1 / 44

Tervist : )

Tervist : ). Dr. Alar Veraksitš PhD. Virgatsaine produktsioon ja vabanemine. Virgatsaine interaktsioon rakuga. Raku funktsionaalse aktiivsuse muutus. Rakkudevahelise kommunikatsiooni põhietapid.

calder
Download Presentation

Tervist : )

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tervist : ) Dr. Alar Veraksitš PhD

  2. Virgatsaine produktsioon ja vabanemine. Virgatsaine interaktsioon rakuga. Raku funktsionaalse aktiivsuse muutus. Rakkudevahelise kommunikatsiooni põhietapid.

  3. Virgatsaine vabanemine tootvast rakust ja jõudmine signaalraku vastuvõtja-molekulinin – retseptorinin.

  4. Adhesiooni – erinevat tüüpi osakeste liitumine. (nn. koe sobivusmolekulid, immuunrakud) Virgatsaine on tootva raku membraani küljes ja retseptoriga ühinemisel kontakteeruvad rakud ise.

  5. http://php.med.unsw.edu.au/cellbiology/index.php?title=2010_Lecture_8http://php.med.unsw.edu.au/cellbiology/index.php?title=2010_Lecture_8

  6. Leukotsüüdi rullimine veresoone seinal.

  7. Rakkudevahelise kommunikatsiooni põhiviisid. Autokriinne. Parakriinne. Endokriinne. Sünaptiline. Mulkühendused (gap junctions).

  8. Autokriinne – ise ennast mõjutav.

  9. Osade neurotransmitterite vabanemine sünapsisse on aine enda kontrolli all kuna presünaptilisele membraanile on paigutatud vastavad retseptorid. Autokriinne – ise ennast mõjutav.

  10. Parakriinne – lähirakkude vaheline.

  11. Endokriinne – vere vahendusel.

  12. Keemiline sünaps, transmitterainega.

  13. Transmitter … • … on informatsiooni kandja. • On aine, mis vabaneb ühes kohas aga tema toime avaldub kuskil mujal.

  14. Hormoonid Tsütokiinid Kasvufaktorid Neuromediaatorid Feromoonid Ekstratsellulaarsete virgatsainete põhitüübid

  15. Retseptorite põhitüübid. Raku pinnaretseptorid • Ioonkanalid, GPCR ja ensüümiga seotud retseptorid

  16. Ioonkanalid – näiteks K+ kanal.

  17. Voltaaž tundlikud kanalid.

  18. Voltaaž tundlik kanal.

  19. Ioonkanal, lekkekanal pealtvaates.

  20. Informatsiooni ülekanne retseptorilt raku sisestruktuuridele. • cAMP rada • IP3 rada • Ca2+ tähtsus rakusiseses signalisatsioonis

  21. cAMP rada.

  22. GPCR->Gs->adenülüül tsüklaas->cAMP Tsükliline AMP fosfodiesteraas katalüüsib cAMP ja tulemuseks on 5’-AMP cAMP cycle

  23. Gs→ s→AC→cAMP↑ • Gi→ i→AC→cAMP↓ • Gq→ q →PI-PLC→IP3+DAG • Go→ o→ioon-kanalite avanemine mujal • Gt→ t →cGMP PDE→cGMP→Rodopsiin G valgud.

  24. Eikosanoidid. Prostaglandiinid, tromboksaan, leukotrieenid.

  25. FOSFOLIPAAS COX 1 NSAID GLÜKO- KORTIKOIDID FOSFOLIPIIDID LEUKOTRIEENID LIPOOKSÜGENAAS ARAHHIDOONHAPE COX 2 PATOFÜSIOLOOGILISED - PG-d, PÕLETIKU MEDIATOORID - VALU • TEMPERATUUR • TURSE FÜSIOLOOGILISED PG-D • E2 NEERUFUNKTSIOON • I2 MAO LIMASKEST • TROMBOKSAANID

  26. Ibuprofeen … • … (Ibumax, Ibustar jne.) on mittesteroidne põletiku vastane vahend – Non Steroidal Anti Inflammatory Drug (NSAID). • Sarnased on veel, atsetüülsalitsüülhape (Aspiriin), ketoprofeen jpt.. • On vale väita, et need on “valuvaigistid” sest tegelikult on need põletiku vastased ained aga valu on üks põletiku tunnuseid. • KÕIK valu pole aga tingitud põletikust – millistel puhkudel pole neist ravimitest kasu.

  27. Gaasilised virgatsained; NO ja CO.

  28. Mõned näited üldistest regulatsiooni võimalustest.

  29. Kaskaadmehhanism näiteks fibriini moodustumine veres hüübimise ajal.

  30. Sünaptilise mõjutuse tagajärgede eri võimalused.

  31. Signaali võimendamine raku sees.

  32. Erineva tüübi retseptorid. • Samale ainele võib olla mitut tüüpi retseptoreid, milledest ühel on üks, teisel vastupidine toime. • Samal rakul võib olla erineva tüübi retseptoreid, erinevatel rakkudel võivad olla sama või erinevat tüüpi retseptorid. Niimoodi saab täpsemini juhtida. • Transmitteri vabanemisel kulub teise retseptori toime käivitamiseks rohkem aega, seega esimene signaal pääseb läbi ja teine, jõudes viivitusega lõpetab tavalisel esimese poolt alustatu. • Teine võimalus on, et teist tüüpi retseptor on lihtsalt transmitteri vabanemiskohast kaugemal või seob teda nõrgemalt ja seega jõuab aine sinna alles siis kui seda vabaneb piisavalt palju ja teda üle jääb.

  33. Fosfaatjäägi ülekandemehhanism energia transpordil.http://www.pnas.org/content/98/13/7623/F6.expansion.html

  34. Üldiselt kokkuvõtlik joonis.

  35. Kordamisküsimused … : )

  36. Kõiki märksõnu saate kasutada otsimaks ja vastamaks vabalt võrgus! Tänan tähelepanu eest! Alar : )

More Related