Freimi kasutusi

1. Freimi kasutusi • Schema, script, frame - tähendused sageli kattuvad • psühholoogias: Bartlett, Rumelhart, Abelson (schema, script) • tehisintellektis: Schank (script), Minsky (frame) • lingvistikas: Chafe, Fillmore • antropoloogias: Bateson, Frake, Hymes • sotsioloogias: Goffman

2. Tannen & Wallat (1993) eristavad kaht kategooriat freimi kasutustes: • 1. ‘frames of interpretation’: Bateson (1972), Frake (1977) antropoloogias, Goffman (1974) sotsioloogias, Gumperz (1982) ja Hymes (1974) lingvistilises antropoloogias • 2. ‘knowledge structures, schemas’: Minsky (1975) tehisintellektis, Rumelhart (1975) kognitiivses psühholoogias, Chafe (1977), Fillmore (1975) lingvistilises semantikas

3. Freimide kasutuselevõtmise ja kiire leviku üheks tõukejõuks olid prototüüpidealased uuringud psühholoogias 1970-ndatel aastatel. Prototüübi mõiste ning sellega seotud teadmiste põhitasandi (basic level) mõiste tulek psühholoogiasse on seotud eelkõige E. Roschi nimega. Prototüüp on see kujutelm, üldistatud teadmine objektidest, mis kõigepealt aktualiseerub, kui vastavat eset või olendit nimetatakse. Näit. varblane, tihane või vares esindavad ilmselt lähemalt linnu prototüüpi kui näiteks pingviin.

4. Semantiliste väljade teooria Freimisemantika meetodid ja eeldused on semantiliste väljade teooria edasiarendus. Sõnade tähendused sõltuvad sellest, millised on teised sellesse välja kuuluvad tähendused. Semantilise välja elemendid on sõnad või lekseemid (leksikaalse tähendusega üksused). Näiteks: õng, õngitsema kuuluvad kalastamise semantilisse välja.

5. Semantilised suhted, mis korrastavad semantilise välja, on kahte tüüpi: paradigmaatilised ja süntagmaatilised. Paradigmaatilised suhted on hüponüümia, sünonüümia, meronüümia jne. Süntagmaatilised suhted kehtivad sõnade vahel, mis moodustavad kollokatsiooni (näit. ingl. kick seostub sõnaga leg, mitte arm). Väljateooriate raames tehtava semantilise analüüsi eesmärk on fikseerida teatud paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste seoste süsteem, mis seovad konkreetseid leksikaalseid üksusi väljas.

6. Mis on tähtis, et aru saada nädalapäeva nimedest? • Vaadeldes freimi, saame täiendavat informatsiooni: • päikese liikumisega seotud tsüklist • standardsest arvestusest, millal üks päev lõpeb ja järgmine algab • 7-päevasest kalendritsüklist ja kokkuleppelisest tsükli esimesest liikmest • meie kultuurile omasest nädala jagamisest töö- ja puhkepäevadeks.

7. Freimisemantika (Fillmore 1982, Fillmore & Atkins 1994, 1998) • Freim on struktuuriskeem, mis fikseerib teatud üldise situatsiooni, tuues esile selle komponendid ja nendevahelised (rolli)seosed. • Semantilised freimid on situatsioonitüüpide (nt söömine, eemaldamine, uurimine jne) skemaatilised esitused koos hulga osaliste ja teiste kontseptuaalsete rollidega, mida nähakse selliste situatsioonide komponentidena. Freimipõhise leksikoni eesmärk: kirjeldada leksikaalse üksuse kombineerumisvõimalusi (täpsustada, kuidas iga freimielement realiseerub pealispinna tasemel)

8. FrameNet • FrameNet on freimisemantikal baseeruv projekt, mille 1997. a. käivitas Charles Fillmore (http://www.icsi.berkeley.edu/~framenet) Näiteks üldine freim Tervis jaguneb: Haigus Nakkus Ravi Füsioloogiline reageering: Allergia Sõltuvus Immuunsus jne.

9. FrameNet • Baseerub korpuse andmetel • Palju käsitsi märgendust (kompetentsus!) • Leksikaalse üksuse kombineerimisvõimaluste analüüsimine • ? Väliste ressursside (WordNet, Roget…) kasutamine automaatseks märgendamiseks

10. DELIS (Descriptive Lexical Specifications and tools for corpus-based lexicon building) on Euroopa Ühenduse projekt (Heid, Krüger; 1996; http://www2.echo.lu/langeng/en/lre1/delis.html ) DELIS’e eesmärk on eelkõige leksikograafiline – töötada välja vastavat tüüpi arvutileksikonide tegemise meetodid ja vahendid.

11. DELIS’e sõnastikuartikli vorm (Atkins; 1995): Lemma: “……” Roll [.…] FEG Funktsioon [….] Fraasitüüp [….] Lisa info ….

13. Iga verbi freimi kirjeldamises võime välja tuua • näiteks järgmised sammud: • kindlaks teha verbiga assotsieeruv tegevus või seisund • formuleerida esialgne freimielementide loend • leida korpusest näited • freimielementide võimalike süntaktiliste realisatsioonide spetsifikatsioon korpuse andmete põhjal • fikseerida muud verbi tähenduse relevantsed komponendid

14. Verbi rääkima freimielemendid • FreimielemendidNäited • Agent Roland hakkas rääkima. • Adressaat e. Retsipient Ta püüdis isaga rääkida. • Teema Ta rääkis eksamitest. • Keel Mees rääkis saksa keeles. • Sõnum Lõpuks ta hakkas rääkima: “Ma tulen.” jne

15. Freim (SUHTLUS) • freimielemendid {Sender, Addressee, Message-Content} • stsenaarium (Sender ütleb Addressee’le Message-Content) • freim (MÕJUTAMA) • “pärib” (Suhtlus) • ühendab (Agent=Sender, Retsipient=Adressee, Message-Content= Message-Content) • freimielemendid {Agent, Retsipient, Message-Content, Purpose-of-A} • stsenaarium (A ütleb R-ile Message-Content eesmärgiga P) • freim (AHVATLEMA) • “pärib” (Mõjutama) • ühendab (Agent=Sender, Retsipient=Addressee, Message-Content=Message-Content) • freimielemendid ….. jne.

16. AHVATLEMA • Sellesse situatsiooni sobivad osalema ka sõnad, nagu • meelitama, võrgutama, peibutama, paeluv, lummav, kütkestama jt. • Freimielemendid ahvatlema puhul on: • Agent (A), ahvatleja Mees ahvatles sõbragi kuriteole. • Retsipient (R), isik, keda ahvatletakse • See oli too ainumas kord, kui Antti laskis end teistel vestlusse ahvatleda. • Eesmärk (P) - tegevus, millele A ahvatleb R-I • Naine püüdis vanapoissi igasuguste võtetega abielluma ahvatleda. • Sõnum (MC), mida võib vaadata ahvatlemise vahendina • “Tule kohvikusse! Mis sa sinna loengusse lähed!” ahvatles poiss.

17. [LEMMA: “ahvatlema”, • {“pärib” (mõjutama)} • FEG: <fe • [FE: Agent (A) • cat: Human • GF: subj, • FT: NP] • [FE: Retsipient (R) • cat: Human • GF: obj • FT: NP [os.k.]] • [Message-Content (MC) • cat: Cause + Change • GF: määruslik laiend • FT: ] • [Purpose-of-A (P) • cat: Activity-of-R • GF: määruslik laiend FT: ]> • EVENT: “ahvatlema” stsenaarium • 1. State : 1 1)A soovib P • 2)R ei soovi • 2. Transition • 1)A ütleb R-ile MC • 2)MC põhjustab: R soovib P • 3)R soovib P põhjustab: R otsustab P • 3. State 2 • R otsustab P

18. ÄhvardamaKa sõnad: ehmatama, hirmutama, terroriseerima, hädaoht jt. Situatsioon on järgmine: A on huvitatud, et R paneks toime mingi teo T2. Ent ta usub, et R ei kavatse seda teha või kavatseb mitte teha T2. Teiselt poolt usub A aga, et R eelistaks siiski teha T2, kui ta teaks, et juhul, kui R ei tee T2, teeb A T1, mis R-ile ei meeldi/on kahjulik vm. Ja seega teatabki A R-ile, et kui R ei tee T2, teeb A T1, olles veendunud, et sel teel õnnestub tal sundida R tegema seda, mida A soovib. A - Agent - freimi keskne tegelane, ähvardaja R - Retsipient, keda ähvardatakse Sõnum: võimalik kahju või hädaoht (A tegevus T1), võib vaadelda ähvardamise sisuna Eesmärk – soovitud tulemus, R-i tegevus T2

19. Töökus Freimielemendid: Tegevus – Agendi käitumine, millele hinnang toetub Põhjus – see, mis tingib Agendi käitumise Hulk – Agendi tegevuse määr Tagajärg – Agendi tegevuse tulemus Situatsioon – olukord, koht vms, kus Agendi tegevus avaldub TÖÖKUSE freimis on hinnatavaks Agent ja tüüpiliselt Agendi TEGEVUS Agent on töökas, kui : Agent Teeb (sh valmistab, loob, organiseerib vms) Situatsioonis Hindaja arvates Hulga poolest rohkem Tegevusi kui keskmiselt teised inimesed Väärtus: Hindajapoolne hinnang Positiivne.

20. Laiskus Agent on laisk, kui : a) Situatsioonis peaks Hindaja arvates Agent tegema ootuspäraselt mingi Hulga Tegevusi b) Agent ei Tee Hindaja arvates kogu Hulka või üldse mitte c) Põhjus: Agent ei viitsi Teha Väärtus: Hindajapoolne hinnang Negatiivne.

21. Kokkuvõte Kui eeldada, et sõnastik on ka tekstide automaattöötluse üks lähtealuseid, on freimiinfo siiski tähenduse kirjeldamisel vajalik. Sõnade taga olevad freimid võiksid olla aluseks ka sõnadevaheliste semantiliste suhete tuvastamisel. Elektrooniline sõnastik, milles sõnade definitsioonid on ühendatud freimi-infoga, võiks olla aluseks leksikoloogilistele ja leksikograafiaalastele töödele, mis uurivad sõnadevahelisi seoseid keeles, semantiliselt lähedaste sõnade erinevusi eri keeltes või kõnelejate kultuuritausta peegeldumist sõnavaras.