni 30 a.
slide4
Karu

LEVIK

  • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas (põhjas metsatundrani, lõunas Vahemereni)
  • Aasias – Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Mongoolia, Iraan, India, Pakistan, Jaapan
  • Ameerikas – Alaska ja Lääne-Kanada
slide5
Karu

ARVUKUS

  • Karu arvukus on viimasel aastakümnel püsinud suhteliselt stabiilne
  • 2008 loendati 620 isendit
  • Enim Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Järvamaal
  • Eesti lõuna- ja lääneosas arvukuse tõusutrend
  • 2008 kütiti 39 karu

Karu pesakondade levik 2007.a. suvel

slide6
Karu

ELUPAIK

  • Ürgsed raba- ja laanemetsad
  • Tuulemurd ja tihe metsaalune

TOITUMINE

Segatoiduline - omnivoor

  • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad
  • Suurulukeid murrab harva. Eelistab süüa korjuseid.
  • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed: naat, võilill, seaohakas, puulehed ja võrsed. Õunad, erinevad metsamarjad, kaer.
slide7
Karu

PALJUNEMINE

  • Jooksuaeg mai - juuni
  • Tiinus vältab 195-225 päeva
  • Pojad sünnivad jaanuaris, ca 500 g
  • Enamasti 1-2 poega – harva 3-5
  • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat
  • Suguküpsed 3-5 aastaselt
slide8
Hunt

LIIGIKIRJELDUS

  • Eesti metsade kardetuim kiskja
  • Keskmine kaal 30 - 50 kg
  • Eesti rekord 82 kg
  • tüvepikkus 110- 160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm
  • Eluiga kuni 30 a.
  • Koeraga võrreldes massiivsem rind ja kael, tugevamad jalad
slide9
Hunt

LEVIK

  • Levinud peaaegu kõikjal põhjapoolkeral
  • Põhja-Ameerikas peamiselt Kanadas, Alaskal, Minnesotas
  • Aasia suurim asurkond Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koreas, Afganistanis, Iraanis, Iraagis, Araabia poolsaarel
slide10
Hunt

ARVUKUS

  • Leviala viimasel paaril aastal laienenud
  • Arvukuse viimane kõrgaeg ca 1995
  • 2008 loendati 135 isendit
  • Enim Pärnu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal
  • 2007 kütiti 40 hunti

Hundi pesakondade levik 2007.a.

slide11
Hunt

ELUPAIK

  • Suured metsamassiivid, suuremad metsade-rabade alad
  • Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid, poolkõrbed.

TOITUMINE

Kiskja – karnivoor

  • Uluksõralised, koduloomad, jänesed, kobras, pisinärilised, rebane, kährik
  • Kannibalism
slide12
Hunt

PALJUNEMINE

  • Monogaamsed
  • Jooksuaeg jaanuari lõpp, veebruar
  • Kutsikad sünnivad 62-63 päeva pärast, aprillis
  • Kutsikaid noortel 3-5, vanematel 6-8
  • Emased suguküpsed 2., isased 3. eluaastal
ilves
Ilves

LIIGIKIRJELDUS

  • Suur kaslane
  • Keskmine kaal 10 - 20 kg
  • Suurimad kuni 32 kg
  • tüvepikkus 80- 115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm
  • Meie aladel levinud ilvesed on ühed suurimad
  • Eluiga kuni 15 a.
ilves1
Ilves

LEVIK

  • Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas
  • Lisaks Väike-Aasia, Siber, Korea, Tiibet
ilves2
Ilves

ARVUKUS

  • Arvukus jätkuvalt kergel kasvul
  • 2008 loendati 760 isendit
  • Enim Pärnumaal (100 isendit)
  • Saaremaal vaid 5 isendit
  • 2007 kütiti 76 ilvest

Ilvese pesakondade levik 2007.a.

ilves3
Ilves

ELUPAIK

  • Mitmesugused metsa-alad
  • Sobivad ka kultuurmaastikust ümbritsetud metsad.

TOITUMINE

Kiskja – karnivoor

  • Peamiselt moodustub toidurotatsioon metskitsedest, aastas sööb 40 – 80 kitse.
  • Püüab ja sööb ka valgejänest, laanepüüd, rabakana, tetre, hiiri, harva ka koduloomi.
ilves4
Ilves

PALJUNEMINE

  • Jooksuaeg jaanuarist märtsini
  • Tiinus vältab 63-74 päeva
  • Pojad sünnivad mais
  • Järeltulijaid on 1-6, enamasti 2-3
  • Imetamisperiood umbes 3 kuud
  • Suguküpsed kaheaastaselt
metssiga
Metssiga

LIIGIKIRJELDUS

  • Eestis levinud alates 1920-ndatest aastatest
  • Keskmine kaal isasloomadel 100 - 150 kg (max 350 kg)
  • Keskmine kaal emasloomadel 80 - 100 kg (max 300 kg)
  • Kuldil suured kihvad, mis kasvavad kogu elu
  • Eluiga kuni 10 a.
metssiga1
Metssiga

LEVIK

  • Esineb peaaegu kõikjal Euroopas, välja arvatud Suurbritannia, Skandinaavia
  • Leidub veel Lõuna-Siberis, Põhja-Ameerikas ja Aasia lõunaosas
metssiga2
Metssiga

ARVUKUS

  • Arvukus tõusuteel
  • 2008 loendati 21 300 isendit – kõigi aegade maksimum
  • Mitmes maakonnas probleemne liik
  • 2007 kütiti 13 818 metssiga

Metssea arvukus maakonniti 2009.a.

metssiga3
Metssiga

ELUPAIK

  • Niisked lopsaka alustaimestikuga kuuse-, sega-ja lehtmetsad, sooservad ja veekogude kaldad
  • Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud
  • Põldudega piirnevad alad.

TOITUMINE

Segatoiduline – omnivoor

  • Taimede maapealsed osad
  • Taimede maa-alused osad – mugulad, juured, risoomid
  • Viljad, marjad, seened, teravili, tõrud
  • Loomne toit – tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad
metssiga4
Metssiga

PALJUNEMINE

  • Jooksuaeg novembrist jaanuarini
  • Emis võib innelda kaks korda aastas
  • Tiinus kestab 18-20 nädalat (4-5 kuud)
  • Põrsad sünnivad märtsist aprillini
  • Keskmiselt 5-8, mõnikord isegi 12 põrsast
p der
Põder

LIIGIKIRJELDUS

  • Meie metsade suurim loom, hinnatuim jahiuluk läbi aegade
  • Keskmine kaal isasloomadel 300 - 500 kg (max 630 kg)
  • Keskmine kaal emas-loomadel 250 - 350 kg
  • Õlakõrgus 180 - 190 cm
  • Eluiga kuni 20 a.
p der1
Põder

LEVIK

  • Liigi levila on Euraasia ja Põhja-Ameerika
  • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumik Skandinaavia ja Venemaa, põhjapiir Põhja-Jäämeri, lõunapiir metsastepid ning idapiir Jenissei jõgi
  • Kõige tihedam asurkond Rootsis
p der2
Põder

ARVUKUS

  • 2008 loendati 11 700 põtra
  • Arvukus viimastel aastatel tõusnud, 2007 – 2008 väike langus
  • Asustustihedus 4,8 põtra/ 1000 ha elupaikade kohta – vastab lubatud asustustiheduse ülempiirile
  • 2007 kütiti 4 911 põtra

Põdra arvukus maakonniti 2009.a.

p der3
Põder

ELUPAIK

  • Suured metsad ja rabad
  • Jõgede-, järvede- ja rabade-sooderohked metsad
  • Lehtpuunoorendikud, võsastikud ning raiesmikud
  • Saavad hakkama ka kultuurmaastikust ümbritsevas metsas.

TOITUMINE

Taimtoiduline – herbivoor

  • Suvel puude ja põõsaste lehed,

roht- ja veetaimed (70% pajud)

  • Talvel puukoor ja oksad
p der4
Põder

PALJUNEMINE

  • Jooksuaeg augusti lõpust kuni oktoobrini
  • Tiinus kestab 227-235 päeva
  • Vasikad sünnivad alates aprillist juuni alguseni
  • Vasikaid noortel 1, vanematel 2, harva 3.
  • Suguküpsed juba mullikaeas
punahirv
Punahirv

LIIGIKIRJELDUS

  • Välimuselt kuninglik loom
  • Keskmine kaal isasloomadel 160- 200 kg (max 300 kg)
  • Keskmine kaal emas-loomadel 100 - 150 kg
  • Tüvepikkus kuni 230 cm
  • Õlakõrgus 120 - 150 cm
  • Sarved kaaluvad 2 – 5, üliharva kuni 20 kg
  • Eluiga kuni 15 a.
punahirv1
Punahirv

LEVIK

  • Liigi looduslik areaal hõlmab peaaegu kogu põhjapoolkera: Euroopa, Põhja-Ameerika, Iraan, Mongoolia, Siber, Kagu-Hiina, Tiibet, Põhja-Aafrika
punahirv2
Punahirv

ARVUKUS

  • 2008 loendati 2250 punahirve
  • Eestis asub põhja pool oma looduslikku levikut, asurkonna seisund hea
  • Arvukus kasvab nii saartel kui Lõuna-Eestis, kiireim kasv Viljandimaal
  • 2007 kütiti 200 punahirve

Punahirve arvukus maakonniti 2009.a.

punahirv3
Punahirv

ELUPAIK

Eelistab männinoorendikke, kuuse-männi-lehtpuu segametsad.

TOITUMINE

Taimtoiduline – herbivoor

  • Puude ja põõsaste lehed, oksad ja koor
  • Peamiselt haab, mänd, tamm, saar, pihlakas, paju
  • Suvel rohttaimed
punahirv4
Punahirv

PALJUNEMINE

  • Jooksuaeg septembris -oktoobris
  • Tiinus kestab 8 kuud
  • Vasikad sünnivad mai lõpul, juuni alguses
  • Enamasti sünnib vasikaid 1-2
metskits
Metskits

LIIGIKIRJELDUS

  • Kehakuju näitab kohastumust eluks tihedas alusmetsas ja kõrges rohus
  • Keskmine kaal 25 – 30 kg
  • Tüvepikkus 110 - 130 cm
  • Õlakõrgus 70 - 80 cm
  • Talvekarvas loomal valge sabapeegel
  • Eluiga kuni 15 a.
metskits1
Metskits

LEVIK

  • Euroopa metskits on levinud pea kogu Euroopas välja arvatud Iiri, Island ja Skandinaavia põhjapoolne osa
  • Suurim arvukus Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis
  • Leviku idapiir Volga jõgi
metskits2
Metskits

ARVUKUS

  • 2008 loendati 63 000 metskitse
  • Raskesti loendatav liik
  • Arvukus viimasel paaril aastal langenud, põhjuseks kiskjate arvukuse kasv ja suur küttimine
  • 2007 kütiti 19 643 metskitse

Metskitse arvukus maakonniti 2009.a.

metskits3
Metskits

ELUPAIK

Jagunevad kaheks

  • Kultuurmaastikel elavad metskitsed
  • Metsades elavad metskitsed

TOITUMINE

  • Kõrge toiteväärtusega taimeosad – pungad, seemned, viljad, noored võrsed, lehed, risoomid (liblikõielised)
  • Talvel pohla ja mustikavarred
metskits4
Metskits

PALJUNEMINE

  • Jooksuaeg juulis - augustis
  • Tiinus kestab 276 - 295 päeva (9 kuud)
  • Talled sünnivad mais -juunis
  • Tallesid on tavaliselt 1-2, harva 3-4