Mida saab ja võib juhtida? (Autoritaarsus ja kollegiaalsus ametialases tegevuses)

1. Ülo Vooglaid Kevad - 2008 Mida saab ja võib juhtida?(Autoritaarsus ja kollegiaalsusametialases tegevuses)

2. Juhtimise subjekt: Indiviid, või indiviidide kogum, kellel on adekvaatne • enesetunnetus ja eneseteadvus • grupitunnetus ja grupiteadvus, • kultuuritunnetus ja kultuuriteadvus, • ühiskonnatunnetus ja ühiskonnateadvus. EDU SAAVUTAVAD MEESKONNAD, KUS KEHTIB VASTASTIKUNE USALDUS JA KOOSTÖÖ, HOOLIVUS JA AUSTUS.

3. Enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise subjektilt eeldatakse Valmisolekut • Orienteerumiseks • Otsustamiseks • Teostamiseks • Seostamiseks • Analüüsimiseks • Korrigeerimiseks Ja selle kõige tegelikku tegemist.

4. Juhtimise objektiks on protsessid Kogudust ei saa juhtida; juhtida on võimalik mõningaid protsesse koguduses. Selleks, et juhtida, peaks juhtimise subjekt • valdama juhtimise objekti (protsessi, mida ta tahaks juhtida), • tundma juhtimise eeldusi ning • kujutama ette, mis juhtimisega võib kaasneda, • Saama aru, et otsustamisega, nagu ka otsustamatusega kaasneb vastutus.

5. Juhtimine on keeruline ja oluline, ent palju keerukam ja tunduvalt olulisem on saavutada,et juhtimist ei oleks vaja, ja protsessid kulgeksid iseregulatiivselt.

6. Nii juhtimise kui ka iseregulatsiooni eelduseks on • Lähteolukorra, olude ja situatsiooni tundmine; • Probleemide ja nende põhjuste teadmine; • Sihi ja eesmärkide seadmine; • Vahendite (ressursside ja nende kasutamiseks vajalike tingimuste) muretsemine; • Tegutsemise printsiipide kehtestamine; • Hindamise kriteeriumite süsteemi loomine; • Tagasisidestus; • Aruandlus; • Koostöövaimu (sünergia) hoidmine.

7. Igal juhtival töötajal ja juhil on hulk rolle Juhtivaks töötajaks (ametnikuks) määratakse, kutsutakse, nimetatakse… Juhiks peetakse. Mida rohkem valdab inimene rolle, seda suurema tõenäosusega saab ta elus hakkama.

8. Kogu elu kulgeb mingites rollides Näitlejad mängivad rolle, esitavad dramaturgi mõtet. Juhatajad (juhtivad töötajad ja juhid) on st elavad-suhtlevad-töötavad-loovad-uurivad-otsustavad, täidavad oma ja teiste otsuseid igal juhul, alati mingis rollis. Igas rollis on inimesel mingi STAATUS nende silmis, kellega seoses tema rollid ilmnevad.

9. Paus iseseisvaks mõtlemiseks • Koostada oma aktuaalsete ja potentsiaalsete rollide loend • kodus, • tööl või ametis olles, • väljaspool kodu ja ametialast tegevust. 2. Lisage, • milline on teie staatus igas aktuaalses rollis ja • milliseks tõenäoliselt kujuneb teie staatus nendes rollides, mis on veel ootel.

10. Mõned olulised rollis oleku reeglid • Olla on vaja OMA rollis. Järelikult on vaja tunda ka teiste rolle ja aru saada, kes on millises rollis. • Oma rollis on võimalik olla, kui keegi on VASTANDROLLIS • Rollis tuleb olla TÄPSELT,mitte kuidagimoodi ja “ülenurga”. • Rolle tuleb kiiresti ja kindlalt VAHETADA, kui muutub tegevus, olukord, osalejate ring vms.

11. Rollis saab olla õnnelik ja edukas sel määral, mil osutub võimalikuks luua neile, kes on vastandrollis,kõik vajalikud tingimused selleks, et nad saaksid olla oma rollis.

12. Juhataja maine ja edukus sõltub… mitte ainult ja mitte eeskätt sellest, millistes rollides ta tegutseb,vaid kuidas ta oma rollides on, mida kolleegid, sõbrad-tuttavad ja kodused ootavad ja loodavad, hindavad ja usuvad, kuidas teised temast ja ta muredest ning rõõmudest eri rollides aru saavad.

13. Millistes rollides tuleks juhil olla? Iga juhtival ametikohal olev isik on tahes-tahtmata teravdatud tähelepanu all. Jälgitakse, milline ta on • ideede generaatorina ja asjatundjana, • analüütikuna ja otsustajana, • innustajana ja julgustajana, • eeskujuna ja võitlejana, • oma inimeste kaitsjana ja mentorina... Igaüks kas suhtleb teistega või kohtleb teisi.

14. Edu sõltub paljudest avalikest ja varjatud asjaoludest.Analüüsis keskendume esmalt inimsuhetele ja suhtlemisele Rollides käitumisest omakorda sõltub, kas ta tahab (ja saab) olla juht või pelgalt juhtiv töötaja. Ikkagi, olenemata ametikohtadest, võimust ning rahast on ja jääb igaüks ka oma vanemate lapse ja ehk ka abikaasa ja lapsevanema, sõbra ja kollegi roll.

15. ÜLDDISKUSIOONMiks ei saa kedagi juhiks määrata?Millistel eeldustel saab kedagi juhiks pidada?Tooge ka näiteid praktikast!

16. Rollides kujunenud staatuste sümbioosis kujuneb autoriteet.Autoriteet on nagu peegel. Selle loomiseks ja lihvimiseks läheb vaja palju aega ja hoolt, järjekindlust, ausust, töökust .

17. Nii, nagu ei saa kildudeks purunenud peeglit taastada, ei saa uuendada ka olematuks muutunud autoriteeti.

18. Juhiks peetakse inimest, kes • ei käsi ega kamanda, ei ütle, kuidas peab elama ja olema, ei arvusta ega vihasta, ei virise, vaid aitab märgata võimalusi ja ohte, põhjuseid ja tagajärgi, ülesandeid ja kohustusi, eesmärke ja vahendeid, printsiipide ja kriteeriumite süsteeme...; • usub; • Hindab endaks olemist, ausust, ustavaust,

19. Juhiks peetakse inimest, kes • ei räägi mitte kuskil, mitte kellelegi võõrale, mis mõnel kolleegil on juhtunud, mida mõni veel ei tea ega oska, millest mõni ikka veel ei saa aru jne, vaid kaitseb ja kiidab oma kolleege, innustab neid uurima, looma, otsima, avastama optimaalseid lahendusi… • on samasugune, kui teised, aga täpsemalt, kindlamalt, visamalt, julgemalt.

20. Juhiks peetakse inimest, kes • ei seo oma kolleegide saavutusi oma nimega; • ei arva ega räägi, et edu saavutab peamiselt tema ja teised vaid aitavad sellele jõudumööda kaasa; • käsitleb oma kolleege võimekate ja töökatena, kes arenevad, saavutavad edu ja väldivad vigu üksteist täiendades ja rikastades, tegutsedes meeskonnana; • julgustab ennast ületama, pingutama, järjekestvalt õppima, uurima, looma ...

21. Kollegiaalse ja autoritaarse juhtimise erinevusseisneb selles, et ühel juhularvab juht, et ta on ülemus, keda teised teenivad,teisel juhul soovib juht teenida teisi.

22. Mille alusel saaks hinnata juhina tegutsemise eripära? Juht hindab oma kolleegide iseseisvust, enesekriitilisust ja kindlusetunnet, sõprust ja vastastikust nõudlikkust; Juhtivad töötajad hindavad inimeste kuulekust, alandlikkust, nõustumist ülema seisukohtadega, korralduste täitmise täpsust (punktuaalsust);

23. Juht kui õpetaja ja kasvataja Juht oma kolleegidele õpetajaks ja kasvatajaks eeskätt EESKUJUGA. Edu eelduseks on asjatundlikkus, suhete siirus ja ehedus, vastastikune usk, usaldus ja austus.

24. Juhiks peetakse isikut, kes • on pühendunud isik, • on ametnik (karjane, saadik...), mitte ei mängi ametnikku; • on nii sõna kui teoga edu ja eneseteostuse eeskujuks; • on usaldusväärne; • on ustav, aus ja õiglane, hooliv ja tähelepanelik; • on asjatundlik (spetsialist ja/või generalist). Profaani ja diletanti ei peeta juhiks. Vaja oleks olla mitte spetsialist, vaid generalist!

25. Juhiks peetakse inimest, kes oskab pidada kolleegide vaimsust suureks väärtuseks ja on ise eeskujuks inimese, kultuuri ja loodusehoidmisel; • räägib seda, mida mõtleb ja teeb seda, mida räägib; • mõtleb enne, kui ütleb, ei räägi sellest, mida ei tea; • räägib ainult siis, kui on midagi öelda; • tahab ja suudab siduda teooria, metodoloogia, metoodika ja praktika üheks tervikuks; • oskab näha, ära tunda ja arvestada nii kultuuri- kui ka ühiskonnaseoseid.

26. Juhiks peetakse inimest, kes • kasutab avalikku võimu võib ainult avalikes huvides ning seaduse alusel; • teenib rahvast, mitte vastupidi; • Jälgib et ta tegevus tegevus on kooskõlas nii Eesti Vabariigi Põhiseadusega kui ka heade tavade ja kommetega; • Saab aru, et ametisse valimise, nimetamise, kutsumise jms kaasnes vaid administratiivne õigus osaleda otsustamises ja et otsustamises osalemiseks on vaja ka moraalset õigust.

27. Juhiks peetakse inimest, kes saab aru, et • alati ja igal juhul vastutab see, kes otsustab; • mõistlik on jätta enda otsustada ainult seda, mida teised ei saa (ei tohi) otsustada; • iga tund, mida õnnestub kasutada kolleegide (NB! mitte alluvate) rikastamiseks, on kasutatud paremini, kui iga minut, mis kuluks järjekordse ülesande ise ära täitmiseks. • teadmine, arvamine ja uskumine on kallis vara, aga neid ei tohi segi ajada, ega üht teise pähe esitada; • kompetentsus kujuneb erialase, kutsealase ja ametialase ettevalmistuse ja praktika ühtsuses.

28. Juhiks peetakse inimest, kes saab aru, et • õiged, tulevikku suunatud otsused on harva populaarsed; • mittesüsteemsed käsitlused ja otsused on viletsad või lausa valed; • populistlike otsustega kaasnevad populistlikud efektid, mis tegijale bumerangina tagasi tulevad; • demokraatia on kultuuri ja hariduse funktsioon (objektiivne kaassõltuvus), ent kallis ja kohmakas; • vene vanasõna: “Kui jumal annab ameti, siis küllap ta ka kõik muu lisab!”, Eestis enam ei kehti.

29. Juhiks peetakse inimest, kessaab aru, et • tal ei sobi pidada ja esitada ennast asjatundjaks nendes küsimustes, kus kvalifikatsiooni tegelikult ei ole; edevus, kõrkus, upsakus jms ei sobi teejuhiks inimesele, kes tahab olla juht; • odavam on kutsuda eksperte, kui otsustamist aina edasi või tagasi lükata ja ebaõnnestunud otsuseid muudkui parandada;

30. Juhiks peetakse inimest, kessaab aru, et • mida rohkem inimesi õnnestub arutlustesse kaasata nii, et nad seejuures ka usuksid, et neid kuulatakse ja arvestatakse, seda parem. Järelikult on juhil vaja tegeleda rahvaharidusega kõige laiemas tähenduses. Juhtiv töötaja täidab teiste juhtivata töötajate käske.

31. Tänan tähelepanu eest!Nüüd võivad tulla küsimused, täiendused jms.-----------------Raja talu, Lohu küla, Kohila vald, Raplamaa, 79801 48 33410 ; 56660122ylo.vooglaid@mail.ee