1 / 29

Villistavad ründemürgid

Villistavad ründemürgid. Sinep (H) Destilleeritud sinep (HD) Lämmastikusisaldusega sinep (HN1, HN2, HN3) Ljuisiit (L). Sinepigaasi vigastused. Nahk Silmad Hingamisteed Luuüdi Seedetrakt Kesknärvisüsteem Lümfide kude. Millised on need r ündemürgid. Õlised vedelikud

berny
Download Presentation

Villistavad ründemürgid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Villistavad ründemürgid • Sinep (H) • Destilleeritud sinep (HD) • Lämmastikusisaldusega sinep (HN1, HN2, HN3) • Ljuisiit (L)

  2. Sinepigaasi vigastused • Nahk • Silmad • Hingamisteed • Luuüdi • Seedetrakt • Kesknärvisüsteem • Lümfide kude

  3. Millised on need ründemürgid • Õlised vedelikud • Selgetest pruunikateni • Madal lenduvus • Aerosoollevi • Kontaktmürk • Aeglane toime • Küüslaugulõhn

  4. Toimekoht ja tagajärjed • Nahk • Respiratoorne süsteem • Silmad • Seedetrakt • Kesknärvisüsteem

  5. Välised ohumärgid

  6. Omadused

  7. Mürgisus

  8. Vedelik Villid 10 µg Surm 100 mg/kg 7 gr /70 kg Sinepigaasi mürgisus

  9. Sinepigaas: Toime algus • Toime rakkudele: 1 - 2 minutit • Kliinilised nähud: 2 - 48 tundi Tavaliselt 4 - 8 tundi

  10. SINEPIGAASI AJALOOST 1822 : Sünteesiti esimest korda (Despretz) 1880 : Alustati tootmisprotsessi (Meyer) 1917 : Kasutati esimest korda lahinguväljal (Saksamaa)

  11. Vere omadusi mõjutavad ründemürgid • Vesiniktsüaniid (AC) • Tsüaankloriid (CK) • Vesiniktsüaniidhape (sinihape “HCN”) • Tavaline tööstuskemikaal, mis põhjustab hingamistegevuse kiire seiskumise ja surma.

  12. Välised ohumärgid • Väidetav mõrumandli lõhn • Hingamisraskused • Südametegevuse seiskumine • Surm

  13. Tsüaniidi tööstuslik kasutamine • Fumigatsioon (erinevate olme- ja põllumajanduskahjurite hävitamine kinnistes ruumides) • Galvanosteegia • Kulla ja hõbeda ekstraktsioon (puhastamine) • Naha parkimine • Värvained • Tsüaniidi vormid • vesiniktsüaniid ja lihtsoolad • tsüaan/halogeenitud ühendid • liitsoolad • tsüaniidglükosiidid • nitriilid.

  14. Ajaloost: valge rassi üleolekut kuulutav antisemiitlik rühmitus • Kinnine territoorium Ozark’i mägedes Arkansases • Territooriumi läbiotsimisel saadi kätte 35-galloniline konteiner tsüaniidiga; väidetavalt kavatseti tsüaniid lasta ühe suure USA linna veevarustussüsteemi.

  15. Lämmatavad ründemürgid • Kloor (CL) • Fosgeen (CG)

  16. Välised ohumärgid • Hingamisvaevused • Kloori/ujumisbasseini lõhn • (kloor) • Värskelt niidetud heina või kuiva heina lõhn • (fosgeen)

  17. Dean Harvey Hicks “maksuameti vastu” • Rida pommiplahvatusi 1980ndate lõpus kahtlusalune liitfoto September 1988. Maksuameti hoonesse toimetatud seadmes olid ammoniaaki ja valgendit sisaldavad konteinerid mürgise gaasi tekitamiseks.

  18. Närvimürgid • Mõjutavad närvisüsteemi kõiki osi, toime sarnaneb pestitsiidide toimele • Tabuun (GA) • Sariin (GB) • Somaan (GD) • Suurendatud viskoossusega somaan (TGD) • V-gaasid (VX).

  19. Ründemürgi VX surmava annuse keskväärtus (LD50)

  20. Toimimisteed Hingamisteed Vedelikud naha kaudu

  21. Närvimürkide toime märgid • Tugevasti ahenenud pupill • Vesine nina • Raskendatud hingamine • Krambid ja krambihood

  22. Närvimürkide toimemärgid • Süljevool • Pisaratevool • Uriinipidamatus • Roojapidamatus • Mao- ja sooltevaevused • Oksendamine • Mioos (ahenenud silmaavad)

  23. Mürgisus

  24. Omadused

  25. Levitamismeetodid • Aerosoolina pihustamine • Ala saastamine

  26. Äratundmine Lahingmoon üldjuhul Halli värvi Markeering (VX )

  27. Markeering 3-rohelist rõngast-närvimürkidega laetud 2-rohelist rõngast- nahka ja kudesid kahjustava mürgiga laetud 1-roheline rõngas – lämmatavat toimet omava ja üldmürgiga laetud 2-punast rõngast- psüühikale mõjuvad mürgid 1-punane rõngas-ärritava mürgiga laetud Lõhkekehad-mis sisaldavad surmavaid mürke märgistatakseROHELISTE rõngastega Ärritust ja lühiajalist mürgistust tekitavad aga PUNASTE rõngastega .

  28. Viimsepäeva kuulutajate sekt Aum Shinrikyo • Sariini rünnak Tokio metroos 1995.a. • 13 hukkunut, 3500 kannatanut. • Rida rünnakuid, mis kulmineerusid 20. märtsil. • Bioloogiliste ründemürkide ja tööstuskemikaalide kasutamine. Shoko Asahara, Aum’i juht

  29. Kokkuvõte keemilistest ründemürkidest 160

More Related