Biosüsi taimekasvatuses, keskkonnakaitses, energeetikas ja globaalse soojenemise vältimises

1. Biosüsi taimekasvatuses, keskkonnakaitses, energeetikas ja globaalse soojenemise vältimises Märt Nõges Põllumajandusuuringute Keskus Kuressaare,30.märts 2012.a.

2. Mõningad senitunnustatud arusaamad mulla orgaanilise osa tekkest: • Suurem osa taimsest materjalist lagundatakse mullabakterite poolt (kuni 6000 taksonit/1cm3 metsamullas neist ~98% pole tehistingimustes kultiveeritavad) • Mulla orgaaniline aine koosneb erinevas lagunemise staadiumis olevatest mullaelusorganismide ja taimeosadest • Selline lagunemise lõpp-produktid on huumus ja CO2 (~95-98%)- väga madal kasutegur • Huumus on mulla kõige väärtuslikum osa • Huumus kui selline on küll kaudselt defineeritud, kuid selle sisaldust pole võimalik kvantitatiivselt mõõta • Mulla huumusesisaldust hinnatakse suuruste kaudu, mis on huumusega positiivses korrelatsioonis –SOM ja SOC • Huumuse põhikomponendid on fulvohapped, humiinhapped ja humiin • Nende määramine on äärmiselt tööd ja aeganõudev (tüüpiline “märg keemia”) ja ei sobi massanalüüsiks, lisaks sellele on naddefineeritud meetodi kaudu

3. Mõningad põhitõed mullamükoloogia valdkonnast: • ~80% taimedest sh.suurem osa kultuurtaimedest pole juurtoitumisega vaid mükoriisatoitumisega • Kõige sügavamaid sümbiootilisi suhteid omavad taimed arbuskulaarset mükoriisat moodustavate mullaseentega (AMF-perekond Glomales) • Selle sümbioosi toimemehhanism (1cm3~ 4km seenehüüfe) • Glomaliini taasavastamine Dr Sara Wright poolt (1996 USDA, ARS, Beltsville) • Glomaliini omadused • Glomaliin mulla huumuskompleksis ja taimede toitumisel • AMF ja glomaliin omavad mullaviljakuses niivõrd tähtsat rolli,et praegu toimub mullaviljakuse ja taimede toitumise põhitõdede suur ümberhindamine • Muldade viljakusest (Terra Preta ja mustmullad)

4. Süsinikuringest Mittefossiilse süsiniku bilanss - atmosfääris - 800Gt (1 tonn C = 3,6 t CO2) - taimedes 650 Gt - mullas 3200 Gt - biomassi ringlus (põletamine, kõdunemine, fotosüstees) +/- N60 Gt/aastas – atmosfääri süsinik vahetub – 15 aastaga - inimtegevus (kütuse põletamine 7-8 Gt/aastas Kõige haavatavam on mullas olev süsinik Sidudes 1% fotosünteesil tekkivast süsinikust vähendame atmpsfääris antropogeense C kogust 10% • Kioto protkoll on aegunud ja ei peegelda tegelikkust, sest ei võeta arvesse emissioone mullast. Protokoll ei taga põhimõtteliselt CO2 kontsentratsiooni vähenemist atmosfääris. Rakendades Kioto protokolli põhimõtteid vähendatakse ainult CO2 kasvu (C02 kogus atmosfääris suureneb edasi) kiirust.

5. • Biosüsi ja selle saamine • Biosöe omadused • Biosüsi taimekasvatuses • Pürolüüs energeetikas Orgaanilise massi pürolüüs on ainuke teadaolev CO2 negatiivne orgaanilisest ainest energia tootmise viis. • Biosöe tootmine maapiirkondade sotsiaalökonoomikas • Biosüsi kliima soojenemise vältimises • Pürolüüs keemiatööstuses • Süngaas

10. Biosüsi taimekasvatuses • Sünergia :biosüsi + mullabakterid + mullaseened + glomaliin • Mulla veesiduvusvõime suurenemine • Toiteelementide sidumine – leostumise vähenemine • Toksiliste elementide sidumine 5. Taimekaitsevahendite sidumine ja lagundamine 6. Substraat bakterite ja seente kasvuks 7. Saagi kasv samade väetisekoguste juures või sama saak väiksemate väetisekoguste juures 8. Biosöe püsivus mullas – vähemalt mitusada aastat 9. Biosöe kui mullaparandaja tasuvus. Täname tähelepanu eest !