t eesm rk n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
TÖÖ EESMÄRK PowerPoint Presentation
Download Presentation
TÖÖ EESMÄRK

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 44

TÖÖ EESMÄRK - PowerPoint PPT Presentation


  • 195 Views
  • Uploaded on

TÖÖ EESMÄRK. Saades sügisel enda klassi väikese hüpi poisi, sain aru, et pean oma tööd ümber organiseerima hakkama. Paari kuu vältel katsetasin erinevaid võtteid saamaks teada, mis talle konkreetselt paremini sobib. Tõsi, sattusin paar korda ka nö ämbrisse.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'TÖÖ EESMÄRK' - cadence


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
t eesm rk
TÖÖ EESMÄRK
  • Saades sügisel enda klassi väikese hüpi poisi, sain aru, et pean oma tööd ümber organiseerima hakkama.
  • Paari kuu vältel katsetasin erinevaid võtteid saamaks teada, mis talle konkreetselt paremini sobib. Tõsi, sattusin paar korda ka nö ämbrisse.
  • Et saada kinnitust oma olemasolevatele oskustele, kandideerisin Lastefondi poolt korraldatud vastavasisulisele kursusele.
h peraktiivsus mis see on
HÜPERAKTIIVSUS – MIS SEE ON?
  • Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret.
  • Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, nagu nimetuski seda ütleb, tähendab eelkõige iseärasusi ehk häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes.
aktiivsus t helepanuh irele on iseloomulikud 3 peamist komponenti
AKTIIVSUS- TÄHELEPANUHÄIRELE ON ISELOOMULIKUD 3 PEAMIST KOMPONENTI:
  • Hüperaktiivsus e üliaktiivsus
  • Impulsiivsus
  • Tähelepanu puudulikkus
aktiivsus t helepanuh ire
AKTIIVSUS- TÄHELEPANUHÄIRE
  • Ei ole lihtsalt halva kasvatuse tulemus vaid neuroloogilise taustaga häire e haigus, mille arengu osas on oluline keskkondlik faktor.
  • Esineb umbes 5-10%-l lastel ning sagedamini poistel
  • Häire avaldub juba imikueas, kõige väljendum on patoloogia 5-10 aastastel. Hilisemas lapseeas muutuvad sümptomid krooniliseks, tekivad käitumuslikud komplikatsioonid. 70% jäävad puberteedieas püsima tähelepanuhäire sümptomid, vähempüsiv on hüperaktiivsus/ impulsiivsus.
h ire eristamine normi variantidest
HÄIRE ERISTAMINE NORMI VARIANTIDEST.
  • ELAV LAPS: Eriti aktiivsed ja elavalt tegutsevad poisid. Nad ronivad, müravad, kiirustavad-rakendavad oma lõputuna tundvat energiat. Hoolikamal jälgimisel võib leida, et laps suudab ka vaikselt istuda hunniku autode juures või plastiliiniga. Olenemata energia hulgast, on enamus lapsi suutelised istuma ja keskenduma tegevusele, mis neile naudingut pakub. Kui üksi tegutsemine siiski raskeks osutub, siis täiskasvanuga koos suudavad nad keskenduda igal juhul. Oluline on, et laps suudaks huvi pakkuvale tegevusele pühenduda vähemalt 10 minutit ja ka kauem, kui tegevus seda väärib.
slide6
LÄRMAKAS LAPS. Mõnikord tundub, et laps üldse ei kuule, mis talle sai öeldud. Täiskasvanul võib olla raske taluda olukorda, et mõnikord laps kuuletub, kuid aeg-ajalt on sõnakuulmatu. Situatsioon, kus keegi nii väike võib olla nii sõnakuulmatu, nii allumatu, tekitab täiskasvanus frustratsiooni ja viha. Tihtilugu lõpeb olukord sellega, et lapse peale karjutakse. Täiskasvanu ei saa lõpuks ikkagi aru, kas laps lihtsalt ei tee, mis kästi, või ta ei konsentreeru küllaldaselt, et kuulda öeldut täpselt.
slide7
ÜLIAKTIIVNE LAPS.

Täpset ja selget piiri üliaktiivsuse ja hüperaktiivsuse vahel polegi. Kuid kokkulepete järgi loetakse üliaktiivseks selliseid lapsi, kes on küll ebatavaliselt aktiivsed, kuid pole siiski nii aktiivsed, et lapse ja perekonna elu oleks oluliselt häiritud. Need lapsed võivad olla rahutud ja neil võib olla raske istuda pikka aega ühel kohal.

slide8
Näiteks televiisorit vaadates võivad nad rippuda pea alaspidi üle käetoe või ronida tooli alla, kuid samal ajal vaatavad nad saadet ja on isegi konsentreeritumad. Sellised lapsed tahavd enda ümber avarust. Nad on tüüpilised “õuelapsed.” Kui neid köita aga mingi huvitava tegevusega, saavad nad paigal oldud küll. Kasulik on igasugune füüsiline tegevus.
slide9
HÜPERAKTIIVNE LAPS. Lapsed, keda on diagnoositud kui hüperaktiivseid, on üliaktiivsetest erineva käitumisega. Peamiseks erinevuseks on tähelepanematus ja vähene konsentratsioonivõime st lapsel puudub või on tugevalt häiritud võime suunata tähelepanu mingile kindlale tegevusele või objektile. Nende laste aktiivsus ei ole põjendatud erakordse huviga ümbruskonna vastu.
slide10
Hüperaktiivsed lapsed on püsimatud, nad “liiguvad” tegevuste vahel ja ei suuda küllaldaselt keskenduda, et tegevusest rõõmu tunda või need lõpetada. Tavaline on, et selline laps kisub küll mänguasjad välja, kuid ei tee mänguks vajalikku valikut. Selleks. Et hüperaktiivne laps võtaks mängust osa, on vaja lapsele tihedat ja järjepidevat toetust, tegevuste struktueerimist. Hüperaktiivsed lapsed on ka impulsiivsed. Nad ei oska olukordi ette hinnata ja võivad seetõttu ise aru saamatagi ohtu sattuda, olles ise sageli ohvrid.
slide11
HÜPERKINEETILISED LAPSED. Hüperkineetilisust esineb ainult vähesel hulgal lastest. Grupi kirjeldus ühtib põhijoontes hüperaktiivsete laste kirjeldusega. Erinevuseks on see, et taoline käitumine on nähtav igas olukorras ja pidevalt. Hüperkineetilisuse korral on tegemist tõsise pervasiivse probleemiga, mis last ka väga kahjustab. Sageli on kaasnev ka üldine arenguline mahajäämus, motoorne kohamkus ning kõnepeetus. Probleemid ilmnevad nii sotsiaalsete kui akadeemiliste oskuste osas.
aktiivsus ja t helepanuh rega kaasnevad probleemid
AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄREGA KAASNEVAD PROBLEEMID
  • Spetsiifilised õpiraskused
  • Kõne ja keele areng võib olla aeglasem
  • Psüühilised protsessid (mälu)
  • Motoorika
  • Madal enesehinnang
  • Raskused sotsiaalsetes suhetes
  • Teised psüühikahäired nagu depressioon, tõrges-trotslik käitumine, noorukieas sõltuvusprobleemid ja antisotsiaalne käitumine.
et probleemile j lile j uda kasulik j lgida
ET PROBLEEMILE JÄLILE JÕUDA, KASULIK JÄLGIDA:
  • Millsed erinevad raske käitumise mudelid lapsel avalduvad
  • Millistes situatsioonides on laps nö “raske”
  • Missugused probleemid teid peamiselt ärritavad
  • Kui sageli probleemid üles kerkivad
mida teha
MIDA TEHA?
  • Aita oma lapsel tähelepanelik olla ja kuulata!
  • Varuge aega – näe, toeta, kiida ja hinda positiivset käitumist!
  • Mõtle hoolikalt mida, millal ja kuidas öelda.
  • Ära last katkesta kui ta on veidikeseks süvenenud tegevusse
  • Püüda lapse tähelepanu kui ta on tegevuse lõpetanud – ta peab teid vaatama ja kuulama
  • Ära anna liit- või üldsõnalisi korraldusi.
slide15
Anda soovid ja korraldused täpselt ja otse, nii et laps neid üheselt mõistaks
  • Üks korraldus korraga
  • Anna aega korralduse täitmiseks
  • Vestluse ajal on kasulik paluda tal säilitada silmside
  • Kui teeb nagu oodatud, näidake rõõmu, poolehoidu, heameelt kohe, sest hüperaktiivsed lapsed vajavad vahetut tagasisidet.
  • Korraldage tegevused väikeste sammudena ja regulaarselt lapsele tagasisidet andes.
mida teha kui laps on agressiivne
MIDA TEHA KUI LAPS ON AGRESSIIVNE?
  • Agressiivsuse ilmingute korral on vaja lapsel õppida käituma teisiti ning arvestama ja mõistma, mis juhtub siis kui ta käitub inetult
  • Täiskasvanul peab olema endale selge, mida ta lapselt tahab
  • Laialt levinub võte on lapse peale karjumine või pidev näägutamine.
  • Efektiivsem on nö aeg maha meetod
  • Ükskõik millise meetodi valite, pidage meeles- VARUGE AEGA!
slide17
Agressiivsuse ilmnemisel katkestage kohe lapse tegevus, pange ta istuma, lülitage välja TV jms, kindlustage, et laps lihtsalt istuks ja ootaks, kuni ütlete, et ta võib ära tulla.
  • Ärge rääkige ja vaielge temaga sel ajal vaid ignoreerige. Laps peab olema teie vaateväljas.
  • Episoodi kestvus sõltub lapse vanusest. Kuna hüperaktiivsele lapsele on see ülesanne raske, võiks esialgne ajapiir olla väga lühike. Tähtis on, et teie annaksite loa lahkuda.
slide18
Näidake igati välja, et mõtlete seda tõsiselt, ärge kaotage kannatust.
  • Vajadusel hoidke teda kinni kuni raevuhoog taltub.
  • Kõige tähtsam nõu ikkagi on – VARUGE AEGA!
kuidas last petada
KUIDAS LAST ÕPETADA...
  • ...PIKEMALT TEGEVUSSE SÜVENEMA: Andes jõukohaseid ülesandeid, õpetada tegevusi lõpetama. Pikemad ülesanded jaotada väiksemateks osadeks. Osade täitmise vahel on vaheajad.
  • ...OOTAMA: Tuleb selgeks õpetada varakult. Mitte anda ebamääraseid vastuseid (varsti, veidi aja pärast) vaid fikseerida kõik toimngutega või siis päevakava kindlate punktidega (pärast sööki, kohe kui ma tlf. kõne lõpetan)
slide20
...TEISI MITTE KATKESTAMA: Pöörduge hetkeks lapse poole, naeratage, noogutage- andke märku, et olete temaga valmis tegelema mõne aja pärast. Sobiva momendi saabudes küsige lapselt selgelt, mida ta tahab ning seejärel vastake talle lühidalt ja suunake ta tagasi oma tegevuse juurde. Kui muutub agrssiivseks, peaks viima eemale ja maha rahustama.
slide21
Seejärel jätkake pooleliolev vestlus ning ignoreerige teda. Oluline on taolises situatsioonis olla järjepidev, õpetamaks lapsele selgeks õige käitumis- ja suhtlemismudel. Eesmärgiks on ju õpetada laps ootama, mitte olema pidevalt teiste tähelepanu keskpunktis.
kuidas hoida ra lapse impulsiivsust
KUIDAS HOIDA ÄRA LAPSE IMPULSIIVSUST?

Selle probleemi ületamise peamiseks eesmärgiks on leida võimalused lapse ohutuse tagamiseks

  • Üldiselt on probleemile kaks lähenemisviisi:

- laps kordab üle täiskasvanu korraldused

- probleemid arutatakse läbi valju häälega

slide23
KÜSIMUSED, MIS ON ABIKS ENESEINSTRUEERIMISEL:

Mis on probleemiks? Mida ma tahan teha? Milline on plaan? Kuidas ma kavatsen selle lahendada? Kas ma kasutan plaani? Kuidas mul tegevus õnnestus?

  • Esialgu mõeldakse kõik läbi kõva häälega. Kui laps juba oskab valjult mõelda, minnakse üle sosinkõnele ning seejärel planeeritakse vaikselt.
slide24

A.

1. klassi õpilane

andmed kodu ja arengu kohta
ANDMED KODU JA ARENGU KOHTA:
  • Peres ema, võõrasisa, kaks aastat vanem vend ja aastane poolvend
  • Kodune keel eesti keel.
  • Elavad Eestimaa väikelinnas eramajas. Jagab tuba vanema vennaga.
  • On tihti vanaema juures, kes elab korteris. Põhjuseks, et ema saaks puhata ja ei oleks vanema vennaga kaklusi.
slide26
Peres varem tihti (ka vanema juures ka praegu) probleeme alkoholiga ja kodus valitseva kaosega.
  • Võõrasisa majjatulekuga on kodune olukord muutunud stabiilsemaks.
  • Tervislik seisund on hea. Poiss on füüsiliselt arenenud.
slide27
Sügisel 2009 asus õppima 1. klassi.
  • Kontakt emaga oli esimesel poolaastal nullilähedane st ema vältis minuga kohtumisi. II poolaastal olen suutnud ema kooli meelitada, et leida koos lahendusi.
  • Enne seda käis neli aastat kohalikus lasteaias, kus õppis kahes erinevas rühmas. (põhjuseks toodi poisi käitumine)
slide28
Tänu oma käitumisele tõrjuti tihti A teiste laste mängudest eemale, esinemistel talle osa ei antud.
  • Tervislik seisund on hea. Poiss on füüsiliselt arenenud.
minu t helepanekud esimese nelja kuuga
MINU TÄHELEPANEKUD ESIMESE NELJA KUUGA
  • Talle meeldib koolis käia. Tal pole püsivust, kaotab kiiresti huvi. Tal on kitsas silmaring.
  • Tundides ei suuda keskendauda õppetööle, mängib või tegeleb kõrvalste asjadega.
  • Suhtlemisprobleemid: solvab, narrib kaasõpilasi, kasutab füüsilist vägivalda, on kergesti ärrituv.
  • Vihastub tühistel põhjustel ägedalt.
slide30
Ärritumise korral taob ennast käega pähe, pillub õppevahendeid, räägib kõva häälega.
  • Eirab selliseid sotsiaalseid norme nagu järjekorra ootamine, kaaslastega arvestamine, tagasihoidlikkuse ilmutamine.
  • Ei suuda järge pidada (tabelarvutused olid rasked)
  • Meeldib esineda kui vaid antakse võimalus.
slide31
Ei jää meelde lihtsad asjad
  • Joonistamisele ja värvimisele suudab keskenduda.
  • On tugev füüsiline külg: Ta on liikuv, jookseb kiiresti. Hädas oli suusatamisega.
  • Samuti valmisab raskusi käeline tegevus (mustrid meistredamine)
  • Ei kuula tööjuhiseid, tegutseb oma äranägemise järgi.
  • Vajab tegevustes individuaalset juhendajat.
  • On korduvalt varastamisega vahele jäänud.
  • Väldib suhtlemisel silmsidet.
hinnang ppekava valdkondade kaupa
HINNANG ÕPPEKAVA VALDKONDADE KAUPA:
  • KUULAMINE JA KÕNELEMINE: enamasti suudab kuulata, kuigi meeldib rohkem ise esineda. Vähene sõnavara. Kõneleb lühikeste lihtlausetega. Küsimustele vastab üksikute sõnadega, lause moodustamine raske.Lühikesi (kuni 4-6 rida) luuletusi suudab meelde jätta, pikematega on raskusi.
  • LUGEMINE JA KIRJUTAMINE: Lugemisoskus hea, loetust aru ei saa. Õigekirjas eksib, aga mitte palju, ärakirjas teeb rohkelt vigu. Kirjatehnika raske.
slide33
VÕRDLEMINE JA ARVUTAMINE: oskab lihtsamaid esemeid võrrelda. Ajab segamini ajamõisteid, mõisteid parem-vasak. Arvutab, kasutades sõrmi, aga teeb seda kiiresti.
  • VAATLEMINE JA UURIMINE: tähelepanu pöörab erinevatele objektidele, piltidele vms ainult lühiajaliselt. Kirjeldab üksikute sõnadega. Üksikasjad ei huvita.
slide34
KUNST: Meeldib värvida, teeb seda küll rutakalt. Šablooni järgi joonistatud kujundite lõikamine paberist raske- lõikab väiksemad detailid ära. Kui juhtub, et töö ei onnestu, siis võib töö katki rebida või töövahendeid pilduda.
  • LAULMINE: harva laulab koos teistega. Rütmipille meeldib mängida, aga rütmi järgimisega raskusi.
k itumine klassis koolis v ljaspool
KÄITUMINE KLASSIS, KOOLIS, VÄLJASPOOL
  • Hommikul saabub rõõmsameelselt, riided võivad jääda ripakile, võtab asjad lauale(harjutamise tulemus) ja siirdub koolimaja peale tegutsema.
  • Vahetunnis tormab mööda koridore või mängib kaaslastega häälekalt.
slide36
Tegevuste ajal ärritub iga väiksemagi ebaõnnestumise puhul ning viskab mänguasjad-töövahendid laiali.
  • Satub tihti kaklustesse.
  • Teatris käies suutis kogu etendust probleemideta jälgida.
suhtlemine kaaslastega petajatega
SUHTLEMINE KAASLASTEGA, ÕPETAJATEGA.
  • Suhtleb vabalt kõigiga, uute tutvuste loomine pole raske.
  • Kui midagi ei meeldi, siis karjub teiste peale, tihti lööb kaaslast. Vaatamata sellele võetakse teda mängu, ta pole tõrjutud.
  • Sööklas aitab tüdrukutele morssi kallata.
  • Klassi koristajana hakkaja, aga tihti hüppab ühelt tegevuselt teisele ja ei lõpeta oma tegevust.
slide38
Vajab õpetajapoolset individuaalset juhendamist
  • Solvub ja käitub ettearvamatult kui palutakse töö ümber teha.
  • Ei talu kui õpetaja hääl muutub nõudlikuks, hakkab käituma agressiivselt.
  • Hakkab tegutsema, ootamata ja aru saamata õpetaja korraldustest.
mida olen petajana teinud
MIDA OLEN ÕPETAJANA TEINUD
  • Klassis istub minu lähedal, esimeses pingis
  • Arenguvestlustes oleme klassi lastega vestelnud, kuidas nemad saavad toetada tal hakkama saada.
slide40
Olen püüdnud luua sidet emaga, mis sai alguse jaanuaris.
  • Olen kaasanud logopeedi, kooli psühholoogi, sotsaalpedagoogi ja teised aineõpetajad.
  • Suhtlemisel tagan silmside olemasolu
slide41
Annan talle jõukohaseid lisaülesandeid, kus on vaja vastutada.
  • Olen kaasanud ta esinemistesse.
  • Kui asi kisub käest, on meil neljasilma vestlus, kus püüame leida koos strateegia, kuidas edasi tunnis minna.
slide42
Suhtlen vasaku silmaga temaga ja parema silmaga klassiga.
  • Meil on oma märgusüsteem.
  • Ignoreerin vahel tema süütumaid käitumisakte.
mis teeb muret
MIS TEEB MURET?
  • Kuidas saada kodu oma partneriks?
  • Kuidas saada ta tööle koos klassikollektiiviga?
  • Kuidas panna kolleegid mõistma, et ta vajab erilist lähenemist?
slide44
Kasutan taktikat “Kitä ulli, ull hüppäs taivale”
  • Tehtud kokkuleppeid tuletan meelde.
  • Kallisatan teda kui tal vihahoog peale tuleb ja proovime koos sügavalt hingata.