1 / 88

Läänemeri

Läänemeri. Elle Meier. Üldandmed. Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerd ümbritseb 9 riiki. Sügavused. Läänemeri on madal meri

azura
Download Presentation

Läänemeri

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Läänemeri Elle Meier

  2. Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki

  3. Sügavused • Läänemeri on madal meri • Keskmine sügavus on 52 m • Sügavaim koht – 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus

  4. Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks Pankrannik Põhja- Eestis ja saartel Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas Skäärrannik Soomes ja Rootsis Rannikud

  5. Soolsus • Jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel on tekkinud riimvesi (soolsus 8-10 promilli) • Madala soolsuse põhjused on: - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise

  6. Vee liikumine • Tõus ja mõõn on vähemärgatavad (alla 3 cm) • Muutlike tuulte tõttu püsivaid hoovusi ei teki • Läänekaarte tuuled põhjustavad ajuvett, idakaarte tuuled aga paguvett • Tugevate tormidega võivad lained olla avamerel kuni 10 m kõrgused

  7. Vee temperatuurid ja jäätumine • Suvel soojeneb vesi avamerel 15 – 16, lahtedes 19 – 20 kraadini • Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik, pehmetel talvedel vaid lahed • Täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul

  8. Veebilanss • Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest • Vesi jääb vähemaks kahel viisil: aurumine ja väljavool Põhjamerre • Täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga

  9. Keskkonnaprobleemid • Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu • Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides • Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta

  10. Läänemere osad Põhjalaht Soome laht Liivilaht

  11. Saared • Saaremaa • Hiiumaa • Gotland • Ahvenamaa • Öland

  12. Läänemere taimestik

  13. Läänemere põhjataimestik Rohevetikad 3 1 2 5 4

  14. Mändvetikad. Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas moodustab laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar mändvetikas

  15. Pruunvetikad on sageli ainsad taimed sügavamatel aladel - Eesti vetes kuni 30 m sügavusel. Kividele kinnituv keelvetikas kasvab kuni 10 m sügavuses.

  16. 1 2 3 Punavetikad

  17. Kõrgemad taimed. Merihein, penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses.

  18. Rannikul ja saartel kasvavad taimed • Sinerõigas • Liiv-vareskaer • Merikapsas • Merihumur • Merihein

  19. Liiv-vareskaer • Kasvab kuni 1m kõrguseks • Õisik 30cm pikkune • Pikad kitsad lehed • Roomav risoom takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel

  20. Merikapsas • Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette • 1m kõrgune põõsakujuline taim • Lehtedes palju B-vitamiini • Noori võsusid kasutatakse toiduks

  21. Merihumur • Madal taim • Paksude lehtedega • Talub soolsust ja kuivsust

  22. Rannavee neli vetikate vööndit • Sinivetikate vöönd • Rohevetikate vöönd • Pruunvetikate sh põisadruvöönd • Punavetikate vöönd

  23. Sinivetikate vöönd • Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal • Sinkjasmust

  24. Rohevetikate vöönd • Asub meetri sügavusel • Pakub varju ja toitu veeloomadele • On üheaastased taimed

  25. Pruunvetikate sh. põisadru vöönd • Soome rannikute suurim vetikas • Kasvab kuni poole meetri kõrguseks • Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi

  26. Punavetikate vöönd • Ulatuvad kõige sügavamale • Kohastunud vähese valgusega • Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe

  27. Läänemere fütoplankton Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) ‰ . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º C.

  28. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel.

  29. Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel.

  30. Läänemere loomastik

  31. Läänemere põhjaloomastik Merituped Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht

  32. Rändtigu Harilik keeritstigu Lamekeermene vesitigu Vesiking Punntigu

  33. Karbid Balti lamekarp Liiva uurikkarp Söödav rannakarp Läänemere südakarp

  34. Kootvähk Kirpvähk Põlvikvähk Koorikloomad e. vähid Põhjamere garneel Läänemere krevett Hiina villkäpp-krabi

  35. Balti lehtsarv Merikilk Vesikakand Roheline lehtsarv Kakandi-lised

  36. Kalakaan Tõruvähk Hulkharjasuss Keraskärssuss

  37. Läänemere zooplankton • Ripsloomad Meririst Meriseen

  38. Vesikirbulised Keriloom Aerjalalised Meritikker

  39. Mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed

  40. Läänemere kalastik

  41. Merekalad Räim on heeringa kääbustunud. alaliik. Räim on pelaagilise eluviisiga, hoidub parvedesse. Osa räimi koeb kevadel, osa sügisel. Talvituvad põhjalähedastes veekihtides. Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks rannikulähedastesse madalamatesse vetesse. Suvel planktonirikastes veekihtides (10-20 m). Räim on toiduks röövkaladele: tursk, lõhe, meriforell, koha jt. Räim on üheks tähtsamaks kalaliigiks Läänemeres.

  42. Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi • Toiduks plankton • Koeb kevadel 1-15 m sügavuses • Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks

  43. Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja kirdeosa ning külgnevate lahtede need piirkonnad, kus vee, soolsus ei lange alla 4‰. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini, põhjaosades juunist augustini (tº 6-12). Kilu marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks tursale, lõhele, ja ka lindudele ja hüljestele. Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus üsna kiiresti muutuda.

  44. Elab Läänemeres kõikjal • Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu • On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega • Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud

  45. Tursk - levila hõlmab Läänemere avaosa, suurima arvukuse saavutab Läänemere lõunaosas. Tursk elab põhjalähedastes külmemates veekihtides (tº alla 6 ºC). Toitub koorikloomadest (merikilk, lõhkjalalised jt.) ning kaladest (räim, kilu, emakala, noor-tursk, tobiad, meritint jt.). Kudemiseks sobivad alad on süvikud. Tursasaakide suuruse määravad 3-5 a. isendid.

  46. Tursasaak on kõikuv • Elab merepõhja lähedal • Kasvab kuni 110cm pikkuseks • Toitub kaladest, selgroogsetest

  47. Lest - levinud Läänemere avaosas ning Põhjalahe ja Soome lahe soolasemates osades. Tavaliselt elab merepõhjal, mõnikord kaevub liivasse. Noored elavad madalas rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult sügavamale. Lestade koelmud paiknevad süvikualadel, kus soolsus on vähemalt 10‰. Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas, Gotlandi süvikus aprillist juunini.

  48. Laia ja lapiku kehaga põhjakala • Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees • Sööb merikarpe ja väikesi kalu

  49. merihärg Merihärglased, emakala, tobiad (suur ja väike), mudillased (must mudil, väike mudilakene), merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, rand-kiisk, tuulehaug, makrell, merikukk, kivinolgus.

  50. Tuulehaug

More Related