viidum e lka botaaniline kaitseala looduslik botaanikaaed l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Viidumäe LKA – botaaniline kaitseala, looduslik “botaanikaaed” PowerPoint Presentation
Download Presentation
Viidumäe LKA – botaaniline kaitseala, looduslik “botaanikaaed”

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 26

Viidumäe LKA – botaaniline kaitseala, looduslik “botaanikaaed” - PowerPoint PPT Presentation


  • 340 Views
  • Uploaded on

Viidumäe LKA – botaaniline kaitseala, looduslik “botaanikaaed”. Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007. Viidumäe Looduskaitseala. Rajati 1957. a

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Viidumäe LKA – botaaniline kaitseala, looduslik “botaanikaaed”' - brigid


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
viidum e lka botaaniline kaitseala looduslik botaanikaaed

Viidumäe LKA –botaaniline kaitseala,looduslik “botaanikaaed”

Kursus:Saaremaa Loodus

Inge Vahter

Saaremaa Ühisgümnaasium

Kuressaare 2007

viidum e looduskaitseala
Viidumäe Looduskaitseala
  • Rajati 1957. a
  • Põhieesmärgiks on kaitsealuste liikide, koosluste ja elupaikade ning kogu siinse mitmekesise loodusliku kompleksi kaitse
  • Pindala 1873 ha
  • Asub Lääne-Saaremaa kõrgustikul, nn Saaremaa selgrool
  • Kaitseala keskus Audakul asub Kuressaarest 28 km kaugusel
elustiku liigirikkus
Elustiku liigirikkus
  • 700 liiki soontaimi, mille seas on üle 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust
  • Üle 220 liigi samblikuliike
  • Üle 230 liigi samblaid
  • Ligi 300 liiki vetikaid
  • 660 liiki seeni
  • Üle 675 liigi suurliblikaid
  • 193 liiki ämblikke
  • 21 liiki sipelgaid jt. Viidumäe on koduks umbes kolmandikule Eestis kaitstavatest taimeliikidest
  • Palju reliktseid liike
liigirikkuse p hjused
Liigirikkuse põhjused
  • Saaremaa vanim osa, mis hakkas ümbritsevast merest kerkima umbes 10 000 aastat tagasi
  • Pehme mereline kliima
  • Vahelduv reljeef – soodustab erinevusi kohalikes temperatuuri-, valgus-, mullastiku- ning niiskustingimustes
  • Muistse Antsülusjärve ranna-astang poolitab ala kaheks üsna järsult erinevaks osaks:astangust kõrgemal madalad rannavallid ja luited, astangust madalamal allikasood
  • Mitmed erinevad metsatüübid, reliktseks metsatüübiks on tamme lisandiga männik, ka laialehine lehtmets. Viidumäele on kõige omasemad palumännikud
viidum e haruldused allikasoodes
Viidumäe haruldused allikasoodes
  • Suuremaid allikaid üle 40
  • Allikad pehmendavad talve ja jahutavad suve, luues niimoodi sobivaid elutingimusi mitmetele erinevate nõudmistega haruldastele taimedele
  • Kuulsaim taim on Saaremaa robirohi (Rhinathus osiliensis), mille leidis siit 1933. a kohalik botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo
  • Allikasood on Viidumäel botaaniliselt kõige huvitavamad kohad
  • Soode all on veidi üle 10% metsadest
viidum e haruldused allikasoodes6
Viidumäe haruldused allikasoodes
  • Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on hilissuvine õitseja. Ta on endeemne taimeliik, mis arvatakse olevat välja kujunenud siinsetes looduslikes tingimustes ja seda kusagil mujal ei kasva

Saaremaa robirohi

viidum e haruldused allikasoodes7
Viidumäe haruldused allikasoodes
  • Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima) onrahvapäraseltnimatatud ka lõhnavaks jeesuse käerohuks. Sedasorti lõhnu nagu lõhnaval käoraamatul nimetatakse aroomiks!

Lõhnav käoraamat

viidum e haruldused allikasoodes8
Viidumäe haruldused allikasoodes
  • Alpi võipätakas (Pinguicula alpina) on haruldane putuktoiduline taim, kes hakkab allikasoos õitsema maikuus

Alpi võipätakas

viidum e haruldused allikasoodes9
Viidumäe haruldused allikasoodes
  • Pääsusilm
  • Lemmelill
  • Tömbiõieline luga
  • Soo-neiuvaip
  • Soohiilakas
  • jt. käpalised ning muud taimed

Pääsusilm

viidum e haruldused puisniidud
Viidumäe haruldused - puisniidud
  • Hooldatud puisniitude pindala on umbes 10 ha
  • Kaua aastaid on hooldatud Mäepea ja Laasma puisniite
  • Hooldustööd: niitmine, võsaraie, puude - põõsaste kärpimine, harvendamine jne.
  • Puisniidud on Eesti liigirikkamad taimekooslused. Mäepea puisniidult on loendatud 67 erinevat liiki ruutmeetril

Laasma puisniit

viidum e haruldused puisniidud11
Viidumäe haruldused - puisniidud
  • SÜG-i õpilased on käinud Viidumäe puisniite korrastamas juba üle kümne aasta
  • Peamisteks töödeks on olnud mahakukkunud okste kokkukorjamine ja nende põletamine ning metssigade poolt tuhnitud aukude silumine

Kevadised korrastustööd

viidum e haruldused puisniidud12
Viidumäe haruldused - puisniidud
  • Selleks, et saaks suvel puisniitu korralikult niita on vaja kõik oksad eemaldada
  • Sageli on kokkukogutud oksad põletatud

Mahakukkunud oksad põletatakse

viidum e haruldused puisniidud13
Viidumäe haruldused - puisniidud
  • Pärast puisniitude korrastamist on tavaliselt kaitseala juhataja Mari Reitalu meie õpilastele tänutäheks teinud õppekäigu kaitsealal
  • Paljud õpilased on tema juures saanud süvendatud teadmisi botaanikast

Mari Reitalu õpilastega

viidum e haruldused niitudel
Viidumäe haruldused niitudel
  • Aas-karukell
  • Väikeseõieline hiirehernes
  • Must seahernes
  • Siberi võhumõõk
  • Käpalised – eriti puisniitudel
    • Kaunis kuldking
    • Kärbesõis
    • Valge tolmpea jt.
  • Palju erinevaid päevaliblikaid jne.

Siberi võhumõõk

viidum e metsade vanusest
Viidumäe metsade vanusest
  • Osa kaitseala territooriumist on kaetud üsna noore metsaga. Mälestus 1969. a 1. - 2. nov. ööl Saaremaa metsi laastanud tormist: torm murdis maha umbes 1/3 kaitsealal kasvanud metsadest. Tormist laastatud alad on metsastatud, kohati on märgata sammaldunud tüvesid maapinnal

Viidu mets

viidum e haruldused metsades
Viidumäe haruldused metsades

Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga

Kuivi valgusküllaseid kasvukohti eelistavad:

  • Stepi päritoluga karvane lipphernes ja püstine hiirehernes
  • Mägi-naistepuna
  • Alpi ristik
  • Mets-õunapuu
  • Tuhkpihlakas

Varjukamaid metsi eelistavad:

  • Luuderohi
  • Mets-aruhein
  • Varju-püsikluste
  • Karulauk
  • Vanades männikutes elab merikotkas
  • Lehtpuudel kasvab harilik kopsusamblik
viidum e haruldused metsades17
Viidumäe haruldused metsades
  • Valitsev puuliik on mänd

Palju erinevaid metsatüüpe:

  • Nõmmemets
  • Pohla - mustika palumets
  • Kohati männi - tamme segamets (meil reliktne kooslus)
  • Laikudena esineb luuderohtu

Luuderohi

viidum e haruldused metsades18
Viidumäe haruldused metsades
  • Astangust kõrgemal metsades on kõige haruldasem tuhkpihlakas
  • Ta on pärit Lääne -Euroopast
  • Peale Viidu metsadekasvab teda ka Sõrve - ja Tagamõisa poolsaartel

Tuhkpihlakas

viidum e haruldused soodes ja soometsades
Viidumäe haruldused soodes ja soometsades
  • Pruun sepsikas
  • Väiketarnad (raud-, ääris-, hirrs- ja vesihaljas tarn)
  • Elab sookurg, must-toonekurg, apteegikaan

Apteegikaan

taimeliikide p simise tagamine
Taimeliikide püsimise tagamine
  • Varjukate metsade ja allikasoode liigid – jälgida, et neid ei kahjustataks (roomav öövilge, ungrukold, harilik luuderohi, Saaremaa robirohi, alpi võipätakas, soohiilakas, Russovi sõrmkäpp jt.)
  • Peab ka kontrollima lähiümbruse kuivendussüsteemide mõju
  • Valgusnõudlikud liigid metsades – metsad võsast puhastada, häilusid laiendada, vanu metsateid lahti raiuda jne. (karulauk, vahelmine lõokannus jt.)
taimeliikide p simaj mise tagamine
Taimeliikide püsimajäämise tagamine
  • Valgusnõudlikud liigid puisniitudel – puisniite korrapäraselt hooldada; varisenud oksad korjata, võsast puhastada, niita, hein ära vedada jne.
  • Ja veel:Vajadusel piirata mõnede metsloomade arvukust, sest:
  • metskitsed näksivad karvast lipphernest, saaremaa robirohtu, harilikku porssa, tuhkpihlakaid, metsõunapuid
  • metssead tuhnivad toiduotsingutel käpaliste maa-aluseid osi
viidum e haruldused liblikad
Viidumäe haruldused. Liblikad
  • Viidumäe loodukaitseala on elupaigaks mitmele Eestis või kogu Euroopas haruldasele või ohustatud liblikaliigile:Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa Suur-mosaiikliblikas Teelehe-mosaiikliblikasEesti Punase Raamatu ohustatud liigid Alpi-viirvaksik Vareskaera-aasasilmik
  • Igal aasatal leitakse siin kas Viidumäele või sageli ka kogu Eesti faunale mõni uus liblikaliik. Uute liikidena registreeriti esmakordselt Viidumäel näiteks alpi-viirvaksik ja tume-mõrsjaöölane
  • Kõrvuti paljude lõunapoolsematelt aladelt pärit haruldustega on siin tabatud ka põhjapoolse levilaga liike
  • Sageli kohatakse mitmeid lääne- ja lõunakaartest meile lendavaid rändliblikaid (admiral, ohakaliblikas jt.)
viidum e haruldused liblikad23
Viidumäe haruldused. Liblikad
  • Liblikate liigirikkuse põhjused:
  • Väga palju erinevaid toidutaimi (osa neist mujal Eestis haruldased või puuduvad)
  • Pehme mereline kliima, läänepoolne saareline asukoht
  • Pikaajaline uurimine

Tume-mõrsjaöölane

viidum e metsade loomad
Viidumäe metsade loomad
  • Suurulukid (põder, hirv, metssiga)
  • Väikekiskjad (metsnugis, mäger, rebane)
  • Linnud (merikotkas, karvasjalg-kakk, öösorr, õõnetuvi jt.)

Metsnugis

kodune lesanne
Kodune ülesanne
  • Leia lähemat informatsiooni ühe kaitsealuse taime kohta ja oska sellest rääkida
  • Praeguses Viidumäe keskuses Audakul oli kunagi haigla ühe tol ajal levinud haigetele. Millise haigusega inimesi seal raviti? Mida sa sellest haigusest veel teada said?
  • Kogu võimaluse korral mitmesugust materjali (ajalugu, asend, suurus, kliima, kaitsealused taimed jne.) Viidumäe looduskaitseala kohta
  • Lisa saadud materjalid oma Saaremaa Looduse õpimappi
kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus
  • Viidumäe Looduskaitseala 2004. Viidumäe LKA administratsioon. Voldik.
  • Liblikad. 2002. Taust ja kirjandus Tõnu Talvi. Viidumäe LKA Administratsioon. Voldik.
  • Jüssi, F. 1976. Viidumäe. Kirjastus “Eesti Raamat”. Tallinn
  • Reitalu, M. 1997. Viidumäe Looduskaitseala. Kuidas elavad haruldased taimed. Eesti Loodus 8/9
  • www.viidumae.ee