Jõgede veerežiim

1. Jõgede veerežiim Koostaja: Vaike Rootsmaa Üllar Kaaveri foto Suur-Emajõe algusest Rannu-Jõesuus

2. Sisukord • Jõgedest üldiselt • Kust saavad jõed oma vee? • Mississippi jõgikond • Kongo jõgi • Hüdrograaf • Jenissei • Suurvesi • Tulvavesi • Veerežiimi muutmine • Colorado jõgi • Arutlemiseks Microsoft Clip Art

3. Jõgedest üldiselt • Jõgi on looduslik vooluveekogu • Ojad on väikesed jõed • Kraavid ja kanalid on inimtekkelised vooluveekogud • Jõgi voolab jõesängis • Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam • Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub Microsoft Clip Art

4. Kust saavad jõed oma vee? Jõed toituvad ehk saavad oma vee: • Sademetest • Jõed on veerikkad vihmaperioodil • Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest • Lumesulaveest • Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab • Liustikusulaveest • Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub • Põhjaveest • Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem

5. Mississippi jõgikond Lähe Peajõgi Lisajõgi Suue Harujõgi Delta Suue on veekogus, kuhu jõe veed jõuavad Mississippi suubub Mehhiko lahte Lähe on koht, kust jõgi algab Mississippi algab Minnesotast Parempoolne lisajõgi suubub peajõkke paremalt Missouri on Mississippi parempoolne lisajõgi Mississippi on Mehhiko lahe vesikonna jõgi, sest suubub sinna Vasakpoolne lisajõgi suubub peajõkke vasakult Ohio on Mississippi vasakpoolne lisajõgi Peajõgi on kõige suurema vooluhulgaga jõgi Kuidas määratakse jõe vasakut ja paremat kallast? Delta on setete tõttu harunenud jõesuue Jõgikond on maa-ala, kust vesi jõkke valgub Lisajõgi suubub suurema vooluhulgaga jõkke Harujõgi voolab peajõest välja http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/54/Mississippirivermapnew.jpg

6. Kongo jõgi on kogu aeg veerikas ekvaator Mossaka Foto Paul Maritz, http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Hippo_pod_edit.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/Sunrise_near_Mossaka_%28Congo%29.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f2/CongoLualaba_watershed_topo.png 4700 km pikkune Kongo jõgi Kesk-Aafrikas kogub oma vee ~4 milj km2 suuruselt territooriumilt enne suubumist Atlandi ookeani

7. Hüdrograaf on joonis, mis iseloomustab jõe vooluhulka Sellel diagrammil on kujutatud Kongo jõe 80 aasta keskmine vooluhulk 80 aasta jooksul on kuu keskmine vooluhulk kõikunud vahemikus 22...81 tuhat m3/s Narva jõe keskmine vooluhulk on 379 m3/s – seega ~100 x väiksem http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Polygons/P1147010.html Veehulk sõltub ka sellest, kummal pool ekvaatorit on suvine vihmaperiood: - oktoobrist jaanuarini on vett rohkem, sest lõunapoolkeralt suubuvate lisajõgede piirkonnas on siis suvine sademeteperiood - põhjapoolkeralt suubub Kongo jõkke vähem lisajõgesid, seepärast on vett veebruarist septembrini vähem Jões on pidevalt palju vett, sest ekvatoriaalses kliimas on palju sademeid - keskmiselt üle 30000 m3/s

8. Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi Jenissei voolab läbi kolme kliimavöötme algab parasvöötmes ja suubub Arktika ookeani Siis, kui ülemjooksul lumi sulab, on alamjooksul jõesuue alles jääs Suudmes tekivad jääummistused Kesk- ja alamjooksul võivad tekkida üleujutused Igarka polaarjoon Mida tähistab kaardil kollane ala? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/3/30/Jenissei.png

9. Kust see vesi järsku tuli? • Jenisseis on kõige rohkem vett ehk suurvesi juunis • Suurvesi tekib lume sulamisperioodil • Polaarjoone piirkonnas saabub kevad hiljem • Lumi sulab ülemjooksul varem kui alamjooksul • Detsembrist aprillini on jõgi jääs, seepärast vooluhulk ei muutu Kui palju kõigub Jenissei vooluhulk?

10. Suurveeaeg on prognoositav Suurvesi võib mõnel aastal olla kõrgem, teisel madalam, kuid selle esinemine on etteaimatav juuni aprill veebruar Kliki ja vaata, milline on Emajõe veetase praegu Uno Rootsmaa fotod Emajõe algusest Rannu-Jõesuus

11. Pikad vaatlusread võimaldavad paremaid prognoose teha http://www.emhi.ee/index.php?ide=9,1276,1439

12. Tulvad on ettearvamatud Tulva tekkimist põhjustavad: • lühiajalised tugevad vihmasajud • lume kiire sulamine • liustike kiire sulamine varase kuumalaine tõttu Vesi tõuseb jões väga kiiresti • Ka vee alanemine toimub tavaliselt kiiresti Sageli kaasnevad inimohvrid, sest tulv on ootamatu Rio de Janeiros 2011. aasta jaanuaris tugevate vihmasadude poolt tekitatud tulvades hävisid teed ja külad ning oli sadu hukkunuid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/FOTOREPORTERDSCF2211.jpg

13. Ikka loodame, et meiega nii ei juhtu... Rio de Janeiro tulva tagajärjed 2011.a . http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b2/CasaDestruidaFriburgo2011.jpg

14. Inimene suudab veerežiimi muuta • Tammide rajamine muudab looduslikku veerežiimi • Väheneb üleujutuste oht • Tammi taha tekib veehoidla • Niiskel aastaajal saab sinna vett koguda • Kuival aastaajal saab kogutud vett kasutada • Saab hüdroenergiat toota Birgit Nigulas’e foto Hooveri tammi rekonstrueerimisest Colorado jõel

15. Miks erineb jõe vooluhulk enne ja pärast Hooveri tammi? Milleks peale hüdroenergia veel jõgede vett kasutatakse? Hooveri tamm Andmed http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9d/Coloradorivermapnew.jpg Võrdle hüdrograafide skaalasid Milline kliima nendes kohtades valitseb?

16. Arutlemiseks • Miks mõnikord jõgede veerežiimi reguleeritakse? • Millised probleemid võivad tekkida, kui inimene jõgede looduslikku veerežiimi muudab? Vaike Rootsmaa foto Linnamäe hüdroelektrijaamast Jägala jõel Kliki ja vaata animatsiooni jõgede sessoonsest äravoolu muutumisest