1 / 10

Kevadekuulutajad

Kevadekuulutajad. RÄNDLINNUD. Kiivitajad Kuldnokad Haned Toonekured. Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt. . KIIVITAJA.

ashton
Download Presentation

Kevadekuulutajad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kevadekuulutajad

  2. RÄNDLINNUD • Kiivitajad • Kuldnokad • Haned • Toonekured

  3. Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt. KIIVITAJA

  4. Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 21–23 cm, kaal 65–80 g Maapinnal liigub joostes või astudes (mitte hüpates). KULDNOKK

  5. Hallhani on Eesti suurim haneline. Täiskasvanud lind kaalub 3 kuni 4,5 kg ning on peaaegu koduhane suurune. Tiiva pikkus on 42–48 cm. HALLHANI

  6. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm. TOONEKURG

  7. TAIMED • Lumikellukesed • Sinililled • Paiselehed

  8. Harva metsistuv ilutaim. 10 - 15 cm kõrgune püsik. Kitsaskellukjad õied. Kolm välimist õiekattelehte kolmest sisemisest pikemad. Välimised õiekattelehed valged, ovaalsed, sisemised äraspidimunajad, tipul sämpunud, rohekaskollase täpiga. Õitseb märtsist maini. LUMIKELLUKE

  9. Sinilill õitseb enne suurte puulehtede ilmumist, sest siis on valgust rohkem. Olgu veel öeldud, et ta on olnud mitmete haiguste vastu kasutatav ravimtaim, kuid on ka mürgine. Viimast peab arvestama eriti neid korjates. Nahale sattunud mahl võib tekitada ville ja põletusi. Sinilille närides on aga tagajärjed kurvemad. SINILILL /

  10. Aprillis-mais, umbes sinililledega samal ajal, õitsevad ka paiselehed. Linnalastele on need kindlasti ühed esimesed kevadlilled, keda teede äärest leida võib. Paiseleht kasvabki kõige sagedamini just sellistel kehvadel savikatel kasvukohtadel nagu kraavikaldad, teeääred, põlluservad, tühermaad jm. PAISELEHT

More Related