100 likes | 401 Views
Shintoism. Jaapani rahvususund. Jaapani pinnal tekkinud muistne rahvareligioon on shintoism . Selle aluseks on animism, polüteism , surnud hingede ja loodusjumaluste austamine . Shintoismil ei ole rajajat , väljakujunenud õpetust , usutunnistust ega pühasid raamatuid
E N D
Shintoism Jaapanirahvususund.
Jaapanipinnaltekkinudmuistnerahvareligioon on shintoism. • Sellealuseks on animism, polüteism, surnudhingedejaloodusjumalusteaustamine. • Shintoismilei ole rajajat, väljakujunenudõpetust, usutunnistustegapühasidraamatuid • KuigiJaapan on HiinastjaKoreastülevõtnudkonfutsianismijamahajaana- budismi, on temausundshintoismpüsinudjaapanikultuuripiireskuirahvuslikehketnilinereligioon.
Shinto- jumalate tee. • Shintoismitekkiminejääbmüütilistepärimustevarju, kuidsellejuuredulatuvadJaapaniesiajalukkurohkemkui 2000 aastattagasi. • Sõna “shinto” on pärithiinakeelestjatähendab “jumalate teed”. • Jumalatevõijumalusekohtakasutataksesõnakami. • Shinto tähendabuskumistkami`sseningselleusupoolttingitudrituaalejaühiskondlikuelunorme. • Shinto on seegauskumuste, hoiakute, rituaalidejatavadekirjuseguningelufilosoofialaiemasmõttes.
Shintoismis on tähtiskohtkahel VII sajandilpKrkirjutatudteosel: Jutustusedennemuistsetestsündmustestja • Jaapaniajaraamatud. Neiskõneldakserohkemkuikaheksamiljonirahvuslikujumalusesünnist. • Kami on jumalatejavaimudeaunimetus. • Kamidenaaustataksekeisritejaesivanematehingi, kaitsejumalusijaerinevateelukutsetekaitsevaime. • Jumalateks on peetud ka loodusnähtusijaasju (nt. äikest, tuult, päikest, kuud, mägesid, jõgesid, allikaid, puidjakaljusid). • Kõikjumaladtegutsevadomavahelisesleplikuskoostöösningkoguarengmaailmaloomisestpeale on toimunudkamideühistegevusena. • Shintoistidei pea omareligioonianimistlikuks, sestkamidtegutsevadloovaltjapersonaalselt. • Päikesejumalannat, Amaterasutaustataksekuipeajumalat. • Temapeatempel on Isepühamu, mis on palverännakutepopulaarnesihtkoht.
Eetikaaluseks on konfutsianism. Kuikonfutsianism IV sajandilpKrJaapanissejõudis, sulatasshintoismendasseselleeetika. • Shintoismispuuduvadkategoorilisednormidvõikäsud. Kuna inimenejakogumaailm on päritjumalast, on nadomapõhiolemuselt head. Kurjustulebväljaspoolasuvastpimedusest. • Shintoismiseituntaseegaõpetustpärispatust, sestinimene on loomulthea. • Kuidinimeneteebloomultkurjasiis, kuipimedusevaimud on võtnudtemaltvõimetegutsedanormaalseljaõigelviisil.
Heajakuri on suhteline. Heakspeetakseseda, et inimene on sõbralikjaviisakasomaperekonnas, tööljaühiskonnas. • Halb on isekus, vihajariid, misrikuvadperekonnajaühiskonnakorda, põhjustavadebaõnnejatakistavadinimkonnarahulikkuarenemist. • Lunastussaavutatakse juba siinpoolsesõigeselus. • See tähendab, et jumaladtuuakseigapäevaseelukeskele. • Jumalateabigasaabkurjastlahti. Jumaladannavadpalvetajaleõnnejaedumaiseselus. • Seegakeskendavadshintoistidomatähelepanusiinpoolseleelule.. • Usutakse, et pärastsurmajätkavadinimesedeluvaimudemaailmas. Nadvõtavadvastuomasugulasteohvriandejavastutasuksjagavadõnnistust.
Templi- shinto. • Shinto pühamuidloendatakseüle 80 000. Pühamuja seal sooritatavadrituaalid on usukese. Pühamuasendabõpetuslikkusüsteemijapühakirja. • Pühamu on ehitatudjumalateelupaigaksninginimestejajumalatekohtumiskohaks. Seepärastasuvad need tihtipealeüksildastespaikadesmäeveerulvõimetsas. Suurteslinnadesümbritsevadpühamuidkaunidvarjulisedaiad.
Looduseaustamine. • Loodusekummardamine on shintosüldine, sestloodusesvõibkogedajumalateligiolekut. Pühadestmägedest on tähtsaim Fuji, misJaapanikõrgeimjakauneimvulkaan. Ka paljusidsaarijakoopaidpeetaksejumalusteasupaigaks.
Rahvapühad. • Majavõi tee ehitadespeetaksemeeles ka jumalaidjaesivanemaid. • Uskõnnejaõnnetusttoovatessearvudess on üldine, samutiamulettidesse, ennustustessejahoroskoopidesse. • Rohkeidshintopühasidpeetaksevärvikalt. • Tähtsamadneist on uusaastajasurnutepühaningmitmesugusedkohalikudjakutse-aladepühad. • Elupöördepunktidegaseotudkoduseidpühasidpeetaksesünni, täisealisekssaamise, abielujamatustekorral.
KÜ Referaat • Jaapani kalligraafia • Origami • Ikebana • Teetseremoonia • Jaapani kiviaed • No-teater • Kabuki-teater • Sumomaadlus