andmeturve kr ptor sid kr ptoprotokollid ssl tls
Download
Skip this Video
Download Presentation
Andmeturve Krüptoräsid. Krüptoprotokollid, SSL/TLS

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 40

Andmeturve Krüptoräsid. Krüptoprotokollid, SSL/TLS - PowerPoint PPT Presentation


  • 242 Views
  • Uploaded on

Andmeturve Krüptoräsid. Krüptoprotokollid, SSL/TLS. Marko Kõrv. Krüptoalgoritmide peamised liigid. Sümmeetrilised ehk salajase võtmega krüptoalgoritmid ( on traditsioonilised e ajaloolised) Asümmeetrilised ehk avali k u võtmega krüptoalgoritmid (levinud viimase 20 aasta jooksul)

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Andmeturve Krüptoräsid. Krüptoprotokollid, SSL/TLS' - aure


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide2
Krüptoalgoritmide peamised liigid

Sümmeetrilised ehk salajase võtmega krüptoalgoritmid (on traditsioonilised e ajaloolised)

Asümmeetrilised ehk avaliku võtmega krüptoalgoritmid (levinud viimase 20 aasta jooksul)

Krüptograafilised sõnumilühendid jms sellesarnased funktsioonid

Eriotstarbega algoritmid tõestusteks, autentimisteks, ajatempli jaoks jm

kr pto r si ehk kr pto graafiline s numil hend

Krüptoräsi ehk krüptograafiline sõnumilühend

Krüptoräsi ehk krüptograafiline sõnumilühend (cryptographic message digest, hash, fingerprint) on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (paarsada bitti) teabekogum

See seos on ühesuunaline (one-way): etteantud sõnumilühendi korral ei ole võimalik tuletada faili, millele see sõnumilühend vastab

kr pto r si kasutusala
Kui meil on olemas paar –sõnum ja räsi (sõnumilühend) – , kus räsi vastab failile, võime olla igal juhul kindlad, et räsi on arvutatud kindlasti sellest failist ega mitte millestki muust

Krüptoräsi: kasutusala

Krüptoräside peamine kasutusala on autentimisel ja tervikluse tagamisel (nt digiallkirja juures)

slide6
Krüptoräsi funktsioonide siseehitus

Oluline osa enamikes kaasaja räsifunktsioonides on nn tihendusfunktsioonil F (compression function), mis teeb fikseeritud pikkusega bitijada lühemaks fikseeritud pikkusega jadaks ühesuunalise funktsiooni abil. Seda kasutatakse iteratiivselt:

slide7
Räsifunktsioon ja selle tulem

Krüptoräsi ehk krüptograafiline sõnumilühend on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada, nn sõnumilühendi ehk räsi (message digest) tekitamiseks, millel oleksid teatud eriomadused

Algoritmi, mis sõnumilühendi tekitab, nimetatakse (krüptograafilisteks) räsifunktsiooniks (hash function)

Räsi ehk sõnumilühend on täpsemini võtmeta räsifunktsiooni väljund, sõltudes vaid sõnumist

slide8
Räsifunktsioonilt nõutavad omadused
  • algse sõnumi mistahes muutused peavad põhjustama muutuse kalühendis (räsis)
  • ka pika sõnumi räsi peab olema lihtsate protseduuridega leitav
  • räsi leidmise algoritm ei tohi olla pööratav: etteantud räsi korral ei tohi praktikas olla võimalik leida sellega sobivat sõnumit
  • etteantud räsi korral ei tohi olla leitav teist sõnumit, mis annaks sama räsi–nõrk kollisioonivabadus
  • ei tohi olla leitav sellist sõnumitepaari, mis annaks sama räsi–kollisioonivabadus
  • tihendusfunktsioon F peab olema kollisioonivaba–pseudo-kollisioonivabadus
slide9
Räsifunktsioonide liigitus
  • Ühesuunaline (one-way) on selline räsifunktsioon, mis ei ole pööratav ja on nõrgalt kollisioonivaba
  • Kollisioonivaba (collision-free) on selline räsifunktsioon, millel on lisaks veel kollisioonivabaduse omadus

Kaasajal nõutakse räsifunktsioonidelt reeglina kollisioonivabadust (tugevamaid omadusi)

slide10
Sünnipäevaparadoks

Sünnipäevaparadoks: tõenäosus, et N inimesel langeb kahel sünnipäev omavahel kokku, kasvab N kasvades suurusega N2 võrdeliselt ehk väga kiiresti

Põhjus: uute elementide lisamisel tekib juurde järjest rohkem elementide paare (sidemeid nende vahel)

N korral on neid paare N2– N

N=23 juures on see tõenäosus ½.

slide11
Sünnipäevaparadoksi mõju räsifunktsioonidele

Järeldus sünnipäevaparadoksist: kui räsifunktsiooni väljund on N bitine, siis tõenäosus, et K katsel saadakse vähemalt kaks identset sõnumilühendit on

K = 1,17 2N/2

Lihtsaimaks krüptoanalüütiliseks ründeks (ammendavaks otsinguks) on N-bitilise väljundiga räsifunktsiooni korral vaja 2N/2 variandi läbivaatamist

slide12
Praktikas kasutatavaid häid räsifunktsioone
  • SHA-1– konstrueeriti 1996. aastal MD4-l põhineva ideoloogia põhjal NSAs viimase turvalisust tugevdades. Räsi pikkus on 160 bitti (20 baiti)
  • RIPEMD-160– konstrueeriti 1990te algul Belgias, leiab 160-bitise räsi
slide13
Praktikas keelatud (või äärmiselt ebasoovitavaid) räsifunktsioone
  • MD5– välja töötatud Ron Rivesti poolt. Leiab 128-bitise räsi ehk sõnumilühendi
  • MD2, MD4– MD5 eellased, välja töötatud samuti Ron Rivesti poolt, leiab 128-bitise räsi

On leitud kollisioone ja praktilisi murdmsvõtteid. Sellest hoolimata on eriti just MD5 siiski kahjuks senini masskasutuses praktikas

slide14
MD5: üldfakte ja kirjeldus
  • Räsi ehik lühendi pikkus on 128 bitti
  • On koostatud 1991 Ron Rivesti poolt
  • On omal ajal kuulutatud Interneti de facto standardiks RFC 1324
  • Algoritm koosneb neljast üksteisest erinevast raundist (round), mille vältel sõnumit töödeldakse 512 biti kaupa
  • Iga raundi alguses võetakse eelmise raundi lõpptulemus ja “segatakse” sellesse järgmised 512 bitti
slide19
MD5 turvalisus ja analüüs
  • 128 bitti on sünnipäevaründe võimalust arvestades kaasajal vähe (peaks olema 160)
  • 1993 leiti tihendusfunktsioonil kollisioone (Boer, Bosselaers)
  • 2004 leiti lõpuks ka tervel algoritmil kollisioone (Wang, Feng, Lai, Yu, tund suurarvutil)
  • 2005 suudeti praktikas murda MD5-l põhinevaid signatuure (Lenstra, Wang, Weger)
  • 2006 suudetakse kollisioone leida minutiga (Klima)
slide20
MD5: hädapärased ajutised kasutusvõimalused
  • Erandjuhtudel on lubatud 2 ajutist hädavarianti:
  • Võtmetugevdus (key strengthening) – räsifunktsiooni kasutataksekaks korda järjest, mis viib ründeaja palju pikemaks
  • Paroolide ja räside soolamine (salting) – enne räsi arvutamist lisatakse “sool” ehk juhuslik bitijada. Teeb palju keerukamaks sõnastikuründed (dictionary attack) jm sarnased võtted

Nende kahe abivõtte abil “tugevdatud” MD5 tuleks siiski kasutada vaid seal, kus moodsamaid räsifunktsioone pruukida ei saa

slide21
SHA-1: üldfakte ja kirjeldus

sarnaneb struktuuris väga paljus MD5ga

on koostatud 1996. aastal MD5 eelkäijat MD4 eeskujuks võtteks, kuid palju turvalisemaks tehes

räsi ehk sõnumilühendi pikkus on suurem, 160 bitti

muudes detailides sarnaneb suurelt osalt MD5ga – neli raundi, iga raundi alguses võetakse eelmise raundi lõpptulemus ja “segatakse” sellesse järgmine osa, spetsiaalsed teisendusfunktsioonid

slide23
SHA-1: turvalisus ja kasutatavus

on palju turvalisem kui MD5 ja palju laiemalt kasutuses

,asin, mis maksab umbes miljard krooni, leiab SHA1 kollisiooni mitte kiiremini kui tuhandete aastatega

on ANSI X.90 standardi osa

väikeste muudatustega on SHSi (Secure Hash Standard) osa, mis on spetsifitseeritud USA standardis FIPS PUB 180

slide24
SHA-1 krüptoanalüüs

Viimased tulemused (Wang, Lai, Yu, august 2005):SHA-1 korral on kollisioonid leitavad 263 variandi läbivaatamise teel, mis on ca 100 000 korda kiirem kui ammendava otsinguga

Kollisioonide kerge leidmine ei tee tegelikult SHA-1 veel pööratavaks, seega praktikas murtavaks: praktikas on selle enamik kasutusresiime veel turvalised

Kõrget turvalisust nõudvates kohtades võib kasutada SHA moodsamaid variante: SHA-256, SHA-384 või SHA-512 (üldine nimetus SHA-2)

slide25
RIPEMD-160: üldfakte

On koostatud 1990te algul Hans Dobbertini, Antoon Bosselaersi ja Bart Preneeli poolt

Räsi ehk lühendi pikkus on 160 bitti

Muus osas on enam-vähem sarnased MD5 ja SHA-1ga (raundide arv on suurem, 5)

On olemas modifikatsioonid RIPEMD-128 (see oli RIPEMD-160 eellane), RIPEMD-256 ja RIPEMD-320, vastavalt 128, 256 ja 320 bitilise räsi tarbeks

slide26
RIPEMD turvalisus

RIPEMD-128 ei peeta enam turvaliseks. 1994 koostasid Paul van Oorschot ja Mike Wiener 10 miljonit dollarit maksva masina plaani, mis murraks selle ammendava otsinguga kuuga

Praegu kuluks sellise masina ehitamisele veidi alla poole miljoni dollari (Moore’i reegel: protsessori hind kahaneb pooleteise aastaga kaks korda)

RIPEMD-160 arvatakse olevat veel vähemalt 10 aastat väga turvaline, ei ole leitud efekti andvaid krüptoanalüütilisi võtteid

slide27
Pilk ajalukku: MD2 ja MD4
  • On koostatud Ron Rivesti poolt 1989 ja 1990
  • Sarnanevad MD5ga nii räsi pikkuselt (128 bitti) kui ka ehituselt (raundid, sõnumi perioodiline töötlemine)
  • Alates 1994-95 on mõlemal leitud kollisioone. MD4-l osatakse neid kaasajal leida tavalise personaalarvutiga juba mõne sekundiga

Järeldus: MD2 ja MD4 on lahti murtud – nad ei ole enam turvalised ega sobivad kasutada

slide28
Krüptoräside kasutamine
  • On kasutatavad peamiselt tervikluse tagamisel, kus nad on väga olulised mehhanismid
  • Nende väga suur kasutusala on digitaalsignatuuride ja ajatemplite juures

Tulemus: me ei pea hoolitsema enam mahuka andmekogu, programmi vm volitamata muutmiste eest, vaid võime leida selle lühikese räsi ja hoolitseda selle muutumatuse eest (mida saame edaspidi alati vajadusel suure kogumiga võrrelda)

slide29
Krüptoprotokolli olemus

Protokollid (protocol) määravad ära,mis teave millises järjekorras liigub ja kuidas seda teisendatakse

Sellega tagavad nad vajalikud omadused (autentimine, võtmevahetus jm)

Protokollis sisaldavad reeglina hulga krüptoalgoritme (sümmeetrilisi, asümmeetrilisi, räsifunktsioone), nende kasutamisi ning võtmete genereerimisi

Krüptograafilisi protokolle on väga palju, üks kasutatavaim praktikas (Internetis) on SSL (Secure Socket Layer)

slide30
SSL: põhiomadused ja faktid

on projekteeritud töötama Internetis, st TCP/IP protokollil toimivas võrgus transpordiprotokollile (nt TCP) toetudes

võimaldab kasutajatel üksteist autentida

võimaldab vahetada võtme teabe krüpteeritud edastamiseks ja seda teavet krüpteeritult edastada

kuulub reeglina kõrgema taseme protokollide koosseisu, lisades funktsionaalsusele turvalisuse:

telneti asemel ssh

http asemel https

ftp asemel secure ftp

slide31
SSLi kanal

SSL tekitab üle võrgu turvalise sidekanali (secure channel), millel on kolm omadust:

  • Kanal on privaatne. Pärast seda kui osapooled on vahetanud šifreerimisvõtmeid, on kõik edastatavad andmed krüpteeritud
  • Kanal on autenditud. Mõlemad pooled saavad üksteist autentida, kuid võimalik on ka ühepoolne autentimine
  • SSL suudab kontrollida andmete puutumatuna päralejõudmist (hädavajalik võrgu pakettresiimi – nt TCP/IP protokolli – korral)
slide32
SSLi toimimispõhimõtted

SSLi ühenduses võib eristada kahte faasi:

  • autentimisfaas (handshaking)
  • teabe vahetamisfaas

Tavaliselt toimub ühendus kahe ebavõrdse poole vahel (klient ja server), mida SSL veidi eristab (kuigi on võimalik ka võrdse poole teabevahetus)

Autentimisfaas sisaldab igal juhul serveri autentimist. Vajadusel järgneb sellele ka kliendi autentimine

slide33
SSLi autentimisfaas, I

Lihtsustatult sisaldab see järgmisi tegevusi (klientA hakkab suhtlema serverigaB):

  • A ütleb B-le tere ja mainib, milliseid krüptoalgoritme ta kasutab
  • Aütleb B-le, et B tõestaks et ta onB
  • B tekitab teksti “mina olen B”, teeb sellest räsi ehk sõnumilühendi
  • lüh(“mina olen B”)
  • B signeerib räsi oma privaatvõtmega, saades
  • sigb (lüh(“mina olen B”))
slide34
SSLi autentimisfaas, II
  • B saadab A-le oma avaliku võtme, teksti
  • “mina olen B” ning signatuuri
  • sigb (lüh(“mina olen B”))
  • A, saades need need kätte verifitseerib signatuuri, veendudes et ta vestluspartner on ikka B. Samas paneb AB avaliku võtme oma kataloogi
  • Sellega on klient Aserveri B autentinud.
  • Kui vaja, võib B ka A-d samamoodi autentida (vahel seda tehakse, kui server peab ka klienti autentima, alati pole seda vaja)
slide35
SSLi autentimisfaas, III

A genereerib sümmeetrilise krüptoalgoritmi võtme (primaarvõtme), paneb selle oma andmebaasi ja saadab selle B avaliku võtmega krüpteeritult B-le

B dešifreerib saadud salajase primaarvõtme oma privaatvõtmega ja paneb ka oma baasi

Sellega on autentimisfaas lõppenud: mõlemad osapooled on üksteist “tundma õppinud” ja vastava teabe endale talletanud

slide36
SSLi sidefaas

Eeldus:A ja B hakkavad suhtlema ja veenduvad, et nad on autentimisfaasi juba läbinud ja vastav teave on neil olemas ja varem talletatud

  • A genereerib seansi võtme ja krüpteerib selle sümmeetrilist krüptoalgoritmi kasutades, misjärel saadab ta selle B-le
  • B teeb oma primaarvõtmega seansi võtme lahti
  • Seejärel saavad A ja B suvalist teavet seansi võtme abil krüpteeritult omavahel turvaliselt vahetada
slide37
SSL versus TLS

TLS (Transport Layer Security) on SSLi edasiarendus, kus on mitmed puudused ja ebakõlad kõrvaldatud

TLS 1.1 on detailselt kirjeldatud RFC 4346-s (aprill 2006)

võrreldes SSL3ga on TLSis mitmed puudused ja turvanõrkused kõrvaldatud

SSL1 ja SSL2 juures on leitud turvaauke ja nende kasutamine on praktikas keelatud

slide38
SSL/TLS: turvalisus ja probleemid
  • Kui B on A-le oma avaliku võtme ja sellele vastava privaatvõtmega signeeritud teabe saatnud, võib olla sellest hetkest kindel, et keegi ei suuda A-le enam hiljem B-d teeselda (tal ei ole B privaatvõtit)
  • Keegi ei saa hiljem liine pealt kuulates ega sinna sekkudes A ja B vahelist teavet ka pealt kuulata (ta ei tea primaarvõtit)
  • Jääb aga probleem: kui A-ga hakkas algusest peale suhtlema B nime all keegi teine, siis ei suuda A seda avastada

Seda probleemi ei ole võimalik lahendada ära ainuüksi SSL/TLS protokolli sees

slide39
SSL/TLS võimalused ja rakendatavus

SSL/TLS suudab ilma sertifikaatide ja seda toetava infrastruktuurita vaid tõestada, et järgmise ühenduse tegija oli sama, kes tegi eelmise ühenduse

Et midagi lisaks nõuda, peab olema lisateavet (nt sertifikaate, püsiparoole jm) –reeglina on selleks sertifikaat

slide40
Teisi krüptoprotokolle

DNSSEC (Domain Name Sysrem Security Extensions) – asendamaks tavalist ebaturvalist DNSi

IEEE 802.11– traadita lokaalvõrgu protokoll

IPSec (IP Security Protocol)

S/MIME (Secure MIME) – andmete turvaliseks ja autenditud edastamiseks

SSH (Secure Shell) – turvaline kaugpöördus

... (ja palju-palju muid)

ad