1 / 24

RAK 1. PRIORITEEDI “INIMRESSURSI ARENDAMINE” AASTA SEIREARUANNE 2005

RAK 1. PRIORITEEDI “INIMRESSURSI ARENDAMINE” AASTA SEIREARUANNE 2005. Kristi Suur 1 8.0 4 .2006. Taustinformatsioon. Muudatused seadusandluses, poliitikates, strateegiadokumentides

anoush
Download Presentation

RAK 1. PRIORITEEDI “INIMRESSURSI ARENDAMINE” AASTA SEIREARUANNE 2005

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. RAK 1. PRIORITEEDI “INIMRESSURSI ARENDAMINE” AASTA SEIREARUANNE 2005 Kristi Suur 18.04.2006

  2. Taustinformatsioon • Muudatused seadusandluses, poliitikates, strateegiadokumentides • 13.10.2005 kiideti Vabariigi Valitsuse (VV) poolt heaks „Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005 – 2007. Lissaboni strateegia kasutuselevõtuks“ • 28.09.2005 võeti vastu uus tööturuteenuste ja -toetuste seadus” (jõustumisega 01.01.2006). • 01.07.2005 jõustus uus struktuuritoetuse seaduse redaktsioon • 13.01.2005 kiidetud VV poolt heaks „Avaliku teenistuse koolitusprioriteedid 2005”.

  3. 2. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast 2005. aastal • Tööhõive kasv 2% - s.t. 11 900 töötaja võrra ning töötute arv langes 11 400 töötu võrra. • Võrreldes 2004.aastaga kasvas tööhõive määr 62,6%-lt 64%-ni ning töötuse määr langes 9,7%-lt viimaste aastate madalaimale tasemele 7,9%-ni. • Statistikaameti tööjõu-uuringu (ETU) andmetel oli 2005. aastal Eestis 15-74.a vanusest elanikkonnast hõivatuid 607,4 tuhat, töötuid 52 tuhat ja mitteaktiivseid 389 tuhat.

  4. Noorte töötuse määr langes 21,7%-lt 2004.aastal 15,9%-ni 2005.aastal. • Pikaajaliselt töötuid (tööotsingute kestus 12 kuud ja kauem) oli 2005. aastal 27,9 tuhat (13,9 tuhat meest ja 14 tuhat naist) ehk 53% töötutest (s.o. 4,2% tööjõust). • 14,7 tuhat heitunud isikut, kes küll sooviksid tööd teha, kuid on lootuse kaotanud ja tööotsingutest loobunud. • Võrreldes 2004.aastaga on pikaajaliselt töötute arv vähenenud 5300 ja heitunud isikute arv 3000 inimese võrra.

  5. Mitte-eestlaste töötuse määr on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, vastavalt 12,9% ja 5,3%. • Naiste tööhõive määr on kasvanud alates 2001. aastast ja ulatus 2005. aasta keskmisena 61,9%-ni, mis on tunduvalt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ja Lissaboni eesmärk aastaks 2010 (60%). • Kasvanud ka vanemaealiste (55-64.a.) tööhõive määr, mis Eestis ületas Lissaboni eesmärgi juba 2002. aastal ja ulatus 2005.aastal 55,7%-ni (meestel 58,6% ja naistel 53,4%).

  6. Aktiivsetes tööturumeetmetes osalejad

  7. Taotlemise- ja finantsprogress

  8. 1. Prioriteet“Inimressursi arendamine” • Kogueelarve 99 290 890 eurot (ESF + Eesti avalik sektor), ESF toetus 76 120 100 • Esitatud 1773 taotlust, vastavaks tunnistatud 1340 taotlust, rahuldatud 1069taotlust. • Kohustusi on võetud 64 926 452 ehk 65% prioriteedi eelarvest. • Väljamakseid tehtud 11 106 057 euro ehk 11% ulatuses prioriteedi eelarvest. • ESF toetust on välja makstud aruandlusperioodi lõpuks 7 117 213 eurot.

  9. Meede 1.1“Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem“ • RA - Haridus- ja Teadusministeerium, RÜ - SA Innove. Meetme kogueelarve on 53 621 020 eurot, ESFist rahastatakse meedet 40 215 765 euro ulatuses. • Esitatud 263 taotlust, vastavaks tunnistatud 192 taotlust, rahuldatud 101 taotlust. • Kohustusi võetud 31 303 578 euro ehk 58% ulatuses meetme eelarvest. • Väljamakseid tehtud 943 802 euro ehk 2% ulatuses.

  10. Meede 1.2„Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks" • RA – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, RÜ – EAS. Meetme kogueelarve 10 149 681 eurot, ESFist rahastatakse meedet 7 612 261 euro ulatuses. • Taotlusi võetakse vastu vaid meetme osa “Koolitustoetus” raames, meetme osas “Koolituskava” taotlusi vastu ei võeta – tegevused viib ellu EAS vastavalt EAS ja MKM vahel sõlmitud halduslepingule. • Esitatud 1274 taotlust, vastavaks tunnistatud 996 taotlust, rahuldatud 880 taotlust. • Kohustusi võetud 3 156 456 euro ehk 31% ulatuses meetme eelarvest. • Väljamakseid tehtud 1 260 686 euro ehk 12% ulatuses meetme eelarvest.

  11. Meede 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul“ • RA – Sotsiaalministeerium, RÜ - Tööturuamet. Meetme kogueelarve on 33 038 648 eurot, ESFist rahastatakse meedet 26 430 918 euro ulatuses. • Esitatud 153 taotlust, vastavaks tunnistatud 76 taotlust, rahuldatud 68 taotlust. • Kohustusi võetud 29 880 468 euro ehk 90% ulatuses meetme eelarvest. • Väljamakseid tehtud 8 696 986 euro ehk 26% ulatuses meetme eelarvest.

  12. Meede 1.4 „Haldussuutlikkuse tõstmine“ • RA ja RÜ - Riigikantselei. Meetme kogueelarve on 2 481 541 eurot, ESFist rahastatakse meedet 1 861 156 euro ulatuses. • Alameetmed ”Keskne koolitus”, “ATAKi ja SKA arendamine”, “Juhtimiskoolitus”, “Stipendiumiprogramm” • Esitatud 82 taotlust, vastavaks tunnistatud 76 taotlust, rahuldatud 20 taotlust. • Kohustusi võetud 585 910 euro ehk 24% ulatuses meetme eelarvest. • Väljamakseid tehtud 204 583 ehk 8% ulatuses meetme eelarvest.

  13. Prioriteet / meede / ala-meede Esitatud taotluste arv* Vastavaks tunnistatud taotluste arv Rahuldatud taotluste arv Lõpetatud projektid Katkestatud projektid 1 2 3 4 5 Prioriteet 1 1773 1340 1069 609 62 Meede 1.1 263 192 101 0 0 Meede 1.2 1274 996 880 605 62 Meetme osa “Koolitustoetus” 1274 996 880 605 62 Meetme osa “Koolituskava” 0 0 0 0 0 Meede 1.3 153 76 68 1 0 Meede 1.4 82 76 20 3 0 “Keskne koolitus” 1 1 1 0 0 “ATAKi ja SKA arendamine” 2 2 2 0 0 “Juhtimiskoolitus” 67 62 17 3 0 12 11 0 0 0 Alameetmed “Stipendiumiprogramm”

  14. Harjumaa: 424 Hiiumaa: 9 Läänemaa: 27 Pärnumaa: 47 Saaremaa: 24 Järvamaa: 28 Lääne-Virumaa: 26 Raplamaa: 23 Ida-Virumaa: 72 Jõgevamaa: 14 Põlvamaa: 15 Tartumaa: 172 Valgamaa: 19 Viljandimaa: 31 Võrumaa: 7 Mitut maakonda hõlmavad projektid: 131 Projektide jagunemine rakendamise asukoha järgi

  15. Prioriteedi sisuline progress

  16. Horisontaalsete näitajate saavutustasemed

  17. Vaided • Prioriteedi raames esitati 17 vaiet. Meede 1.1: 6 vaiet Meede 1.2: 10 vaiet Meede 1.3: 1 vaie Meede 1.4: 0 vaiet • Põhjused:Kõik vaideid esitati toetuse taotluse mittevastavaks tunnistamise või rahuldamata jätmise otsuse osas. • Rahuldati 2 vaiet (meetmes 1.1)

  18. Katkestamised • Aruandlusperioodil esines 62 katkestamist. • Kõik katkestamised leidsid aset meetme 1.2 “Koolitustoetus” raames. • Põhjused: • Tegevuste toimumine väljaspool projekti perioodi; • lõpparuande mitteesitamine; • lõpparuandest puuduste mittekõrvaldamine koolituse toimumisajad ja koolituse läbiviimisel kasutatud keel ei sobinud; • kinnituskirja ei saadetud tagasi; • eksikombel esitas taotleja kaks taotlust.

  19. Rikkumised Prioriteedi raames toimunud 13 rikkumist: • Meede 1.2: 10 rikkumist (põhjused: võltsitud kuludokument, koolitus ei toimunud taotluses märgitud ajal) • Meede 1.3: 3 rikkumist (põhjused: riigihanke reeglite rikkumine)

  20. Hindamised 2005. aasta seisuga on läbi viidud 1 hindamine – meetmes 1.1 (2005. aasta IV kvartalis HTMi sisehindamisena). Hindamises osalejate antud üldhinnang meetme senisele rakendamisele oli rahuldav. • Kõrgeim kõrghariduse valdkonna asjatundjate hinnang • Kutsehariduse ekspertide hinnang meetme rakendamisele oli hea, kuid kriitiline välisspetsialistide rakendamine • Täiskasvanuhariduse valdkonna asjatundjate hinnangul on oluliseks miinusteks regionaalne või valdkondlik ebaühtlus, mistõttu osa sihtgrupist jääb hõlmamata. • Noorsootöö valdkonna poolt andud hinnang meetme rakendamisele oli kõige madalam, kuna noorsootööga otseselt seonduvaid projekte meetme 1.1 rakendusprojektide seas oli vaid kaks.

  21. Probleemid • Protsesside liigne keerukus, väljamaksetaotluse menetlemise ajamahukus ning kontrollitasandite paljusus • Abikõlblikkuse reeglite keerukus • Indikaatorite ebaselgus ja nende tõlgendamine (baastasemed, sihtmäärad, definitsioonid) • SFOS ja Struktuuritoetuste registri kesksüsteemitoimimine • Nn aastavahetuse probleem • Riikliku kaasfinantseerimise puudumine • Projektipõhise rakendusskeemi nõrkused • Meede 1.1 - ülikoolide poolt esitatud projektide puhul on olnud probleeme kaasrahastuse tõestamisega ning välistippspetsialistide kaasamise projektide käivitamisega • Meede 1.3 - jaanuarist kuni novembrini tööhõiveametite väljamaksetaotluste menetlemise peatamine makseasutuse poolt ning sellega seoses toimunud uue juhtimis- ja kontrollsüsteemi väljatöötamine.

  22. Positiivset • Taotlejate huvi kõigi meetmete vastu on olnud suur • Erinevate meetmete raames edukalt lõpetatud projektide olemasolu • Protsesside lihtsustamise osas tehtud olulisi edusamme – probleemi asuti lahendama koostöös korraldus-, makse-, auditeeriva ja rakendusasutuste, rakendusüksustega. • Aastavahetuse probleemi lahendamiseks on välja töötatud sildfinantseerimise alused, mis sisalduvad juba ka 2006. aasta riigieelarve seaduses. • Käimas on SFOSi arendus • Aruandlusperioodil oli väljatöötamisel tänaseks jõustunud uus rahandusministri määrus abikõlblike kulude üldiste tingimuste ja väljamaksete korra osas • Korraldusasutus alustas kõige probleemsemate horisontaalsete indikaatorite osas, ehk loodud ja säilitatud töökohad, abijuhise koostamist

  23. Kokkuvõttes Vaatamata esinenud probleemidele on 2005. a lõpu arengute valguses lootust 1. prioriteedi meetmete rakendamiseks täies mahus ja planeeritud ajaraamides. Seega 1. prioriteedi RA hinnang prioriteedi rakendamisele aruandlusperioodil on hea.

  24. Tänan!

More Related