Ülevaade terminoloogiatöö põhimõtetest

1. Ülevaade terminoloogiatöö põhimõtetest Merily Plado terminoloogiaosakond

2. Mis on terminoloogia? 2 tähenduses: 1) mingi eriala oskussõnade (terminite) kogum 2) oskussõnaõpetus; terminiõpetus

3. Üldkeel ja oskuskeel • täpsusaste • põhimõisted

4. Termin, mõiste, objekt • 3 eri asja inimese peas ---------------------------- ------------------------------- välismaailmas termin ------------------------- objekt mõiste – abstraktne (tähendus)

5. Termin, mõiste, objekt • 3 eri asja inimese peas välismaailmas termin ------------------------- objekt mõiste – abstraktne (tähendus) mõiste – inimese peas objekt objekt LENNUK (termin/ sõna) tähistab mõistet

6. Termin ja mõiste termin – sõnavaraüksus termin - mõiste - teadmusüksus sõnavaraüksus

7. Mõiste määratlemine • enne kui terminit otsima hakkame • lihtsustab sobiva termini leidmist • aitab otsustada termini sobivuse üle

8. Mõiste määratlemine • adressaat - kes on sihtgrupp, kasutajad? • oskussõnastik /terminibaas; entsüklopeedia; üldkeelesõnastik • definitsiooni täpsusaste, pikkus

9. Mõiste määratlemine • mõiste olulised tunnused • mõiste suhted teiste mõistetega • mõiste koht eriala mõistesüsteemis • heade keeletavade kohane sõnastus

10. Mõiste määratlemin • Ükski definitsioon ei ole igavene On mõisteid, mida saab täpselt defineerida, aga on ka neid, mille puhul see ei õnnestu. (vt täpsemalt Tiiu Erelt Terminiõpetus (2007), lk 43-59)

11. Definitsioon ehk määratlus • (terminoloogiline) definitsioon – mõiste esitus sõnade kaudu • sisudefinitsioon • mahudefinitsioon

12. Sisudefinitsioon • sisudefinitsioon - (klassikaline, kitsam) lähim soomõiste + olulised tunnused, millega eristub naabermõistetest nt hõõglamp elektrilamp, milles elektrivool kuumutab hõõgniiti nii, et see kiirgab valgust [EVS-ISO 1087-1-2002]

13. Mahudefinitsioon mahudefinitsioon - loetleb alluvad mõisted. Täiendab sisudefinitsiooni. Nt väärisgaas heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon või radoon [EVS-ISO 1087-1-2002]

14. Definitsioon peaks: • olema tõene • suutma defineeritavat naabermõistetest eristada • sobivalt suhestuma ala mõistesüsteemiga • kasutama üldtuntud või mujal defineeritud termineid • koosnema ühest lausest • olema kirjutatud loetavalt • kuuluma defineeritavaga ühte grammatilisse kategooriasse • põhinema olemasolevatel, mitte puuduvatel tunnustel (Arvi Tavast)

15. Definitsioon EI tohiks olla • tsirkulaarne • eitav • liiga kitsas • liiga lai

16. Pildid • Pildimaterjali (skeemi, joonist, klippi vm) võib kasutada definitsioonile täienduseks • Pilt ei asenda definitsiooni

17. Mis on termin? • termin ehk oskussõna – mingi valdkonna üldmõiste sõnaline tähis [EVS ISO 1087-1: 2002] (vt täpsemalt Terminiõpetus, lk 60)

18. Milline võiks hea termin olla? • keeleliselt korrektne, vastab keelenormile • väljendab mõnda mõistele iseloomulikku tunnust • meeldejääv • lühike • võimaldab tuletisi (vt täpsemalt Terminiõpetus, lk 293–307)

19. Terminid • enamasti nimisõnad • enamasti ühesõnalised ja liitsõnad, NB! Terminid võivad olla ka TEGUSÕNAD ja koosneda enam kui ÜHEST sõnast

20. Üks termin – mitu mõistet oskussõnavara terminoloogia oskussõnaõpetus polüseemia (mõisted on omavahel seotud) homonüümia (mõisted pole omavahel seotud)

21. Üks mõiste – mitu terminit üht mõistet esitavad mitu varianti (terminit) sünonüümia sailplane • 1 mõiste: glider GLD NB! Ei tähenda, et eesti keeles peaks sama mõiste kohta olema samapalju terminivariante

22. Sõnapõhisus vs mõistepõhisus sõnapõhisus mõistepõhisus aluseks mõiste - kuidas keeleliselt väljendada? üks kirje - ühe tähendusega sõnad defineerib mõistet keeled – võrdsed keelesuuna muutmine – piisab päringust kirjete järjekord – määratakse päringuga • aluseks sõna/termin – mida tähendab? • üks artikkel – ühe kirjapildiga sõnad • defineerib sõna • lähtekeel ja sihtkeel • keelesuuna muutmine - tuleb teha uus sõnastik • artiklite järjekord -alfabeetiline

23. Terminoloogiatöö terminoloogiatöö – mõistete ja nende tähiste süstemaatilise kogumise, kirjeldamise, töötluse ja esitusega seotud töö [EVS ISO 1087-1:2002]

24. Terminoloogiatöö liigid • ad hoc (tõlkepõhine) • tekstipõhine • süstemaatiline

25. Terminoloogiatöö liigid • deskriptiivne (kirjeldav) • preskriptiivne (normeeriv)

26. Mõiste- ja terminiühtlustus standardid • mõisteühtlustus - tegevus kahe või mitme omavahel tihedalt seotud mõiste vaheliste väikeste erinevuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks [EVS ISO 1087-1:2002] • terminiühtlustus – tegevus, mis viib ühe mõiste tähistamiseni eri keeltes selliste terminitega, mis kajastavad samu või sarnaseid tunnuseid ja mille on sama või veidi erinev kuju [EVS ISO 1087-1:2002]

27. Millist infot andmebaasis esitame? • allikaviited – millal vaja terminitele lisada? • Mida veel peale terminite käsitleme? – organisatsioonide nimed, ametinimetused, tõlkeprobleemid: sõnaühendid ja/või kollokatsioonid? • Definitsioon ja/või kontekst nii eesti kui ka inglise keeles? • erialasläng • üldkeel

28. Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast! • Küsimused?