Ülekuulamised

1. Ülekuulamised 2011. Lektor Tanel Järvet tanel.jarvet@sisekaitse.ee

2. Ütlused • Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 2006.a otsus nr. 3-1-1-52-06 • Riigikohus välja toonud uue kriminaalmenetluse põhimõtte, et juhul kui kahtlustatav küll eeluurimisel räägib kõik ära ja tunnistab end süüdi kuid muudab kohtus oma ütlusi täielikult ja räägib hoopis teist juttu, siis sellisel juhul ei ole võimalik kohtuotsuses kohtueelsel menetlusel antud ütlustele kui tõendile tugineda. • Seega ei ole võimalik kohtusse saata sellist kriminaalasja, kus kahtlustatava(te) suhtes ainukeseks süüstavaks tõendiks on kaaskohtualuste või tema enda eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (Riigiprok.kommentaar).

3. Tunnistaja vahendatud teadmine • Tunnistaja ütlused tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. /§ 68 lg 5/ • Näit. isiku surm; asukoht välismaal või teadmata. Küsimus kas tõendina saab kasutada näit. naabrite ütlusi, et kahtlustatav rääkis oma kuriteost ja faktidest. • On võimalik kasutada, sest norm suunatud algse tunnistaja ülekuulamise kohustamiseks.

4. Tunnistaja õigused • õigus teada menetlustoimingu eesmärki ja enda õigusi selles (§ 8 lg 1 p 1); • õigus keelduda ütluste andmisest §-des 71 - 73 ettenähtud juhtudel; • õigus pärast vaba jutustust kirjutada omakäeliselt (§ 74 lg 4); • õigus keelduda ütlustest tõendamiseseme väliste asjaolude kohta (§ 66 lg 1); • õigus anonüümsuse rakendamisele KrMS §-s 67 sätestatud tingimustel.

5. Tunnistaja kohustused • Kohustus anda tõeseid ja piisavaid ütlusi. • NB! Vajadusel selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena. • Valeütlused: Riigikohtu otsus nr.3-1-1-81-00 • “---Teatavate ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes kuriteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda alati valeütluste andmist.---“

6. Ülekuulamise sissejuhatus • Esmalt vestlus, et saada tema seisukohtadest ülevaade, siis oluline info protokollida (pole vaja sõna-sõnalt). • Lasta vabalt jutustada, kuid hoida vestlust kontrolli all (kui kaldub kõrvale, jätab teemasid pooleli vmt.) • Menetleja juhib toimingut!

7. Tunnistaja ülekuulamine • Protokollis algus avatud küsimusega, näit:”Kirjeldage kuidas toimus....” “ Kirjeldage mida Te nägite ..... (sündmuse kohta)?” • Kui tekib kahtlus, et mingid asjaolud jätab tunnistaja rääkimata või vastused põiklevad, siis kinnised küsimused (Kas ... jt.) • Lõpuküsimus võiks olla: “ Mida Te veel teate..............(sündmuse) kohta” ning lisaks: “Kes veel võib teada nende asjaolude kohta? “

8. Menetlusaluse isiku ülekuulamine • Kui menetlusaluse isiku ülekuulamine siis avaküsimus: Kas Te olete toime pannud eelkirjeldatud väärteo? • Kui lahtreid ei täida, siis kriips või Z märk. Märkused: Protokoll on koostatud minu sõnade järgi, minu poolt läbi loetud ja on õige. Parandus õige. (rea kõrvale) Menetleja allkiri ja ülekuulatava allkiri.

9. Protokollist • Kui ülekuulatav ei nõua omakäeliselt ütluste koostamist, siis kirjutab menetleja. • Kui tunnistaja nõuab, et tahab ise, siis menetleja jälgiks kõrvalt et: tekst oleks loetav ja tekst asjasse puutuv! • Kui venekeelne isik, siis lasta tutvuda vene keeles tunnistaja õiguste ja kohustustega ja lasta tekst ise kirjutada (kui pole võimalik tõlki tagada!)

10. Protokollist 2. • Suhe menetlusaluse isikuga—töökaaslane; alluv; naaber; ei tunne seda isikut; teretuttav rohkem ei tunne. See lahter vajalik ütluste allika hindamiseks! Kui pole menetlusalust isikut, siis ei saa täita! Kui tunnistaja lisab joonise, foto—siis sellele tema allkiri ja kuupäev, millal üle andis menetlejale.

11. Tõlkimine Võimalikud lahendused kui pole tõlki: Tõlgina kaasata asutuse töötaja, kes ise pole väärteo menetleja. Blanketid kahekeelsena. Isiku õigused printida vene/inglise/soome/saksa keeles ning ütlused lasta kirjutada tema ema keeles ning alla kinnitus—”ütlused kirjutatud omakäeliselt ja on õiged”. 11