1 / 29

ROOMAJAD

ROOMAJAD. EESTI ROOMAJAD Heli Pundonen 2009. TULETA MEELDE!. MITU LIIKI ROOMAJAID ELAB EESTIS? 10 3 5 2 8. EESTI ROOMAJAD. maod RÄSTIK NASTIK ARUSISALIK KIVISISALIK VASKUSS sisalikud. Kuidas liiguvad roomajad?

anneke
Download Presentation

ROOMAJAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ROOMAJAD EESTI ROOMAJAD Heli Pundonen 2009

  2. TULETA MEELDE! MITU LIIKI ROOMAJAID ELAB EESTIS? 10 3 5 2 8

  3. EESTI ROOMAJAD maod RÄSTIK NASTIK ARUSISALIK KIVISISALIK VASKUSS sisalikud

  4. Kuidas liiguvad roomajad? Missugune on roomaja nahk? Kuidas roomaja hingab? Milline on roomaja muna? Kuidas tunnevad roomajad lõhna? Missugune on keel? Millised kehaosad puuduvad madudel? Peamiselt roomates. Kuiv, kaetud soomustega. Kopsudega Nahkse kestaga. Keelega. Kaheharuline. Jäsemed. VASTA KÜSIMUSTELE!

  5. VÄLIMUS Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. RÄSTIK

  6. RÄSTIK ELUPAIK • Rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. • Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod.

  7. RÄSTIK KÄITUMINE • Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. • Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud.

  8. RÄSTIK TALVEUNI • Septembrist-oktoobrist aprillini on rästik talveunes. • Ta talvitub 0,4…2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2…4 °C. • Sellisteks paikadeks on näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas.

  9. RÄSTIK TOITUMINE • Rästik suundub jahile videvikus, eriti aktiivneon öö esimesel poolel. • Peale edukat püügiretke ei välju ta 2…3 päeva oma varjepaigast. • Rästiku toidust põhiosa on hiired, konnad, ka maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. • Noor rästik sööb putukaid, nälkjaid ja vihmausse.

  10. RÄSTIK PALJUNEMINE • Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. • Kümmekond 16…18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis.

  11. RÄSTIK KAS TEAD, ET... • Rästikute eluiga võib ulatuda 14…15 aastani. • Rästikule sobivate elupaikade pindala väheneb pidevalt. • Rästik kuulub looduskaitse alla.

  12. NASTIK VÄLIMUS • Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu. • Nastiku peamine tunnus: heledad laigud kukla piir-konnas, mis on tavaliselt kollased, kuid vahel ka oranzid, hallikad või valged. • Emase nastiku pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased onlühemad - kuni 70 cm.

  13. NASTIK ELUPAIK • Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi. TALVEUNI • Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. • Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis.

  14. NASTIK KÄITUMINE • Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu. • Ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. • Nastik on hea ujuja

  15. NASTIK TOITUMINE • Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul. • Püüavad peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. • Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi.

  16. NASTIK PALJUNEMINE • Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6…30 nahkja kestaga muna. • Munad kleepuvad sageli üksteise külge. • Munade arenguks sobiv temperatuur on 25…30° C ning sellisteks paikadeks on: • langenud lehtede kuhjad, • paks sammal, • vanad pehkinud kännud.

  17. NASTIK KAS TEAD, ET... • Nastik võib ka toiduta elada pikka aega. • Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. • Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne • Nastik on looduskaitse all.

  18. 10…16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noorena on tumepruunid või peaaegu mustad Kasvades muutuvad heledamaks ja kehale ilmub muster - kitsas triip selja keskel ning laiad tumedad triibud külgedel. Isasloomadel on kõhualune oranz või punakas, emastel valkjashall või kollakas. ARUSISALIK VÄLIMUS

  19. ARUSISALIK ELUPAIK • Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. TALVEUNI • Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult.

  20. ARUSISALIK KÄITUMINE • Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. • Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu.

  21. ARUSISALIK PALJUNEMINE • Arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. • Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks.

  22. ARUSISALIK KAS TEAD, ET... • Soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. • Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. • Arusisalik on looduskaitse all.

  23. VÄLIMUS Vaskuss on jalutu sisalik. Kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. VASKUSS

  24. VASKUSS ELUPAIK • Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. TALVEUNI • Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. • Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20…30 looma.

  25. VASKUSS KÄITUMINE • Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel. • Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes. • Tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased.

  26. VASKUSS TOITUMINE • Kuna vaskuss on ise aeglane, siis toitub ta loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, tigudest, putukatest ja nende vastsetest. • Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad.

  27. VASKUSS PALJUNEMINE • Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas. • Noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. • Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm.

  28. VASKUSS KAS TEAD, ET... • Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. • Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20…30 (50) eluaastani. • Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla.

  29. Kasutatud materjalid • http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm

More Related