Riigikaitseõpetus

1. Riigikaitseõpetus Keskkonnakaitse kaitsejõududes

2. Keskkonnakaitse üldpõhimõtted Keskkonnakaitse on ·looduse ja inimese suhte korraldamine; ·elusoodsate loodusolude säilitamine ja taastamine; ·inimtegevuse kahjuliku mõju leevendamine. Keskkonnakaitse lähtub loodusvarade säästlikustkasutamisest.

3. Keskkonnakaitse korraldamisel on alusdokumentideks: ·Eest Vabariigi põhiseadus; ·Rahuaja riigikaitseseadus; ·Kaitseväe sisemäärustik; ·Kaitsejõudude keskkonnakaitse kontseptsioon; ·Keskkonnakaitsealased seadused ja muud normatiiv aktid.

4. Keskkonnakaitse alusdokumendid • Põhiseadus - § 5 “Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult” § 53 “Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud”. • Rahuaja riigikaitseseadus - § 2 (3) “Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest”. • Kohustus järgida ka keskkonnaseadusi.

5. Keskkonnakaitse alusdokumendid • Kaitseväe sisemäärustik – punkt 112, allpunkt 27 “Väeosa ülem kannab isiklikult vastutust väeosa poolt tehtud keskkonnakahjustuste eest”. • Kaitsejõudude keskkonnakaitse kontseptsioon, mis kehtestati 2001.a., on seadnud eesmärgiks: ·        keskkonnakaitse planeerimise; ·        keskkonnariskide arvestamise; ·        keskkonnaalase väljaõppe korraldamise kaitsejõudude tegevusaladel.

6. Keskkonnakaitsealaste probleemidega tegelevad: ·        Riigikogu; ·        Keskkonnaministeerium; ·        Kaitseministeerium; ·        Maakondade keskkonnateenistused; ·        Kohalikud omavalitsused.

7. Keskkonnakaitse eesmärgid: 1) keskkonnateadlikkuse edendamine. 2) keskkonnateadliku tehnoloogia rakendamine. 3) energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 4) õhukvaliteedi parandamine. 5) jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine. 6) jääkreostuse likvideerimine. 7) põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. 8) pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. 9) maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. 10) tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks.

8. Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale Keskkonnamõju – tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutus või selle kaudu avalduv mõju loodusele, inimese tervisele või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see ületab tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustab pöördumatuid muutusi.

9. Keskkonnamõju hindamise eesmärk, kui: ·kavandatakse ehitamist või olemasoleva ehitise kasutusviisimuutmist. ·      analüüsida selle mõju vältimise ja leevendamise võimalusi, millega võib kaasneda loodusressursi kasutusõiguse, saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist; ·teha ettepanekuid keskkonnaseire ja keskkonnaauditeerimise korraldamiseks ja esitab sobivamad lahendusvariandid põhjendustega.

10. Kaitsejõudude keskkonnamõju Keskkonnamõju on tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutmine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju loodusele, inimese tervisele või varale. Mõju avaldusvormid: ·        mõju väeosa igapäevase elutegevuse poolt; ·        mõju õppuste/harjutuste käigus. Igasuguse tegevuse käigus tuleb: 1.      hinnata keskkonnariske. 2.      leida võimalusi mõju vältimiseks või vähendamiseks.

11. Kaitsejõudude keskkonnamõju Tegevuste potentsiaalsed mõjud: ·        Veesaaste ·        Õhusaaste ·        Ohtlikud jäätmed ·        Tahked jäätmed. Igapäevase tegevuse mõju väeosas: ·        Põhjavee reostus ·        Pinnase reostus ·        Õhureostus ·        Jäätmemajandus ·        Ohtlike ainete ladustamine

12. Ohtlikud ained Ohtlikud ained on ained, mis võivad tekitada kahjustusi inimeste tervisele ja elule, varale ja keskkonnale. Nendeks on: ·        Kütused ·        Õlid ·        Värvid ·        Lahustid ·        Pesuained ·        Lõhkeained ja lahingumoon

13. Ohtlike ainete identifitseerimine Kemikaali valmistaja või maaletooja peab identifitseerima ohtliku kemikaali järgmiste andmetega: ·        Kemikaali olemust, koostist ja struktuuri kõige täpsemalt iseloomustav, üheselt mõistetav ja rahvusvaheliselt tunnustatud nimetus ·        Aine tunnusnumber ·        Valmistaja ja/või maaletooja nimetus ja tootenumber ·        Valmistamise kuupäev

14. Ohtlike ainete identifitseerimine

15. Ohutusnõuded ohtlike ainete käitlemisel Ohutustehnika alane instrueerimine viiakse läbi: • uuele töökohale asumisel; • tööülesannete vahetumisel; • kui töökohal võetakse kasutusele ohtlikud ained. Ohutusalase instrueerimise detailsus ja vormmääratakse kindlaks igal konkreetsel juhul eraldi. Instrueerimise sisu peab vastama tööülesandele.

16. Ametkonnad ja järelvalve Kaitseväes tegeleb ohtlike ainete transpordi ja suuremaladustamise ning hoidmisega Kaitseväe Logistikakeskus. Järelvalvet teostavad: ·        Keskkonnajärelvalve asutused (Keskkonnainspektsioon ning maakondade keskkonnateenistused); ·        Päästeasutused; ·        Teiste ministeeriumite haldusala ametid ja inspektsioonid (Tehnilise järelvalve Inspektsioon, Veeteede Amet, Tervisekaitseinspektsioon jne).

17. Õigusaktid ­         Kemikaaliseadus ­         Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord ­         Ohtlike veoste riigisisese autoveo eekiri ­         Lõhkematerjalide ja lahingumoona hoidmise ja veo eeskiri kaitseväes ja Kaitseliidus

18. Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus 55 olulise reostusega nõukogudeaegse militaarobjekti hulgas on kümme esimest: ·Tapa, Ämari, Raadi, Sauga ja Paralepa lennuväli; ·        Paldiski katlamaja ja Lõunasadam; ·        Rakvere piirivalvelennuväli ja raketibaas; ·        Keila-Joa raketibaas; ·        Husari õlijärv; ·        Piirivalvesadama kütusehoidla Tallinnas. Nendel objektidel on reostunud pinna- ja põhjavesi.

19. Mõju keskkonnale õppuste käigus Harjutusväljadel kasvava metsa lubatav kahjustuse aste sõltub sellest, millise alaga on tegemist ning milliseid harjutusi läbi viiakse. Kahjustused jagunevad järgmiselt: - täieliku kahjustusega ala; - osalise kahjustuse ala; - kahjustusteta ala.

20. Harjutusväljaku kasutamine tuleb kooskõlastada: ·        kohalik omavalitsus; ·        Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond; ·        eramaade omanikega Lahingulaskmistest ja lõhkamistest teavitatakse avalikkust raadiost ja televisiooni kaudu harjutusele eelneval päeval, kohalikes ajalehtedes aga kaks korda aastas.

21. Harjutusväljade metsade kasutamisel kehtivad üldised piirangud: Keelatud on: ­         ilma loata raiuda kasvavaid puid ja süüdata lõkkeid; ­         jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata; ­         okste kogumisel lõigata kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10 cm; ­         lüüa puudesse naelu; ­         jätta maha traate, nööre, linte; ­         ankurdada vintsi eelnevalt kaitsmata puutüve külge; ­         kahjustada puid muul viisil; ­         jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmed ja praht; ­         põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid; ­         jätta likvideerimata tekitatud teedekahjustused; ­         liikumine maastikel, istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel; ­         rikkuda allikate, ojade jm veekogude kaldaid.

22. Harjutusväljade metsade kasutamisel kehtivad üldised piirangud: Lubatud on: ­         liikuda mööda olemasolevaid teid jala, suuskadel ja autoga; ­         kaevata kasutamise järel uuesti kinniaetavaid üksikvõitleja laskepesi (mitte kahjustades oluliselt puude juuri); ­         korjata hagu; ­         varuda metsa kõrvalsaadusi nagu seeni, marju, ravimtaimi, ilma nende saagikust kahjulikult mõjutamata.

23. Keskkonnakaitselised nõuded metsas Riigikaitselise tegevuse mõju metsale peab olema viidud miinimumini ning võimaldama samal ajal vajaliku väljaõpet. Metsamaad kasutatakse riigikaitseks: ­     riigimetsas alaliseks väljaõppeks või, juhul, kui väljaõppega kaasnevad metsakahjustused, valitsuse loal; ­      muudel juhtudel metsaomaniku/riigimetsa majandaja loal (metsaseadus § 32 (4).

24. Keskkonnakaitselised nõuded metsas Metsa kasutamiseks lepitakse harjutuspaiga haldajaga kokku niisugustes tingimustes nagu: ·        kuhu ja millises ulatuses rajatakse lõkkepaigad; ·        kust kogutakse kasetohtu ja võetakse vett; ·        kas kasutatakse oksi maskeerimiseks; ·        kas langetatakse puid; ·        ja muud metsaga seotud tegevused. Harjutuseks kasutataval alal tuleb säilitadaharjutuseelne olukord. Kui harjutuse ajal tekitatakse kahju väljaspool riigikaitsemaad asuvale metsale, siis tuleb kahju hüvitada.

25. Keskkonnakaitselised nõuded metsas Harjutuseks kasutatud maa – alalt tuleb enda järel koristada: ­     traadid, tähistuslindid kokku kerida, kasutamata küttepuid riita laduda või kaasa võtta; ­     prügikotid metsas kaasa võtta, sest jäätmete metsa ladustamine ja matmine on keelatud; ­     teekahjustused likvideerida; ­     rajatud välikäimlad kinni ajada ja mätastega katta; ­     lõhkemata lõhkekehad tuleb üles otsida ja ettenähtud korras kahjustada.

26. Keskkonnakaitselised nõuded metsas Millest tunneme ära looduskaitselise väärtusega metsa? ­     Jäljed inimtegevusest puuduvad või on minimaalsed. ­     Vähemalt osa puistust on vanem kui nn raieküps mets. ­     Metsa all leidub surnud puitu nii püsti seisvate kui ka lamav tüvedena. ­     Puistu koosseis on mitmekesine: esimese rinde moodustavad eri vanuses ja eri liiki (teise seas ka laialehelised) puud.

27. Jäätmete teke ja –käitlus välitingimustes Viibides õppustel või väliharjutustel tekib paratamatultjäätmeid, mille käitlemine pole võimalik tavapärases mõistes ja harjumuspärasel viisil. Üldiseks reegliks peaks olema, et KÕIK tekkinud jäätmed kogutakse ja viiakse väeossa tagasi sorteerimiseks ja lõppkäitluseks. Välioludes tekkivad jäätmed võib jagada tinglikult nelja suuremasse gruppi: ­         tehnika hooldamine; ­         lahinguvarustuse jäägid; ­         toiduga seotud jäätmed; ­         erandjäätmed.

28. Mõju keskkonnale õppuste käigus Näiteid võimalikest tekkivatest jäätmetest: Tehnika hooldus – määrdeained, õlid, vedelkütus, aknapesuvedelik, jahutusvedelik, pakendid. Lahingvarustus – padrunikestad, kasutatud lõhkepakendid, suitsuküünlad ja signaalraketid, okastraat, eelnimetatud materjalide pakendid. Toidu valmistamine – pakendid (konservikarbid, kilepakendid jne), toidu jäägid.

29. Tuleohutuse tagamine õppuste ajal Kuivaperioodil, kui metsades on suur tuleoht, tuleb harjutusväljakul või muul õppuse toimumise kohas korraldada tulejärelvalve. Selle jaoks moodustatakse tulevalvepunktid, mis on paigutatud nii, et kogu harjutusväljak oleks järelvalve all. Tuleohtlikul perioodi on metsas keelatud lahtise tule tegemine selleks kohandamata kohtades. Metsade erakordse tuleohu korral katkestab harjutusväljaku kasutamise eest vastutav ülem metsas toimuvad õppused, mille puhul kasutatakse lahtist tuld, lastakse tulirelvadest süütava toimega kuule või mürske, tehakse lõhkamisi. Laskepaikade sihtmärgialade ümber luuakse võimaliku tulekahju levimise tõkestamiseks sobivate mõõtmetega puhvertsoonid (tulekaitseribad). Samuti koristatakse metsaalune, et vältida pinnatule teke ja võimalikku levimist.

30. Kohalike harjutusväljade keskkonnakaitse nõuete tutvustus Ülevaade peaks sisaldama: ·spetsiifilisi keskkonnaalaseid nõudeid (näiteks nõrgalt kaitstud põhjavesi); ·     harjutusväljale kohandatud piiranguid (näiteks tedremängualad); ·     kokkuvõte alal paiknevatest loodus ja muinsuskaitseliste väärtustega objektidest (näiteks varemed, muistised, rändrahnud jne); ·     varasemate probleemide tutvustus; ·     HV kaartide tutvustamine.

31. Keskkonnakaitse kaitsejõududes MEIST EI TOHI JÄÄDA JÄLGI!