1 / 11

HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM

HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM. ÜLEMISED HINGAMISTEED. Nina – välisnina, ninaõõs koos kõrvalurgetega Välisnina – ebakorrapärane kolmetahuline püramiid, põhimik kinnitub näokoljule. Ninaselja toes ülaosas luuline, allpool kõhreline

bettina
Download Presentation

HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM

  2. ÜLEMISED HINGAMISTEED • Nina – välisnina, ninaõõs koos kõrvalurgetega • Välisnina – ebakorrapärane kolmetahuline püramiid, põhimik kinnitub näokoljule. Ninaselja toes ülaosas luuline, allpool kõhreline • Ninaõõne limaskestal eristatakse hingamispiirkonda ja haistmispiirkonda • Ninaõõnes toimub sissehingatava õhu puhastamine, soojendamine ja niisutamine • Ninaõõnest läheb õhk neelu ja sealt kõrisse

  3. ALUMISED HINGAMISTEED • Kõri – keeruka ehitusega õõneselund, paikneb kaelapiirkonnas IV, V, VI kaelalüli ulatuses. Teda ümbritsevad eest kaela eesmise rühma lihased, külgedekt kilpnääre, tagant neelu kõriosa • Kõriõõs – liivakellakujuline, eristatakse 3 osa:ülemine osa ehk kõriesik, keskne osa ehk kõrikitsus, alumine osa ehk häälekõrialune õõs

  4. ALUMISED HINGAMISTEED • Hingetoru – 9-11 cm pikkune kõhrelise toesega torujas elund, jaguneb 4-5 rinnalüli kõrgusel vasakuks ja paremaks peabronhiks • Peabronhid – vasak peabronh on pikem ja peenem, parem peabronh on vasakust lühem, suurema diameetriga. Mõlemad peabronhid suunduvad kopsuväratisse

  5. KOPSUD • Paariselundid, asuvad rinnaõõnes pleurakottides, on teineteisest eraldatud keskseinandi elunditega • Parem kops diafragama kõrgema asendi tõttu lühem ja laiem • Vasak kops südame tõttu pikem ja peenem • Kopsul esineb tipp, põhimik, 3 pinda ja 3 serva • Kopsuvärat asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, veresooned, lümfisooned, närvid, mis kokku moodustavad kopsujuure • Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast

  6. KOPSUD

  7. RINNAKELME • Kumbki kops on ümbritsetud kahe rinnakelme ehk pleura lestmega • Kaitsevad kopse ja aitavad neil kuju muuta • Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisumine katab kopsu ennast

  8. BRONHIAALPUU • Peabronh sagarabronhid segmendibronhid subsegmendibronhid sagarikubronhid • Sagariku siseseid bronhe nimetatakse bronhioolideks • Bronhiaalpuu peenimad harud on lõppbronhioolid

  9. VAHELIHAS • Kuplikujuline lihas, mis osaleb hingamisel • Eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest • Sissehingamisel tõmbub ta kokku ja lameneb. See suurendab rinnaõõne mahtu ning tõmbab õhu kopsudesse.

  10. HINGAMINE • Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel • Hingamine jaotatakse: • Väline hingamine ehk gaasivahetus kopsudes – kopsude ventilatsiooniga uuendatakse osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi • Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel • Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega • Gaaside difusioon kudede ja vere vahel • Sisemine hingamine ehk kudede hingamine(rakkudes) – hapnikku kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil

More Related