1 / 17

Kvantpunktid

Kvantpunktid. Misasi??. K vantpunktid on nanomeetriliste suurustega pooljuhtkristallid suurusest sõltuvatega optiliste, füüsikaliste, elektroonsete ja keemiliste omadustega.

brooklyn
Download Presentation

Kvantpunktid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kvantpunktid

  2. Misasi?? • Kvantpunktid on nanomeetriliste suurustega pooljuhtkristallid suurusest sõltuvategaoptiliste, füüsikaliste, elektroonsete ja keemiliste omadustega. • “Kvanpunkt on elektrooniline seade, mis on võimeline haarata elektrone ja hoida neid kinni väikeses ruumis.” Wil McCarthy, raamatu “Matter as Software” autor • Kvantpunktideks neid nimetatakse sellepärast et niivõrd väikeste suuruste tõttu pooljuhtkristallides ilmnevad elektronide kvantomadused. • Kvantpunkte veel nimetatkse ka kunstaatomiteks.

  3. Kunstaatomid! • Võib öelda, et makroskoopilises pooljuhtkristallis on lõpmata palju energiatasemeid (kuna aatomeid on ka lõpmata palju). Selle tõttu lubatud elektronide energiatasemeid me vaatleme pideva spektrina. • Mitmetest sajadest kuni mitme tuhandeni aatomitest koosnevas kristallis on palju vähem energiatasemeid. • See, et pooljuht nanokristalli diameetri suurus on tavaliselt võrdlev selle sees asuva elektroni lainepikkussega, viib elektroni ruumilise mitteliikuvuseni. • Ja see viib diskreetsele energiatasemete ehitusele. • Selle põhjusel pooljuht nanokristalle nimetatakse ka kunstaatomiteks.

  4. Conduction Band Energy LOMO Band Gap Valance Band HOMO Molecules Nanoparticles Bulk Semiconductors Võimalikud energiatasemed

  5. Kvantauk

  6. Päikesepatareid? • Kui valgusfooton lööb tavalisest pooljuhtmetallist tehtud päikeseelemendi, siis tõenäosus, et tekkiv vaba elektron (tavaliselt tekib mitte rohkem kui 1 e-) põrkudes lähedal oleva aatomiga vabastab järgmist e- ja ei anna energiat aatomi vibratsioonile (soojusele) on väga väike. • Üks vaba e- ühest footonist oli kurvastavaks faktiks kogu eelmise poolsajandi jooksul.Kuid hiljutistest uuringutest (2004 a) sai teada, et kui valguse energiaga footon lööb nanosuurusega pooljuhtkristalli, siis vabastatkse ikka mitu e-!! • Vabastavate e- arv sõltub nii kvantpunkti suurusest kui selle ehitusest. • Parimaid tulemusi andsid 8 nm seleniidid (PbSe, CdSe): iga uv-valgusfooton (kuigi neid ei ole nii palju päikesekiirguses) vabastas 7 e-! • Päikesepatareide effektiivsust saaks palju parandada, kui korjata neid e-. Maksimaalselt 42 % päikeseenergiat võiks töödelda üle elektrienergiaks (praegu 15 - 20 %) (3 e-).

  7. Fluorestsents!! • Eriti suurt huvi pakuvad sellised kvantpunktid, kus footoni neeldumine annab elektron-auk paari, ja nende rekombinatsioon tekitab fluorestsentsi (kiirgava footoni sagedus erineb neeldava footoni sagedusest). • Sõltuvalt suurusest ja ehitusest, kvantpunktid võivad anda fluorestsentsvalgust UV, nähtavas ja IP spektri piirkondadest. • Avastati ka otseset seost kvanpunkti füüsilise suuruse ja kiirgava (fluorestsents) valguse lainepikkuse, e. elektron-augu energia vahel. (Mida suurem kristall, seda väiksem keelutsoon, vähem energia ja suurem lainepikkus.) • Kvantpunktidel on kohanemisvõime. See tähendab, et ergastav energia on sama iga suurusega nanokristalli jaoks (pidev neeldumisspekter). Tähendab, et me võime ühe laseriga ergastada erinevaid nanokristalle ja saada erineva värvi fluorestsentsvalgust. • Fluoerestsentsi eluiga on pikem kui näiteks orgaanilistel ainetel. Umbes 30 μsec toatemperatuuril.

  8. Valgusdioodid. Nagu ette nähtud, väiksema energia tarbimisega võrreldes tavaliste lampidega; • Kvantpunkt-laserid.

  9. Rakendamine bioloogias • Tänu sellele, et pooljuht nanokristallide fluorestsentsi eluiga on pikem kui orgaanikal, selle luminestsents on ajutiselt eraldatav raku enda luminestsentist. • Mitmevärvilisus; kiirgava fluorestsents piiki kitsus ja sümmeetria (värvide katmine on minimaalne); ühe lainepikkusega valgusega ergutamine teevad kvantpunkte väga sobivateks bioloogilise visualiseerimiseks.

  10. Hiire soolestiku visualiseerimine.

  11. Epitaxy • Nanostruktuuride ehitamine / kasvatamine teise materjali pinna peale; • Tavaliselt seotud väga kalli ja unikaalse seadmestiku kasutamisega; • Seega ei saa seda eriti kasutada massiliseks tootmiseks; • Saame kvantpunkte, mis on maatriksiga seotud. 0.15 µm x 0.15 µm Ga As quantum dotsheight ca 0.7 µm

  12. Molecular epitaxy

  13. Kolloid-nanokristallid • Kolloid-nanokristallid on tavaliselt II – IV materjalid: • CdSe, CdTe, CdS • HgSe, HgTe, HgS • PbSe, PbS • ZnS • jne. • Tavaliselt toa- või kõrgtemperatuuri juures (200°c); • Pooljuhtosakeste kontsentratsiooni muutmise lai võimalus; • Väike pinnadefektide arv; • Tänu hüdrofoobse pinnakihi olemasolule kolloid-kvantpunktid võivad olla lahustatud mistahes mittepolaarsetes solventides, mõnede modifikatsioonidega ka vees ja piiritustes.

  14. Ise kokkupanevate kolloid-nanokristallide skeemide skits CdSe fraktalide arenemine nanoribadeni sõltuvalt temperatuurist

  15. TransmissioonElektronMikroskoop uurib CdS/HgS/CdS kvantpunkti kasvamist.

  16. Kunstaatomit võib vaadelda elektronide pilvina ilma tuumata, kuid tema omadused on sarnasedtavalise aatomi omadustega. Kui paljudest kunstaatomitest üles ehitada “bulk”-struktuur pooljuht kristallvõre sarnaselt, siis uuel materjalil hakavad esinema täiesti uued omadused. Sellinne “pooljuht” võib käituda nii pooljuhina, kui ka dielektrikuna. Selle juures, niisugused parameetrid nagu värv, läbipaistvus, soojusjuhtivus ja aine magneetilised omadused võivad muutuda reaalses ajas. Kunstaatomeid võib ka tõlgendada elektromagnetväljade süsteemina, mis hoiavad elektrone kihilise pooljuhi sees, nn. kvantseinad. See on hea meetod, sest et võimaldab kontrollida lõksu langenud elektronide arvu metallelektrootidele rakendatud pinge abil. Faktiliselt see tähendab kustaatomi aatomi numbri muutmist. Vot siin võibkijuba rääkida “programmeeritavast materjalist”, kuna seda protsessi võib üsna lihtsalt kontrollida kaasaegse mikroelektroonika abil, lootes looduses mitteeksisteerivaid materjale. Matter as Software

More Related