v tsa m is eellugu ehk l nistatud maad n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad PowerPoint Presentation
Download Presentation
Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 47

Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad - PowerPoint PPT Presentation


  • 231 Views
  • Uploaded on

Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad. 1564 .a.vakuraamatus märgitakse Väätsa küla ( Dorf Wetze ) – varasema aja kohta pole mingeid ürikuid säilinud 1569 olid Nehatu ja Vissuvere külad Hermann Flemming ’u käes ( tõen . ka Väätsa)

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad' - carrington


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
v tsa m is eellugu ehk l nistatud maad
Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad
  • 1564.a.vakuraamatus märgitakse Väätsa küla (DorfWetze) – varasema aja kohta pole mingeid ürikuid säilinud
  • 1569 olid Nehatu ja Vissuvere külad Hermann Flemming’u käes (tõen. ka Väätsa)
  • 1591 andis ClausFlemmingHans BurtileTarapää (Tarrapäh) nimelise koha (tõen. Väätsa küla) lääniks
  • 1615 olid Väätsa maad (12 adramaad) Burtide käes
  • 22. juulil 1619.a. sai Magnus vonNieroth(vahetuskaubana Jändja eest) endale lääniks neli paika (küla?) – Tarrapäh, Nehhat, Salentack, Kölgel. Tõenäoliselt Tarapää (Väätsa), Nehatu, Salutaguse (olet. Väätsa mõisa kohal) ja Kõljala. Tõenäoliselt hilisema mõisa põhitüki maad
  • Nehatu maad olid 1569 10 adramaa suurused
v tsa m is kinnistamine 1621
Väätsa mõis: kinnistamine 1621
  • 20. (28.) juuni 1621. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnistab hulk maid (GutTarrapemitdenDorfNehhat und Waetz) Magnus Neuroth’ile, kelle käes need olid alates 1612. aastast „truu teenistuse eest Liivimaa sõjas poolakate ja moskoviitide vastu“
  • Tema käes olid hiljem ka Piigaste, Neeruti ja Tarastvere (kõik Tartumaal), saadud Gustav Adolfilt sõjaliste teenete eest 1628
  • Tõenäoliselt sai siit kinnistamisest Väätsa mõis alguse
  • Magnus vonNieroth’i võib pidada seega Väätsa mõisa esimeseks omanikuks
magnus von nieroth sen
Magnus vonNieroth (sen.)
  • surnud 1641, sünniaeg teadmata
  • Paide linnuse asehaldur 27. mai 1627 kuni 27. juuni 1629
  • Tallinna linnuse asehaldur 1634-37
  • Käkisalmi (Kexholm) lääni maavanem
  • Otto vonNierothi ja GerdrutevonMetztackeni poeg
  • abielus oli Barbara vonNierothiga (sünd. vonUexküll)
  • Nieroth’i (Neurodt’i) suguvõsa saabus Saksamaalt Liivimaale 13. sajandil
slide6
Rootsi kuninganna Kristiina eestkostevalitsus eesotsas Gabriel Oxenstiernaga kinnistab Magnus Nyroth’ile tühjad maad “… Wasakorb, KorweperreochEbbopalluthiTurgelssKirchspiell […] Wittensdensgebiets”

22. juuli 1635.

Need alad kattuvad mõisal kuni aastani 1901 olnud lahustükiga

Eesti Ajalooarhiiv

magnus von nieroth jun
Magnus vonNieroth (jun.)
  • Magnus vonNieroth (sen.) poeg
  • Väätsa mõisa 2. omanik
  • Eestimaa maanõunik (landrath) ja rittmeister
  • Sünniaeg teadmata, surnud detsembris 1670, maetud jaanuaris 1671 Tallinna toomkirikusse) tema käes olid Väätsa, Kiltsi (Läänemaa) ja Tarastvere mõisad
  • Abikaasa Anna Elisabeth (sünd. vonTaube), surnud millalgi peale 1680. aastat
pantimine claus johann von baranoffile 1680
Pantimine Claus Johann vonBaranoffile 1680
  • 1671 sai mõisa päranduseks Magnus vonNieroth’i (jun.) lesk Anna Elisabeth vonNieroth (sünd. vonTaube) – mõisa 3. omanik
  • 18. juuni 1680 pantis ta mõisa 8300 riigitaalri eest Claus Johann vonBaranoffile. Temast sai faktiliselt mõisa 4. omanik
  • 1680 algas ligi 190 aastat kestnud Baranoffide omandusperiood mõisas
slide9
1720ndate aastate ümberkirjutus Rootsi kuninga Karl XI kinnituskirjast (28. juuli 1685), millega kinnitatakse mõisa pantimine Magnus Nieroth (jun.) leselt Claus Johann Baranoff’ile 18. juunil 1680

Eesti Ajalooarhiiv

baranoffid
Baranoffid
  • Tatari päritolu Vene aadlisuguvõsa, kes teenis peale tatarimaa vallutamist Moskva Suurvürsti (Vene tsaari). 1580-90ndatel aastatel tulid nad Vene-Rootsi sõja käigus Rootsi poole üle
  • Neli venda - Woyn, Feodor, Kasjan (Kasargen) ja MenschikvonBaranoff, panid aluse ulatuslikule vonBaranoffide aadlisuguvõsale Liivimaal
  • Väätsa mõisa esimene Baranoffidest omanik Claus Johann oli MenschikvonBaranoffi (1590-1623) ja KatharinavonBaranoff’i (sünd vonUexküll) poeg
claus johann von baranoff
Claus Johann vonBaranoff
  • Sündinud umbes 1621, surn. 1686 Tallinnas
  • Väätsa mõisa 4. omanik
  • Eestimaa maanõunik
  • Lisaks Väätsale olid tema käes Suure-Lähtru mõis Läänemaal, Rabivere mõis Harjumaal ja Antola mõis Soomes
  • Abikaasa Anna (Johanna) Elisabeth sünd. vonUexküll, abiellus 1654
  • 1 poeg (Johann, 1666) ja 1 tütar (Anna Elisabeth)

Tema elamise kohta Väätsal andmed puuduvad.

Tema ajal toimus suur mõisate reduktsioon (riigistamine)

johann von baranoff
Johann vonBaranoff
  • Sündinud 1666 Tallinnas, surnud 1719
  • Väätsa mõisa 5. omanik (mõis oli suure osa ajast sel perioodil riigistatud)
  • Lisaks Väätsale olid tema käes Suure-Lähtru mõis Läänemaal ning Rabivere ja Peningi mõisad Harjumaal
  • Abikaasa (teine) Barbara Helena sünd. vonWrangellSausti mõisast Harjumaal, abiellus 1706
  • 2 tütart (Anna Barbara, 1709 ja Johanna Elisabeth, 1718) ja 1 poeg (Karl Gustav, 1713)

Tema elamise kohta Väätsal andmed puuduvad

karl gustav von baranoff
Karl Gustav vonBaranoff
  • 1713-96 ,Väätsa mõisa 6. omanik
  • Tema käes olid Suure-Lähtru, Niinja, Perila, Peningi, Aruküla (Harjumaal), Rabivere, Väätsa, Türi-Alliku, Prääma ja Kärde mõisad
  • Endale elamiseks ehitas ta esinduslikult välja Suure-Lähtru mõisa
  • Abikaasa Margaretha Elisabeth sünd. vonDerfelden, abiellus 1733
  • 4 poega (Karl, Klaus-Gustav, Peter ja Christoph Heinrich) ning 2 tütart.
  • Kolmandale pojale (Peter, 1748) jättis ta Aruküla, Rabivere ja Väätsa mõisad
peter von baranoff
Peter vonBaranoff
  • 1748-1807 ,Väätsa mõisa 7. omanik
  • Tema käes olid Aruküla, Rabivere ja Väätsa mõisad
  • Elukohaks ehitas ta endale esinduslikult välja Väätsa, kus ta ka suri
  • Abikaasa Johanna Juliane sünd. vonHastfer, Üksnurme mõisast, abiellus 1769
  • 4 poega ning 4 tütart
  • Poegadest vanuselt teine Klaus Heinrich (sünd 1776) päris Väätsa ja Prääma mõisad
peter von baranoff lapsed
Peter vonBaranoff, lapsed
  • Johanna Margaretha, sünd. 1769 Tallinnas
  • Karl Georg, sünd. 1770 Rabiveres
  • Ottilie Helene Charlotte, sünd. 1771 Pikaveres
  • KatharinaNathalieAuguste, sünd. 1774 Tallinnas. Tema pulmad peeti 1800.a. Väätsal Karl ReinholdWoldemarvonKrüdeneriga
  • Joachim Klaus Heinrich, sünd 1776 Tallinnas – talle jäeti Väätsa mõis
  • Johann Peter Otto, sünd 1777 Tallinnas
  • Trofim Johann Ludwig, sünd 1779 Tallinnas
  • Wilhelmine Elisabeth, sünd. 1781 Rakveres

Tõenäoline on, et uus mõisahoone oli 1800 äsja valmis saanud

slide17
Ahi mõisahoone saalis (hävinud)

Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku, 1971

slide18
Mõisahoone saalis asunud ahju (hävinud) detail

Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku, 1971

slide19
Meiereiks ümber ehitatud mõisa aidahoone 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku
slide22
Mõisa kuivati 1971.a (nüüdseks lammutatud) Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku
slide23
Arvatava vana peahoone alusmüüridele tehti uue hoone valmimise järel oletatavasti kelder. 1971.a. foto
joachim klaus heinrich von baranoff
Joachim Klaus Heinrich vonBaranoff
  • 1776-1862 ,Väätsa mõisa 8. omanik, ooberstleitnant
  • Tema käes olid Väätsa ja Prääma mõisad
  • Elas ajuti Väätsal, ajuti Tallinnas
  • 2 poega ning 2 tütart
  • Vanim poeg Gregor (sünd. 1804) päris Väätsa mõisa
  • Noorem poeg, maalikunstinik Nikolai vonBaranoff (1808-63) olevat sündinud Väätsal, kuid aadligenealoogia käsiraamatud annavad sünnikohaks Tallinna
  • Vanima tütre Johanna Marie Pauline (1802-70) pulmad peeti 1827. aastal Väätsa mõisas
nikolai von baranoff
Nikolai vonBaranoff
  • 1. mai 1808 (Väätsa või Tallinn) – 6. august 1863 (Paide)
  • Tuntud portree- ja ajaloomaalide maalija
  • Kurttummana sai alates 10. eluaastast hariduse Berliini kurtummade koolis, kus avastati tema kunstnikuanne
  • Maalimist õppis Münchenis ja Viinis, seejärel viibis pikemat aega Roomas
  • 1845 sai temast Peterburi Akadeemia vaba kunstnik. Peterburi perioodi töödest on teada hulk Vene näitlejate portreesid, samuti arvukaid pühapilte Peterburi õigeusu ja katoliku kirikutes. Eestis asub tema töödest Paide kiriku altarimaal 1848. aastast, Vene keisrinna Aleksandra Fjodorovna kingitus tulekahjust taastatavale kirikule
peter johann georg gregor von baranoff
Peter Johann Georg (Gregor) vonBaranoff
  • 1804-83, Väätsa mõisa 9. omanik, suri Paides
  • Pantis 1864.a. mõisa kolmeks aastaks Dr. Carl Johann vonSeidlitzile 140 tuhande hõberubla eest
  • 1867 pikendati pandilepingut kolme aasta võrra
  • 18. septembril 1870.a. muudeti pandileping ostulepinguks
  • VonSeidlitzide periood kestis mõisas ligi pool sajandit kuni 1919. aasta riigistamiseni
carl johann von seidlitz
Carl Johann vonSeidlitz
  • 6. märts 1798 – 7. veebruar 1885
  • Maailmakuulus teadlane ja õpetlane
  • 1864-70 Väätsa mõisa pandipidaja
  • 1870-79 mõisa omanik (10. omanik)
  • 1879 kinkis Väätsa mõisa oma vanimale pojale (kelle jaoks arvatavasti oli see ka ostetud)
  • Ise elas elu lõpuosa Tartus ja Meeri mõisas, mille oli pantinud 1841 ja ostnud päriseks 1844
slide29
Dr Carl Johann vonSeidlitziallikirjaga leping, milles ta nõustub pandilevõtmise tingimustega

Tallinnas, 26. mail 1864

Eesti Ajalooarhiiv

carl johann von seidlitz1
Carl Johann vonSeidlitz
  • Sündis Tallinnas Hobusepea tänaval
  • 1815-21 õppis Tartu ülikoolis: kolme aastaga sai CumLaude diplomi, 1821 kaitses doktoritöö
  • Läks 1822 Vene Mereväe meditsiiniteenistusse, oli 1822-26 Peterburi Mereväehospidali ordinaator
  • 1823 pandi Astrahanis tema juhtimisel koolerapuhangule piirang.
  • 1823-25 täiendas end kaks aastat akadeemiliselt Euroopa ringreisil, peatudes pikemalt Pariisi, Kopenhaageni, Montpellier', Pisa ja Genfi meditsiiniakadeemiates.
carl johann von seidlitz j rg
Carl Johann vonSeidlitz(järg)
  • 1828-29 oli Vene-Türgi 2. armee peakorteri ülemarst, 1830 Vene saatkonna arst Peterburis
  • 1830-37 Peterburi Sõjasadama meditsiini-inspektor ja ühtlasi ka Peterburi Mereväehospidali peaarst
  • 1837-47 Peterburi Meditsiin-Kirurgilise Akadeemia professor
  • Venemaa keiser Nikolai I andis talle 17. oktoobril 1846 teenistusaadli tiitli
  • 1847 läks erru sõjaväeteenistusest, 1864 tsiviilteenistusest tõelise riiginõunikuna (mil naasis elama Eestisse)
carl johann von seidlitzi eruperiood 1864 85
Carl Johann vonSeidlitzi eruperiood 1864-85
  • Propageeris nii Peterburis kui ka Eestis Charles Darwini evolutsiooniteooriat (olles nii Peterburis kui ka Eestis üks esimesi)
  • Kirjutas (sõbrana) Vene poeedi Vassili Žukovski elulooraamatu
  • Oli 1868-69 Eesti Looduseuurijate Seltsi president
  • Oli Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi viitsepresident
  • Valmistas Peterburi õukonnas ette raudteede ehitamist Eesti- ja Liivimaal (see sai teoks 1868-70)
  • Korraldas Eesti- ja Liivimaa üldloodimise 1870-80ndatel (alates sellest ajast on teada Suure Munamäe tegelik kõrgus 318 meetrit)
slide33
Carl Johann vonSeidlitzi kirjutatud Vene poeedi Vassili Žukovski elulooraamatu saksakeelse väljaande teise trüki tiitelleht

Miitavi (Jelgava), 1872

slide34
Carl Johann vonSeidlitzi kirjutatud Charles Darwini evolutsiooniteooriat populariseeriva raamatu tiitelleht

Peterburi Keiserlik Raamatukirjastus 1865

Kalifornia Ülikooli Raamatukogu (digiteerija)

slide35
Carl Johann vonSeidlitzi kolm vanimat last:
  • Marie (1832)
  • Karl Johann Maria

(1838, päris Väätsa

mõisa)

  • Georg Karl Maria

(1840)

Eesti teadaolevalt vanim foto (dagerrotüüp), 1844

Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline arhiiv

slide36
Carl Johann vonSeidlitz

Dagerrotüüp umbes 1845. aastast

Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline arhiiv

carl johann maria von seidlitz
Carl Johann Maria vonSeidlitz
  • 1838-97, Väätsa mõisa 11. omanik
  • Sõjaväelane, elas aktiivse osa elust Peterburis, kuid hiljem palju mõisas, kus ka suri
  • Oli Carl Johann vonSeidlitzi vanim poeg (kokku 8 last)
  • Abikaasa AleksandrineJustinaCaroline sünd. vonRauch
  • Neli last, vanim tütar Marie Dagmar Karoline sündis 1865 Väätsa mõisas
  • Pärandas mõisa vanimale pojale Karl Johann Antonile (sünd. 1878 Peterburis)
slide39
Väike juurdeehitis vasakul on tehtud arvatavasti 1860ndatel aastatel Carl Johann Maria vonSeidlitzi omandusajal
slide40
Tõenäoliselt Carl Johann vonSeidlitzi omandusajal 1860ndatel viidi sissepääs juurdeehitusse. Umbes samast ajastust pärineb ka klaasveranda tagakülje keskel
slide41
Kinnistamisotsuse väljavõte, välja antud Karl Johann (Karl Julian) vonSeidlitzile, kes sai mõisa päranduseks isalt

2. juuni 1898

Eesti Ajalooarhiiv

carl johann anton karl julian von seidlitz
Carl Johann Anton (Karl Julian) vonSeidlitz
  • Väätsa mõisa 12. ja viimane 1919.a. riigistamise eelne omanik
  • Ratsaväelane, rittmeister ja polkovnik, oli lõpetanud Nikolai ratsaväekooli
  • Tegeles Väätsal hobusekasvatusega, ostis kokku maid (1901 Vissuvere karjamõis Kirna mõisalt)
  • Juunis-juulis 1919 oli Loodearmee (Põhjakorpuse) välistaabi ülem Aleksandr Rodzjanko juures
  • Alates juulist 1919 Loodearmee varustusosakonna ülem
  • Jäi Eestisse (vähemalt kuni 1938), edasine elukäik teadmata
  • Sünd. 1868, surma-aasta teadmata
slide43
Mõisa viimane riigistamiseelne omanik Karl Johann Anton (Karl-Julian) vonSeidlitz (paremalt kolmas)
slide45
Vissuvere karjamõisa ostuteatis

5. oktoober (28. september) 1901

Eesti Ajalooarhiiv

v tsa m is 1919 2011

1925 kolis riigistatud mõisahoonesse kool

  • 1943-44 oli keldrites sõjavarjul Tartu muuseumite kogud
  • 1960-70ndatel muudeti hoone siseplaneeringut
  • 1976 valmis juurdeehitusena uus koolihoone
  • 2002-11 mõisahoone restaureeriti osade kaupa (katus, saal, ülejäänud hoone), millega ta sai koolihoone kõrval ka valla esindusruumide funktsiooni
Väätsa mõis 1919-2011