1 / 51

Sotsiaalõiguse mõiste ja olemus. Sotsiaalsed õigused põhiseaduses.

Sotsiaalõiguse mõiste ja olemus. Sotsiaalsed õigused põhiseaduses. Tallinna Ülikool 2013/2014 Anne Rähn. Sotsiaalõigus kui õigusharu.

Download Presentation

Sotsiaalõiguse mõiste ja olemus. Sotsiaalsed õigused põhiseaduses.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sotsiaalõiguse mõiste ja olemus.Sotsiaalsed õigused põhiseaduses. Tallinna Ülikool 2013/2014 Anne Rähn

  2. Sotsiaalõigus kui õigusharu • Sotsiaalõigus on noor õigusharu, millel puudub rahvusvahelises plaanis ajalooliselt ühtne vundament. Seetõttu on sotsiaalõigus arenenud rahvuslikes õiguskordades erinevatest lähtekohtadest ning nii sotsiaal- kui õiguspoliitiliselt erinevates suundades. • Eesti õigusteooria on sotsiaalõigust kui õiguslikku distsipliini süsteemselt käsitlenud minimaalselt.

  3. Arvestades sotsiaalõiguse kui õigusharu kiiret arengut ning sellest tingitud sagedasi seadusemuudatusi, on rahvusvahelises plaanis sotsiaalõiguse piiride teemal teaduslikud süsteemikäsitlused äärmiselt harvad.

  4. Sotsiaalõigus on sotsiaalses õigusriigis esmaseks instrumendiks, mille kaudu viiakse ellu sotsiaalriigi põhimõtet ning realiseeritakse sotsiaalseid põhiõigusi. • Tööõiguse, elamuõiguse või võlaõiguse tarbija ning üürniku kaitse sätted on reguleeritud eraõiguslikult, kuid ka eraisikute vahelise sotsiaalse kaitse raskuskese asub iseenesest sotsiaalpoliitikas.

  5. Aina enam klassikaliselt riigi poolt tagatud sotsiaalsest kaitsest on liikumas eraõiguslikult teostatavate meetmete suunas. • Kõige laiemas mõttes sotsiaalõigus hõlmab seega ka eraõiguslikke ning kolmanda sektori suhteid.

  6. sotsiaal(hooldus)õiguse mõiste ja olemus • Avaliku õiguse valdkond, mis reguleerib isikutele riigi poolt toimetulekuks vajaliku materiaalse abi andmise tingimusi ja korda. (Õigusleksikon) Meeldetuletuseks: õiguspoliitika tähendab ühiskonnaelu kujundamist õigusaktide kaudu, see hõlmab riigi õiguspoliitika kavandamist ja elluviimist, õigusloome koordineerimist ning õigusaktide koostamist.

  7. Sotsiaalhooldusest kõneledes tuleks eristada sotsiaalhoolduse kahte tähendust: • laiemas tähenduses hõlmab sotsiaalhooldus nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalhoolekande; • kitsamas tähenduses hõlmab sotsiaalhooldus üksnes sotsiaalhoolekannet.

  8. Sotsiaalhooldussüsteemi vahendatakse meile õiguse kaudu. Ei ole olemas sellist sotsiaalõiguse valdkonda, mida ei määratleta õigusnormidega. • Õigusnorme, mis juhivad majanduslikke suundumusi, määravad kindlaks sotsiaaltoetuste maksmise kohustuse ning õigustuse teatud toetuse saamiseks, nimetatakse sotsiaal(hooldus)õiguseks.

  9. Sotsiaalõiguse normid • Sotsiaalõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalhoolekande teostamisel ning isikule vastava abi andmisel.

  10. Sotsiaalne kaitse • Sotsiaalne kaitse on ühiskonna erinevate sotsiaalsete riskide maandamise süsteemide ja mudelite kogum, mida rakendatakse mitmete riskide ilmnemisel. • Sotsiaalsed riskid on juhtumid, mis võivad põhjustada sissetulekute kaotuse või suurendada vajadust täiendavate sissetulekuallikate järele, nt haigus, puue, lapse sünniga seotud seisund, vanadus, kutsehaigus või tööõnnetus, surm või töötus.

  11. Sotsiaalsed õigused • Eesti hoolekande kontseptsiooni järgi on sotsiaalsete õiguste tuumaks õigus inimväärsele elustandardile. Igaüks peab saama kasutada eksisteerimiseks vajalikke õigusi nagu õigus küllaldasele toidule, riietusele, eluasemele, piisavale hoolitsusele ning eneseteostusele. • Õigus sotsiaalhoolekandele on üks olulisemaid sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. • Sotsiaalkaitse tagamine on eelduseks ning aluseks inimestele nende kodaniku- ja poliitiliste õiguste teostamisel. • Sotsiaalsete õiguste tagamisel on peamisteks põhimõteteks võrdsus, ebaproportsionaalse diskrimineerimise keeld ning proportsionaalsus.

  12. Sotsiaalkaitse funktsioonid • Sotsiaalkaitsel on oma kindlad funktsioonid, milleks on: • toetuste tagamine eriliste ja eluliste sündmuste poolt põhjustatud kulutuste katmiseks; • sissetulekute säilimine neile, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised töötama; • baasmiinimumi kindlustamine inimestele, kes ei ole võimelised end sissetulekuga kindlustama.

  13. Sotsiaalkindlustus • Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii, millega teatud sotsiaalsete riskide (surm, toitjakaotus, vanadus, töövõimetus, lapse sünd) realiseerumise korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist. • Sotsiaalkindlustust rahastatakse nii kohustuslikest maksudest või maksetest kui ka vabatahtlikest maksetest.

  14. Sotsiaalkindlustuse all mõistetakse rahaliste väljamaksete tegemist või naturaalse iseloomuga hüvede ja teenuste osutamist kindlustatavate sissetuleku pealt võetavate otseste või kaudsete sihtotstarbeliste maksete arvel.

  15. Sihtotstarbeline tähendab, et makse võetakse kindlaks otstarbeks. • Eestis on kolm sihtotstarbelist makset: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse.

  16. Otsene makse on selline, mida peetakse kinni konkreetse töötaja palgast (näiteks kohustusliku kogumispensioni makse). • Kaudne makse on selline, mida võetakse kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt (näiteks tööandja töötuskindlustusmakse).

  17. Vabatahtlik ja kohustuslik sotsiaalkindlustus Sotsiaalkindlustus kohustuslikkuse astmelt vaadates võib olla kas kohustuslik või vabatahtlik: • kohustuslik on sotsiaalkindlustus siis, kui seadus kohustab tööandjat või töötajat maksma sotsiaalkindlustusmakse; • vabatahtlik on sotsiaalkindlustus siis, kui isik valib ise, kas ta soovib end kindlustada või mitte.

  18. Sotsiaalkindlustuse liigid • Riiklik pensionikindlustus; • Ravikindlustus; • Töötuskindlustus

  19. Riiklik pensionikindlustus • Riiklik pensionikindlustus on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral • makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest, milleks on sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja muud katteallikad

  20. Ravikindlustus • Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ning ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks seaduses sätestatud tingimustel ning korras.

  21. Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

  22. Töötuskindlustus • Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on: • tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, • kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine,

  23. töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning • töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

  24. Sotsiaalhoolekanne • Sotsiaalhoolekanne on individuaalne konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest rahalistest vahenditest. • Seda abi võimaldatakse juhul, kui muust abist, eelkõige ülalpidamiskohustuslike perekonnaliikmete abist, ei piisa. • Sotisaalhoolekande oluliseks tunnuseks saab pidada subsidiaarsust.

  25. Sotsiaalhoolekanne (HKK) • Hoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabadustekindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks parematevõimaluste loomine. • Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust.

  26. Hoolekandelised instrumendid • Hoolekandelisteks instrumentideks (toiminguteks) võivad olla nii sotsiaaltoetused kui -teenused.

  27. Sotsiaalhoolekandealased teenused ja toetused ei kohaldu juhul, kui isik suudab ennast ise aidata või saab nõutava abi teiselt. • Edasine iseloomulik joon nimetatud abile on selle abi individualiseeritus, s.t abi liik, iseloom, ulatus on konkretiseeritud üksikjuhtumiga, eelkõige vajaduse endaga.

  28. Sotsiaalhoolekande põhimõtted (SHS) Sotsiaalhoolekande põhimõteteks on: 1) inimõiguste järgimine; 2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; 3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; 4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.

  29. Sotsiaalhoolekande ülesanded (SHS) • Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.

  30.  Sotsiaalhoolekandele on iseloomulik, et hoolekanne on õiguslikult vähem reguleeritud kui sotsiaalkindlustus ning valdavalt reguleeritud kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidega.

  31. Kohustatud subjektid • Kohustatud subjektide ring sotsiaalsete õiguste tagamisel on lai: • esmalt on iga inimene ise kohustatud hoolitsema eluks ja arenguks piisavate ressursside olemasolu eest, • teiseks kohustatud subjektiks on teatud grupid (nt perekond) ning • alles kolmandaks kohustatud subjektiks on riik.

  32. Riik on kohustatud sotsiaalsete õiguste kaitse tagamisse sekkuma juhul, kui eelnevate tasandite võimalused ei ole osutunud piisavaiks.

  33. Sotsiaalsed õigused põhiseaduses • Põhiseaduse paragrahv 10 sätestab sotsiaalriigi printsiibi, mille kohaselt on igaühel õigus ning riigil kohustus tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. • Riigil on objektiivne kohustus hoolitseda igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas.

  34. Põhiõiguste funktsioon • Põhiseaduses sätestatud põhiõiguste peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse avaliku võimu suhtes. • Lisaks sellele toovad põhiõigused riigile kaasa toetuskohustuse, seda tulenevalt üldisest sotsiaalriigi printsiibist seoses kõikide põhiõigustega ning konkreetselt sotsiaalsete põhiõiguste puhul.

  35. Kuigi põhiseadus ei sätesta üldise põhiõigusena õigust inimväärikusele, on paragrahvi 10 abil siiski inimväärikus tõstetud põhiseadusliku printsiibi tasemele.

  36. Põhiseaduse paragrahvis 19 sätestatud isiku vaba eneseteostus on põhiseadusriigi üks olulisemaid printsiipe. • Samas kui inimese tegelikud võimalused on minimaalsed, nt ta kannatab puuduses või on erivajadusega, ei pruugi ta saada oma õigust vabale eneseteostusele realiseerida. Siinkohal lasub riigil kohustus aktiivseks toetuseks.

  37. Põhiseaduse käsitlusi • Abivajava inimese elementaarsete vajaduste täitmisest keeldumine on inimväärikuse rikkumine, mis oleks vastuolus põhiseaduse paragrahvis 10 sätestatuga.

  38. Põhiseaduse käsitlusi • Sotsiaalseid õigusi käsitletakse erinevate põhiõiguste puhul, kuid selgesõnaliselt põhiseadusega garanteeritud põhiõigused on sätestatud paragrahvis 28, mis tagab igaühele õigused vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ning puuduse korral. • Põhiseaduse paragrahvis 28 on sätestatud ka riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused hoolekandesüsteemi arendamiseks.

  39. Põhiseaduse käsitlusi • Lisaks rahalisele abile käsitleb põhiseadus ka õigust meditsiiniabile, eluasemele, tööturu- ning sotsiaalteenustele. • Põhiseadus jätab abi liikide, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadusandja sätestada, mistõttu on viimasel võrdlemisi suur otsustusvabadus sotsiaalpoliitika kujundamisel ning vastavate instrumentide valimisel.

  40. Seadusandja peab ikkagi lähtuma põhiseadusega ette antud piiridest (nt sotsiaalsete õiguste olemasolu, sotsiaalriigi põhimõte).

  41. Riigi abi peab tagama hädavajaliku toiduks ja kehahoolduseks, lihtsa riietuse ja eluaseme ning kütte talvel (nn miinimumkontseptsioon). • Samas, kui õigus riigi abile piirduks ainult füüsilise eksistentsi jaoks hädavajalikuga, oleks see vastuolus tähendusega, mille Eesti põhiseadus omistab inimväärikusele ja isiku vabale eneseteostusele.

  42. Üldine õigus riigi abile puuduse korral hõlmab seega ka vaimse, kultuurilise ja poliitilise eksistentsi põhieeldused.

  43. Miinimumkontseptsioonist laiemate õiguste tagamisele viitavad nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 25 lõige 1, mille kohaselt on igaühel õigus adekvaatsele elatustasemele, mis tagaks tervise ja heaolu temale ja ta perekonnale kui ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakti artikkel 11, mis tunnustab igaühe ja tema perekonna õigust adekvaatsele elatustasemele.

  44. Põhiseadus ei rõhuta, et riigi rahalised ressursid peaksid olema sotsiaalsete õiguste tagamisel määravad. Samas on õiguste piiramine lubatud vaid juhul, kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning üheks argumendiks põhiõiguste piiramisel on riigi majandusliku tasakaalu ja arengu tagamise vajadus.

  45. Heaoluriik • Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid. • Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad; haridus peaks olema kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik kodanikud; kõikide kodanike toimetulek peaks olema kindlustatud.

  46. Heaoluriigi põhimudelid • Heaoluriik ei tähenda küllusemaad, kus kõigil oleks võrdselt muretu elada. Ka selles riigis peab ühiskond korraldama oma elu võimaluste piiratust arvestades. Üldjoontes tugineb iga riik poliitiliste otsuste tegemisel mingile kindlale ideoloogiale. • Tavaliselt eristatakse sotsiaaldemokraatlikku, liberaalset ja konservatiiv-korporatiivset heaolumudelit, millest igaüks on levinud teatud poliitilis-kultuurilistes regioonides.

  47. Konservatiiv-korporatiivne heaolumudel • Konservatiiv-korporatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim ning tugineb Bismarcki reformidele. See mudel orienteerub palgatöötajaile, mitte ülalpeetavatele või tõrjututele. Korporatiivse ideoloogia järgi varieerub kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsiooni järgi. Saksa heaolumudeli konservatiivsust väljendab suhtumine perekonda ja naisesse. Naist nähakse pigem koduhoidjana kui võrdse konkurendina tööturul, seetõttu ei ole kuigivõrd rõhku pandud riiklikule lastehoiule. Vanurid on samuti peamiselt oma suguvõsa hoolitseda või elavad tasulistes hooldekodudes. Seda tüüpi heaoluriik soosib just kõrge kvalifikatsiooniga ja pika tööstaažiga töötajaid.

  48. Sotsiaaldemokraatlikku heaolumudel • Sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit esindab tänapäeval eeskätt Skandinaavia, kuigi alguse sai see hoopis pärast II maailmasõda Suurbritanniast. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus. Sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis on riik (valitsus) peamine heaolu pakkuja. Sotsiaaldemokraatia taotleb ühiskonna varanduslike erinevuste vähendamist, seetõttu pooldab progresseeruvate maksude süsteemi. Mitmesuguste rahaliste väljamaksete (pensionide, lastetoetuse, töötuabiraha) puhul on kõnesolevale heaolumudelile tunnuslik kindla baasosaku garanteerimine igaühele.

  49. Liberaalne heaolumudel • Liberaalse heaolumudeli etaloniks võib pidada Ameerika Ühendriike. Sotsiaalpoliitika lähtub siin liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimese vabadus ja võrdõiguslikkus ning nn minimaalne riik. Seda heaolumudelit sobib iseloomustada vanasõnaga „Igaüks on oma õnne sepp”. Liberaalne riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenuste osutamist, vaid kõrge tööhõive tagamist ning kõigis sfäärides, ka hariduses ja tervishoius, konkurentsi kindlustamist. Riigilt saavad sotsiaalabi vaid vaesed ning pensionieas inimesed, ka lastega perede toetused tuginevad vaesustestil

  50. Sotsiaalsed õigused ei saa eksisteerida ilma vastutuseta, igal inimesel tuleb samuti anda maksimum oma pere heaolu kindlustamisse. Valitsus olgu vaid üks paljudest sotsiaalagentidest, kes peavad tagama inimeste toimetuleku.

More Related