Põhitõed ja põhivead projektide kirjutamisel rahade taotlemiseks

1. Põhitõed ja põhivead projektide kirjutamisel rahade taotlemiseks Targo Pikkmets konsulent 02.02.2013 Lihula ja Hanila piirkonna õppepäev

2. Ära karda projekte kirjutada. • Raha ei ole maailmast otsas, selle saamiseks/küsimiseks on tehtud uued viisid (ei ole alati töö ja palk, on idee ja selle põhjendamine). • Projektide kirjutamisega raha küsimine ei ole kerjamine, rohkem sarnaneb strateegilisele lotomängule.

3. Oma soovid vaja selgeks mõelda. Kõige aluseks on idee! • Millise tegevuse jaoks Sul raha vaja on? (Probleemne mõtteviis: “Sealt jagatakse raha! Tahaks ka. Ütle, mida ma pean tegema?”) • Konsulendi üks olulisi tegevusi on aidata põllumehel mõelda põllumehe mõtteid! • Ole aktiivne info koguja - jälgi investeeringumeetmete pakkumisi/tähtaegu, ole Arenduskeskuste, Nõuandekeskuste jt. listides, käi infopäevadel.

4. Tutvu rahastaja tingimustega - Sina pead ennast kohandama meetme tingimuste järgi. (“Kes maksab, see tellib muusika!”) Näiteks: kolid firma ühest piirkonnast teise, kui linna lähivald saab vähem hindepunkte; tegevuse puhul, kas on teenus või tootmine, mõnikord aitab ümbersõnastamine vms. • Vali sobiv taotleja vorm - mõnikord eelistatakse taotlejana MTÜ-d, teinekord ettevõtjat • Kas on enne toetust saadud või mitte

5. Kirjuta projekt ise või otsi kirjutaja. (Mõnest raamatupidamist jagavast külaseltsi aktivistist võib saada väga hea projektikirjutaja.) • Samas konsulendina nö. üle vaadata teise inimese tehtud äriplaani on sageli nii keeruline, et lihtsam on uus kirjutada kui teise äriplaani parandada

6. Projekt võib vabalt olla meeskonnatöö. Omavaheline koostöö on tihti projekti edukuse üheks oluliseks lisatingimuseks. • Probleem – omavaheline suhtlus! • Tihti usaldatakse rohkem võõraid kui oma küla inimesi, keda tuntakse rohkem. Samas oma küla inimeste head ja vead on paremini teada. Ka ei kao nad enamasti lihtsalt niisama ära nagu vahest väga hea jutuga võõra inimesega juhtub!

7. Kust tulevad sissetulekud? • Kellele toodangut müüakse? Kes on teenuse ostjad? • Millise hinnaga on vaja müüa, et saada ka kasumit? • Millise hinnaga, millise kvaliteediga, millises koguses on ostjad nõus kaupa/teenust ostma?

8. Kes on konkurendid lähedal ja kaugel? Tegutse lokaalselt, mõtle globaalselt! • Ole kursis, mida keegi teab/teeb/oskab. • Kas sissetulek on suuremalt jaolt toetustest või toodangust? • Töö vs. teadmised ja oskused.

9. Talunik ei oska tihti müüa seda, mida teine osta tahab/saab/vajab/tohib • Ostja ei tea kontakte, mida ja kellelt saaks osta. • Mahepõllumajandustootjaid on Eestis päris palju, kuid kahjuks läheb väga suur osa mahetoodangust müüki tavatoodanguna. • Samas mahetoodangu müük mahedana omab olulist lisaväärtust. Mahe on enamasti tervislikum, sest ei sisalda taimekaitsevahendite jääke ja on kasvatatud paremas kooskõlas elusloodusega.

10. Toetused on tihti suunatud rohkem ettevõtjatele, kes on nooremad kui 40 aastat. • Koostöö vanad-noored, mitte vastandumine. Noored on hindamiskriteeriumites eelistatud, kuid vanematel tegijatel on tihti rohkem kogemusi ja teadmisi, mille väärtust on raske üle hinnata.

11. Kui JAH sõna saadud, pea silmas tähtaegu ja kohustusi: • Mis ajani on õigus investeeringut teha? • Millal võib investeeringu tegemisega alustada? • Millised kulud on toetatavad? • Aruannete vormid ja tähtajad jne.

12. Lingid • PRIA http://www.pria.ee/ • Läänemaa Arenduskeskus http://www.lak.ee/ http://easbaas.5dvision.ee/ • Kodukant Läänemaa http://www.kklm.ee/ • Läänemaa Nõuandekeskus http://www.nouandla.ee/

13. Kui Sul pärast tänast ettekannet on veel küsimusi, siis otsi abi Läänemaa Nõuandekeskusest ja … MTÜ Läänemaa Nõuandekeskus

14. … konsulent haarab härjal sarvist! MTÜ Läänemaa Nõuandekeskus

15. Tänan tähelepanu eest! Targo Pikkmets konsulent mob: 56680023 e-post: targo01@neti.ee