puhkemetsandus eestis n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Puhkemetsandus Eestis PowerPoint Presentation
Download Presentation
Puhkemetsandus Eestis

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 15

Puhkemetsandus Eestis - PowerPoint PPT Presentation


  • 277 Views
  • Uploaded on

Puhkemetsandus Eestis. 13.02.2009. Ajaloost. puhkemajanduslikke huve arvestades, võeti Eestis juba 1920ndatel aastatel kaitse alla nii parke kui parkmetsi kokku 80 kohas. Riigimetsades eraldati nn. pargiplokke, üksnes aastail 1923-28 kokku 36, kogupindalaga 2762 hektarit.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Puhkemetsandus Eestis' - audi


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
ajaloost
Ajaloost
  • puhkemajanduslikke huve arvestades, võeti Eestis juba 1920ndatel aastatel kaitse alla nii parke kui parkmetsi kokku 80 kohas.
  • Riigimetsades eraldati nn. pargiplokke, üksnes aastail 1923-28 kokku 36, kogupindalaga 2762 hektarit.
  • Haljasvööndi linnalähedasemas ja/või kaunimas osas asuvad metsad tunnistati parkmetsadeks, mujal kaitse-majandusmetsadeks. Kokku eraldati Eestis 330 000 hektarit puhkealasid, esmajoones metsamaastik.
slide3
Eesti Vabariigis hoolitses sõja eel puhkemetsade majandamise eest metsanduse keskasutus; parkide ja osalt ka parkmetsade eest kandis hoolt Riigiparkide Valitsus (1935-38) ning Loodushoiu- ja Turismiinstituut (1938-40)
  • Arvestades puhkajate massiliste metsasviibimisega kaasneda võivate kahjustustega, tuli rahvarikkamate väljasõitude korraldamiseks algaastail hankida luba keskasutusest või maakonna metsaülemalt, ning metsavahid pidid jälgima puhkajate tegevust. Pole teda kaua see kord kehtis.
  • 1966 moodustati Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi tootmisvalitsuse koosseisus puhkealade osakond.
slide4
1988 asutati Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee Looduskasutuse Infokeskuse juures väikefirma Estvitalis
  • 1997. aastal moodustati Estvitalise baasil Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse puhke- ja jahimajanduse osakond. Estvitalis tegeles puhkemajanduse suunamise ja puhkeasutuste töö, puhke- ja jahimajade osakond lisaks sellele veel ka jahimajanduse korraldamisega 11 riigijahimajandis.
  • Alates 1999. aastast korraldab Riigimetsade majandamist Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kelle põhiülesanne on keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas metsa uuendamise, kasvatamise ja kasutamise ning metsakaitse korraldamine.
puhkemetsad
Puhkemetsad
  • Puhkemetsad jaotatakse nende kasutamise sageduse järgi: 1) iga päev kasutatavad 2) perioodiliselt kasutatavad
  • Kasutamise otstarbe ja suurlinnade kauguse alusel jaotatakse: 1) linnaümbruse puhkemetsad 2) kaugpuhkemetsad
puhkemetsade omadused
Puhkemetsade omadused
  • 1. Mikrokliima pehmendamine
  • 2. Metsad parandavad õhu koosseisu
  • 3. Metsad vähendavad mürataset
  • 4. Puhkemetsad pakuvad esteetilist elamust
puhkemetsamaastike hindamine
Puhkemetsamaastike hindamine
  • Metsamaastike ettevalmistamisel puhkajate poolt kasutamiseks on erilise tähtsusega maastikuline takseerimine, mis on spetsiaalne uurimine puhkemetsamaastike planeerimiseks ja nendele metsadele majandamiskava koostamiseks.
puhkemetsamaastiku esteetilise v rtuse hindamise j rgi jaotatakse puistud
Puhkemetsamaastiku esteetilise väärtuse hindamise järgi jaotatakse puistud:

I klass. Põhiliselt kõrgeboniteedilised puistud, kasvavad kuivade kuni parasniiskete ja keskmiste kuni viljakate muldadega aladel.

II klass. Keskmiseboniteedilised puistud, mis kasvavad väga kuivadel ja suhteliselt värsketel liiv- ja saviliivmuldadel. On rahuldavate dekoratiivsete omadustega.

III klass. Soostunud ja soomuldadel kasvavad puistud. Pinnas ja alustaimestik muutuvad puhkekasutusel tugevasti.

puhkemetsade kvaliteedi hindamiseks on j rgmine klassifikatsioon
Puhkemetsade kvaliteedi hindamiseks on järgmine klassifikatsioon

I klass- kõige sobivamad metsad, mille pinnase niiskustingimused on soodsad.

II klass- vähem sobivad niiskema mullaga metsad

III klass- soostunud metsad, mis sobivad kasutamiseks vaid kuival ajal

IV klass- puhkamiseks vähesobivad metsad

kasvukohat biti jaotatakse metsad neljaks klassiks
Kasvukohatüübiti jaotatakse metsad neljaks klassiks

I klass- leesikaloo, kastikuloo, sambliku, kanarbiku, pohla, sinilille, jänesekapsa-pohla ja jänesekapsa

II klass- mustika (marjakorjamiseks I kl) ja naadi

III klass- sinika, karusambla, angervaksa, osja, tarna, sõnajala, kõdusoo

IV klass- raba, siirdesoo, madalsoo (teatud juhtudel), lodu ja kuivendatud siirdesoo

slide11
Enne eralduse kirjeldamist ja analüüsi antakse talle esialgne emotsionaalne hinnang. Seejärel hinnatakse eraldust. Lõplik hinnang antakse nende kahe hinnangu aritmeetilise keskmisena.
  • Puhkemetsa kvaliteet oleneb selle jagunemisest tüüpideks, teda moodustavate tüüpide kvaliteedist, metsaalade kontrastsusest ja mitmekesisusest.
metsade puhkeotstarbeline kasutamine
Metsade puhkeotstarbeline kasutamine

Metsade puhkeotstarbelise kasutamise laienemise ja suurenemisega kaasneb metsa kahjustamiste sagenemine ja metsade ilme halvenemine.

Näiteks: puude ja põõsaste vigastamine, märgadel muldadel taimestiku ja mulla pindmise kihi lõhkumine, alustaimestiku kahjustamine, lindude ja metsloomade häirimine, metsatulekahjude sagenemine, metsade prügistamine.

metsade vastupidavus
Metsade vastupidavus
  • Metsade vastupidavus külastamise koormusele oleneb metsakasvutingimustest ja puistute iseärasustest (puuliik, vanus, täius)
  • Metsade kaitsest ja puhkamiseks kohandatusest, külastatuse intensiivsusest, puhkamise vormidest ja külastajate kultuursusest.
  • Erineval mullal asuvad ja eri metsatüüpi kuuluvad puistud on tallamisele erineva vastupidavusega.
  • Metsade tallamiskindlus oleneb metsamullast, selle niiskusastmest, puistu koosseisust ja struktuurist.
rmk puhkemajandus
RMK Puhkemajandus
  • Puhkealad
  • Metsamajad
  • Metsaonnid
  • Telkimisalad
  • Puhkemajad
  • Looduskeskused –teabepunktid
  • Maastikusõidualad ja rajad
puhkealad
Puhkealad
  • Haanja-Karula
  • Hiiumaa
  • Kiidjärve-Kooraste
  • Nõva
  • Peipsi põhjarannik
  • Põhja-Eesti
  • Pärnu-Ikla
  • Räpina-Värska
  • Saaremaa
  • Sakala
  • Tallinna ümbruse
  • Tartu ümbruse