Wiki

1. Wiki • 1987 – HyperCard (Howard 'Ward' Cunningham)‏ • 1991 – Veeb (Tim Berners-Lee)‏ • 1995 – WikiWikiWeb (Cunningham)‏ • Esimene vabalt redigeeritav veebileht – algne idee oli uurida info levikut, kui kunstlikud takistused eemaldatakse.

2. Wiki kui teatmekogu • 1999 – Richard Stallman avaldab vaba entsüklo- peedia idee. 2001-2003 – GNUpedia/GNE • 2000-03 – Jimmy Wales, Larry Sanger – Nupedia • Jaan. 2000 – Wales ja Sanger asutavad Nupedia kõrvalprojekti, mis kasutab Cunninghami Wiki-süsteemi; nimeks saab Wikipedia • Veebr. 2000 – 1000 artiklit; septembris 10 000; tänapäeval eri keeltes kokku üle 14 miljoni • Kultuuri elujõulisuse kriteeriumid tänapäeval: omakeelne Piibel ... ja Wikipedia?

3. Nupedia õppetund • Alustati 2000 • vaba ligipääsuga entsüklopeedia – algul kasutas enda litsentsi, hiljem GNU FDLi • Püüdis võistelda suurte kommertsiaalsete entsük- lopeediatega: seitsmesammuline avaldamis-protsess, doktorikraadiga eksperdid • 3 aastaga jõuti valmis 24 artiklit, veel 74 olid pooleli • 2003 pandi olemasolev materjal Wikipediasse ja projekt lõpetas tegevuse

4. Wiki põhiideed • Võimalikult vähe pidurdatud infovoog • Võimalikult lihtsaks tehtud parandamine ja taastamine – lisamiskontrolli alusel • Lihtne süntaks

5. Mõned tähelepanekud • Peamised ohud: • rämpslisandused • vandalism • trollimine • Paljud Wiki-süsteemid võimaldavad õiguste paindlikku jaotust – tihti õigustab end poolkinnine variant: • iseteenindav registreerimine • halduripoolne registreerimine • Saab ka lehtede kaupa määrata (vt Wikipedia)‏

6. Wiki kui veebikeskkond • Täiesti arvestatav võimalus administraatoritele, võimaldamaks suurel hulgal tavakasutajatel veebi teha • Poolsuletud (muutmine parooliga kaitstud) wiki on siinkõneleja arvates palju parem variant kui kehvasti tehtud HTML • Tegijad saavad keskenduda sisule, mitte higistada võõrapäraste märgendite kallal või nuputada hästi uhket kujundust • Adminilt eeldab aga asja läbimõeldud lahendust

7. Wiki kui koostöövahend • Ajurünnak veebis – kõik ideed saab „välja pursata“, pärast annab sorteerida. • Hea viitamissüsteem – kerge seostada juba olemasoleva infoga (sisemise ja välimisega) ning soovitada järgmisi aruteluteemasid (tühi viide). • Enamasti on olemas diskussioonileht vaieldavate küsimuste selgeksrääkimiseks. • NB! Nagu igasugune muu koostöökeskkond, eeldab asjatundlikku ja usinat haldurit – vastasel juhul tekib läbu!

8. Wiki kui õpikeskkond • Refereeritud S. Pixy Ferrise ja Hilary Wilderi artiklist Uses and Potentials of Wikis in the Classroom: • Kogukonna kujundamine – sotsiaalne suhtlus annab lisamõõtme • Foorumilaadne suhtlus – teema-, mitte ajakeskne (subject-driven, not time-driven)‏ • Spetsiifilised, teemakesksed lehed => mõttetut möla on vähem • Paneb mõtlema info esituse tähtsuse üle (s.t mitte vaid sisu pole tähtis, vaid ka esitus!)‏

9. Wiki kui isiklik õpikeskkond • Lihtne paigaldada, kerge süntaks => kohalikku wikit saab igati edukalt kasutada isikliku õpikeskkonna ja sisuhaldusvahendina (näiteks sülearvutis märkmete tegemiseks ja korrastamiseks). • Mõnel juhul (nt MediaWiki) vajab kohalikku andmebaasi- ja veebiserverit => kasutaja peab olema veidi enam kodus IT alal või peab laskma asjatundjal süsteemi püsti panna. Samas käib näiteks Ubuntu Linuxi puhul lokaalse veebi- ja andmebaasiserveri paigaldus üheainsa käsuga.

10. Näiteid uutest lähenemistest • Peeter P. Mõtsküla kirjutas oma juura bakalaureusetöö Wiki kujul • Soomlaste FLOSSE Posse on rühma-ajaveeb ning tõsiseltvõetav hariduslik infoallikas • ajaveebi- ja Wiki-lahendused on jõudnud ka õpihaldussüsteemidesse (nt IVA)‏

11. Kokkuvõttes • Tulevik on ilmselt kogukondliku sisuarenduse päralt • Wikid, ajaveebid ja muu sotsiaalne tarkvara on väga olulised vahendid e-õppe kaasajastamisel ning nende osatähtsus kasvab